Paljunemine - Bioloogia (0)

Bioloogia
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
Iseviljastumine – ühelt vanemalt
Ristiviljastumine – kahelt vanemalt
Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu.
Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda.
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.
Kas siis eoseliselt või vegatiivselt.
Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega.
Eoskotid – võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal.
Eoskande – eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel.
Eoskupardid – eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim.
Vegatiivselt paljunevad bakterid , protistid , seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid .
Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel.
Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega.
Samblikud paljunevad vegatiivselt rakise tükikeste abil.
Loomariigis saavad vegatiivselt (pungumine, pooldumine ) paljuneda järgnevad alarühmad: käsnad, ainuõõsed, lame – ja ümarussid, okasnahksed .
Vegatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetilise ühtliku järglaskonna.
Tütarrakud – saavad alguse lähteraku jagunemisest.
Karüokinees – rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine.
Mitoos – päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks.
Interfaas – kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi.
Rakutsükkel – raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Kromosoomid on rakujagunemmise alguseks kahekromatiidilised.
Kromosoomi õlgadeks nimetatakse ig kromatiidi kahte osa, mille tsentromeer jagabki kaheks osaks.
Ühe kromatiidilised jäävad siis, kui rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävadki ühekromatiidilised.
Mitoosi neli osa: profaas , metafaas , anafaas ja telofaas .
Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad.
Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.
Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid.
Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised.
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatul oma jagunemisvõime.
Raku jagunemise viisi, mille käigud kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks.
Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks.
Meioos kaasenb sugurakkude küsemisega nind esote moodustumisega.
Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad.
Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatroriaaltasandile.
Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele .
Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku.
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism.
Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks.
Mehe seemnerakud on spermid , mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks.
Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.
Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid .
Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajahusse nimetatakse ovulatsiooniks.
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks .
Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, sellist nähtust nimetatakse partenogeneesiks.
Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees.
Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes.
Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad .
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.
Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.
Täismoondelise arengugaon suurem osa putukaid.
Nukul aktiivne elutegevus puudub.
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium .