Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID (0)

1 Hindamata
Punktid
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID
Täispiimatooted:
Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed . See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud , homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata.
Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim . Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatud eelnevalt kuumtöödelda, muuta piima loomulikku rasvasisaldust, rikastada piima mineraalsooladega, vitamiinidega, piimavalkudega või vähendada piima laktoosisisaldust. Piimarasvu ja - valke ei ole lubatud asendada teiste loomsete või taimsete valkude ja rasvadega.
Koostis: Piim on emulsioon , mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur . Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.
 
Piima koostis
Ained
Inimene
Lehm
Lammas
Kits
Hobune
Vesi
87,2 %
87,5 %
82,7 %
86,6 %
90,1 %
Süsivesikud
7,0 %
3,6 %
6,3 %
3,9 %
5,9 %
Rasvad
4,0 %
3,5–4,0 %
5,3 %
3,7 %
1,5 %
Valgud
1,5 %
4,6 %
4,6 %
4,2 %
2,1 %
Mikroelemendid
0,3 %
0,7 %
0,9 %
0,8 %
0,4 %
  • Rõõsk koor: Rõõsk koor on see osa piimast, mille saamiseks piim meiereis või koorelahutajas separeeritakse ehk lahutatakse. Osa koorest läheb või valmistamiseks, osa hapendamiseks, osa aga pastöriseeritakse ja saadetakse müügivõrku. Koore liigid. Eestis on praegu saadaval kolme erineva rasvasusega koort: 10%, 35% ja 38%. Esimene neist leiab kasutamist toiduvalmistamisel ja kohvikoorena, teised kaks omavad muule lisaks ka suurepärast võimet vahtu minna. Rõõsa koore valmistamisel tuleb toorainena kasutada kõrgema sordi piima ning selle separeerimisel saadud rõõska koort ja lõssi. Piimas esinevad maitsevead võimenduvad koores, kuna lõhna- ja maitsevigu põhjustavad ühendid on põhiliselt seotud piima rasvafaasiga.
  • Kohvikoor: Kohvikoor on 10%-line rõõsk koor. Seda saadakse piima separeerimisel ehk lahustamisel.
  • Vahukoor : Vahukoor on vahustatud ehk vahuks töödeldud rõõsk koor. Vahustamisel muutub koor tahkemaks. Vahukooreks võidakse nimetada ka vahustamiseks mõeldud, kuid veel vahustamata koort. Üle 30% rasvasisaldusega koort on võimalik vahustada, sest selles olevad rasvamolekulid hoiavad kinni õhumulle. Piima taoliseks tahkemaks massiks vahustada ei saa. Kui koort vahustada liiga kaua, muutub vaht võiks ja petiks. Vahustamiseks võidakse kasutada visplit, purki , šeikerit, miksrit, köögikombaini. Vahukoor muudetakse tihti suhkruga magusaks , võidakse lisada ka muid maitseaineid, nt vaniljet. Vahukoort kasutatakse magustoitudes ja jookide, nt kohvi, kakao või piimakokteili lisandina. Vahukoort müüakse ka poes valmiskujul, näiteks dosaatoriga purgis rõhu all. Müügil on nii 35% kui ka 38% rasvasusega vahukoor. Koore vahustamist silmas pidades on see väike vahe piisavalt oluline. Rasvasemast koorest saab püsivama vahu, ehkki see pole nii õhuline. Väiksema rasvaprotsendiga vahukoor annab jällegi õhulisema vahu, kuid selle omadused säilivad vähem aega. Hea vahukoore saamiseks peabki tooraine rasvasus jääma kindlatesse piiridesse . Alla 30% rasvasusega koort saab vahtu lüüa vaid koos lisaainetega. Tähtis tegur koore vahustamisel on suhkur. Kes tahab vahustamist kiirendada, võib tavaliste kristallsuhkru asemel kasutada tuhk­suhkrut. Magusolluse kokkupuutepind koorega on viimasel juhul suurem ja vahukoor saab mõnevõrra tihedam. Leidlikud inimesed on välja mõelnud ka väherasvase vahukoore variandi. Selleks lisatakse pakile vahukoorele enne vahustamist toores munavalge.

KASTUTATUD KIRJANDUS:
  • Vikipeedia.org
  • Eesti Piimaliit.ee
  • Farmi.ee
    Raine Priske ja Geidi Raadik
    TT1/PK1
  • TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID #1 TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID #2 TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID #3 TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rainep Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Piimatooted
    18
    doc

    Piimatooted

    Piimatooted Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemen

    Bioloogia
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
    48
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

    Toiduaineõpetus
    Toidukaubaõpetuse õpimapp
    110
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

    Toidukaubaõpetus
    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

    Toitumisõpetus
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

    Analüüsimeetodid äriuuringutes



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun