Piimatooted (3)

3 KEHV

Piimatooted

Sisukord.
1.Sissejuhatus
2.Piim(koostis,piim kui toiduaine)
3.Piim( rinnapiim , taluvus)
4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad)
5.Piim(kasulikus)
6.Juust(juustusordidi)
7.Juust(- juustusordid )
8. Keefir
9. Kohupiim
10. Pett (koostis)
11.Pett(kasulikus, lisandid)
12.Või(valmistamine)
13. Jogurt (koostis)
14.Jogurt( biojogurt )
15.Uuring
16. Piimatootete hinnad
1.
Sissejuhatus
Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi.
2. Piim
Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima.
Koostis:
Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur . Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.

Piim kui toiduaine

Piim klaasis
Mõne imetaja , eriti lehma, kitse , lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse , tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka).
Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad
3.
piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.
Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1–4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud.

Rinnapiim

Naise rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab

spetsiifilisi kaitseaineid immunoglobuliine (eriti IgA), mis koos lapsele platsenta kaudu üle kantud immunoglobuliinidega (IgG) aitavad tõrjuda haigusetekitajaid.
immunsusele kaasa aitavaid ensüüme (lüsosüümi)
immuuntõrjerakke makrofaage (õgirakke)
rasva lõhustavaid ensüüme (lipaase), mis aitavad lapsel rasvu seedida
võrreldes lehmapiimaga rohkem rauda ja vaske ning vähem fosforit .

Taluvus

Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga . Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel pärast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa päritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika
4.
põliselanikel ja aafriklastel tekkivad laktoositalumatuse tõttu seedehäired ( puhitused , kõhulahtisus). Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.
Piimatootmine Eestis
Eestis toodetud joogipiimast on üle 90 protsendi 2,5-protsendine piim.
25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%–5,0%.

Piimaloomad

Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm . Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vaata lambapiim) ja kits (vaata kitsepiim ), peamiselt Aasias veel pühvel (vaata pühvlipiim) ja ka hobune (vaata hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima

Konserveerimine ja piimasaadused

Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.
Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim , jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.
Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamisel
5.
töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.

Kasulikkus

Selle üle vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.
Piima koostis
Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune
Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 %
Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 %
Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 %
Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 %
Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 %
6.
Juust
Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.
Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik . Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar , Parmesan.
Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam , mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga.
Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie .

Juustusorte

juust Atleet
Bel Piemonte juust
Brie juust ehk Brie – valgehallitusjuust
brõnsa
Cheddari juust
Edami juust
Emmentali juust ehk Emmental
feta ehk fetajuust
Gorgonzola juust

Gouda juust
Gruyère'i juust
hollandi juust
Hollandi leib
kamambäär
kostromaa juust
Maasdammeri juust
mozzarella
Parma juust
Pikantne juust
ricotta
rokfoor ehk Roquefort ehk Roqueforti juust
Stiltoni juust
Šveitsi juust
Vene juust
Viru juust

Šveitsi juustu kuubikud
8.
Keefir
Keefir ehk kefiir on fermenteeritud piimajook , mida valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefir on hapuka maitsega, kergelt gaseeritud ja vähese alkoholisisaldusega hapupiimatoode.
Keefiri saamiseks hapendatakse piima keefiriseente juuretisega.
9.
Kohupiim
Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode , mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak.
Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust , mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda.
Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine.
Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, mõnel pooll valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi.
10.
Pett
Pett (võipiim) on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud. Pett on piimatoodete seas teenimatult tagaplaanile jäänud, kuigi tervisele soodsa mõju poolest edestab pett nii mitmeidki toiduaineid.
Eestis müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist mõningal määral lõssi.
Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse kõrgel temperatuuri, jahutatakse ja seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14 kuni 16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5 kuni 4,7.

Koostis

Pett sisaldab lõviosas loomulikult vett (92 – 92%), kuivainete osas (8 – 9%) jaotub aga piimasuhkru – laktoosi, kõrge bioväärtusega piimavalkude, fosfolipiidide, mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel.
Klaasitäie joomisel saab petisõber kõigest 60 – 70 kilokalorit toiduenergiat.
Kaltsiumi – ja fosforiühendite sisalduselt on pett enam-vähem võrdne lehmapiimaga. Pett on väga hea kaaliumiallikas ja klaas petti annab kena koguse magneesiumi. Pett sisaldab rohkesti inimorganismis vajalikku letsitiini.
Inimkeha vajab letsitiini näiteks rakumembraanide ehituseks, aju talitluseks , koliini ehk B4 vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises, rasvade ainevahetuse reguleerimises ja mujal.
11.
Kasulikus inimorganismile
Võipiima hapendamisest on muudki tulu. Esiteks võivad need vähesed inimesed, kellele rõõsas piimas olev lakstoosikogus põhjustab probleeme, petti joogiks edukamalt tarbida, sest piimahappebakterid on hapnemisel piimasuhkru osaliselt endi vajadusteks ära tarbinud.
Hapendatud petis leiduvad elusad piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikrobiokooslusi ja soodustavad seedetegevust ning toitainete imendumist.
Täiskasvanud, kellel on seedimisega probleeme, võiksid juua igal hommikul klaasi petti. Kuna peti rasvasisaldus on väga väike, siis sobib see hästi janukustutajaks nii dieedipidajatele, kui ka saleda joone järgijatele.
Pett pole tuntud ainult Eestis. Näiteks Iirimaal hinnatakse küüslauguga petti, kui universaalset ravimit paljude külmetushaiguste puhul.
Paljud allikad loevad petti üheks vahendiks alkoholi ühekordsest liigtarbimisest põhjustatud vaevauste leevendamiseks.

Lisandid

Hapendatud petti kasutatakse erinevate küpsetiste taignasegude koostises, eriti juhul, kui taignale lisatakse kergitusaineid. Peti orgaaniliste hapete ja kergitusainete koosmõjul eralduvad gaasid muudavad küpsetise õhuliseks.
Kes aga hapendatud võipiima maitset liiga ühekülgseks peab, võib petile kamajahu, moosi , marjade, köögiviljade või roheliste ürtide lisamisega valmistada erinevaid segujooke.
12. Või
Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68-82,5%. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada aga vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või sisaldab veel 16-20% (EL määrustele vastavalt mitte üle 16%) vett, 1% valku ja rasvavaba piima kuivainet (EL määruste järgi mitte üle 2%). Või sisaldab ka A-, E-, D-, ning vähesel määral C-vitamiini ja B-rühma vitamiine.

Valmistamine

Võid on valmistatud ajast, kui loomapiima on toiduks tarvitatud. Varasematel aegadel valmistati võid hariliku puulusikaga hõõrudes, võikirnus, ankrus või pudelis loksutades.
19. sajandil tulid kasutusele mitmesugused käsitsi ringiaetavad võimasinad.
Või valmistamine
Võid tehakse puhtast ja kvaliteetsest, ilma kõrvalmaitseta hapu- või rõõskkoorest võimasinaga. See klopib koort, kuni rasvaosakesed liituvad võiks ja eraldub või- ehk petipiim.
13. Jogurt
Jogurt on pika ajalooga ja tervislike produktide seltskonda kuuluv. Nüüdisajal on lisandunud biojogurtid. Funktsionaalse tipptoiduna on need normaalseks söömiseks hädavajalikud. Selles valdkonnas kuuluvad tervislike toodete kõrgliigasse piimhappebakteriga ME-3 rikastatud biojogurdid (nt Dr. Hellus ).
Jogurti tootmise vajalikud tegelased on mikroobid, täpsemalt öeldes piimhappebakterid. Naturaalses jogurtis on neid rohkem (ligikaudu 106...109 mikroobi ühes grammis), järelpastöriseeritud tootes loomulikult tunduvalt vähem või üldse mitte. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Nende koostöö muudabki piima lõpuks jogurtiks. Juuretise piimhappebakterid lõhustavad laktoosi ja toodavad sellest happeid, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogur tile omaseid aroomi - ja maitseaineid, kindlustavad tootele vajaliku konsistentsi jne.
Lühidalt jogurti koostisest. Jogurti kuivainete sisaldus on tavaliselt 14...18 %. Võrdluseks – lehmapiimal on see näitaja väiksem. Kuidas siis kuivaine sisaldust jogurtis suurendatakse? Siin kasutab maailma piimatööstus erinevaid tehnovõtteid. Esiteks, jogurti toorainele lisatakse piimapulbrit/lõssipulbrit. Et piimapulbri koostises on ülekaalus valk, siis suureneb sellega ka jogurti valgusisaldus , mis on tarbijale igati kasulik. Teiseks võimaluseks on toorainest vee väljaaurutamine. Eemaldatud vee kogus võib küündida 10...25 %. Kolmandaks variandiks on ultrafiltratsioon (eemaldab piimast nii liigse vee kui ka ülemäärase piimasuhkru). On ka neljas võimalus jogurti kuivaine sisalduse suurendamiseks , nimelt vadaku valkude lisamine. Siin varitseb ainult see oht, et toote maitseomadused võivad muutuda.
Biojogurtis (Dr. Hellus jt) on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke ja vähe toidurasvu. Inimorganism omastab seda kraami hõlpsalt, sest piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitlust ja vähendab kõhukinnisusest tulenevaid hädasid ning ohte. Biojogurti mikroobid täiendavad ja rikastavad meie seedekulgla mikro floorat. Eriti oluline on see seedehäirete korral või
14.
antibiootikumiravi järgselt, mis juhul biojogurt taastab suhteliselt kiiresti seedekulgla mikroobikoosluse. Biojogurt pidurdab patogeensete bakterite kasvu ja arengut suuõõnes ja soolestikus. Teda nimetatakse mõnikord “looduslikuks antibiootikumiks”. Oma mineraalainetega (kaltsium jt) ja vitamiinidega (vitamiin A, D jt) on biojogurt oluline osteoporoosi pidurdamises.
15. Uuring
Väherasvaste piimatoodete tarbimine soodustab viljatust!
Naised, kes söövad madala rasvasisaldusega piimatooteid, riskivad viljatusega enam kui nende täisrasvaseid piimatooteid tarbivad suguõed, teatasid teadlased.
Harvardi rahvatervise kooli teadlased leidsid, et naistel, kes sõid päevas kaks portsjonit või enam väherasvaseid piimatooteid, oli 85 protsenti kõrgem anovulatoorse viljatuse risk kui naistel, kes sõid vähem kui ühe portsjoni väherasvaseid piimatooteid nädalas, kirjutab Reuters. Naised, kes sõid päevas ühe portsjoni täisrasvaseid piimatooteid, vähendasid võrreldes täisrasvaseid piimatooteid vältinud naistega oma viljatuse riski 27 protsenti.
Sellised avastused polnud aga üldsegi teadlaste uuringu eesmärgiks. «Me tahtsime teada saada, kas piimatooted kui sellised mõjutavad viljakust,» ütles uuringut juhtinud toitumisekspert dr. Jorge Chavarro oma Reutersile antud telefoniintervjuus.
Tema sõnul olid varasemad katsed loomadega näidanud, et piimasuhkur ehk laktoos võib mõjuda viljakusele negatiivselt.
Teadlased uurisid 18 555 24-42-aastast naist ja selgus, et kõige enam väherasvaseid piimatooteid tarbinud naistel esines kõige enam anovulatoorset viljatust, mille korral munarakud ei suuda organismis piisavalt viljastumisvõimeliseks küpseda.
Uuringu läbiviijad ei leidnud mingeid erinevusi nende naiste vahel, kes sõid kõige enam piimatooteid ja kes ei söönud neid üldse. Erinevused ilmnesid alles siis, kui piimatoodete tarbimist vaadeldi rasvasisalduse järgi.
«Meie jaoks oli see suhteliselt üllatavaks avastuseks, et kõrge rasvaprotsendiga piimatooted soodustavad viljakust,» ütles Chavarro. «Selle kohta pole väga ühest selgitust. On võimalik, et piimarasv või näiteks tiinete lehmade hormoonid mõjutavad naiste ovulatsiooni.»
16.
Piimatootete hinnad 07.05.2008
Alma Piim 2,5% 1l 11,50 kr
Kohupiim 18,90 kr
Kodujuust 22,90 kr
Alma Keefir 2,5% 1l 12,90 kr
Jogurt 400g 10,90 kr
Joogijogurt 1l 15,90 kr
Harokoor 500g 12,50 kr
Pett 0,5% 1l 10,90 kr
Andmed võetud AS PRISMA PEREMARKETIST

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 114 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

next12 Õppematerjali autor

Biolaagia uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

180

ppt

Toiduainete õpetus

TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma

Toitlustusettevõtete töökorraldus

doc

Piim

Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Koostis Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt

Keemia

docx

Piim ja piimatooted

Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas

Toiduained

docx

Piim ja piimatooted

Piima ja rõõska koort säilitatakse puhtas ja hästi tuulutatavas ruumis temperatuuril kuni +6°C ja ainult külmutusseadmete olemasolu korral. Piimakonserv Konserve on võimalik säilitada kaua, väikese mahu tõttu on neid parem transportida, neil on kõrge kalorisus ja head maitseomadused, olenevalt kasutatavast toorainest ja töötlemisviisist jaotatakse piimakonservid järgmiselt: 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta; 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber suhkruga või ilma. HAPUPIIMATOOTED Neid iseloomustab kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus ja värskendav maitse. Neid valmistatakse piimast ja koorest, mida hapendatakse mitmesuguste piimhappebakteritega. Hapendatud tooted säilivad kauem ja on dieetilise tähtsusega. Hapukoor Valmistatakse põhiliselt pastöriseeritud rõõsast koorest juuretisega hapendamise teel. Olenevalt rasvasisaldusest valmistatakse: 1. 10% ehk n-ö dieethapukoor; 2. 20%;

toiduainete sensoorse hindamise alused

110

docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

........................................................................................................24 4.8Kohvi säilitamine......................................................................................................26 4.9Sertifikaadid..............................................................................................................26 4.10Huvitavaid fakte maailmast....................................................................................27 5PIIM JA PIIMATOOTED................................................................................................29 5.1PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS...........................................29 5.2Piima töötlemine.......................................................................................................31 5.3Piima liigitamine.......................................................................................................32 5.4Piimatoodete omadused....................

Toidukaubaõpetus

docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus

docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

Maitselisandid Vaniljelisandid, sokolaadilisandid, maasikalisandid, pähklilisandid, jne. Värvainete ülesandeks on tootele atraktiivse välimuse andmine. Puuviljamaitselisandite kasutamisel aitavad värvained parandada ka jäätise värvust. Kvaliteetse jäätise saamiseks tuleb retseptuurist kinni pidada! *Tooraine segatakse kokku järgmises järjekorras: -Esmalt VEDELAD tooted nagu koor, piim, vesi jt -Seejärel MAITSE- ja PUISTEAINED nagu suhkur, kuivad piimatooted jt. *Peale segu koostamise see kuumtöödeldakse ja homogeniseeritakse. *Jäätisesegu valmitatakse 2-6 C juures 2-24 tundi. *Valmitamine hõlmab endas kahte protsessi: 1 Osaliselt kristalliseerub rasv rasvakuulikestes; 2 Osaliselt seotakse vee molekulid valkude ja stabilisaatori molekulidega KR!!!!!!!!!!!!! Friiserdamine Friserdamise käigus toimub jäätisesegu õhustamine ja osalise külmutamine.

Piimatoodete tehnoloogia

doc

Piim ja piimasaadused

veniva konsistentsiga, mitteomase värvusega. Säiltustemperatuur 2...6 kraadi C Rõõsk koor Saadakse piima separeerimisel (eraldamisel) ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Valmistatakse 10, 20; 35 ja 38%-list. · mida ,,rasvasem" on koor, seda vähem valku ja süsivesikuid · mida suurem rasvaprotsent, seda madalam happesus ·värvus kreemikas, konsistents ilma kokkulöödud helvesteta Piimakonservid On kondenseeritud ( tihendatud) piim või koor ning kuivatatud piimatooted Saadakse kahel viisil: *kondenseerimine toorainet aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett, konserveerimise eesmärgil listakse suhkrut *steriliseerimine tooraine kondenseeritakse suurematiheduseni, billitakse taarasse ja steriliseeritakse, suhkrut ei lisata Kondenseeritud piima ja koore säilivusaeg 1 aasta,väljastatakse metalltaaras Kuivatatud piimatooted Saadakse tooraine kuivatamisel pihustus- või kontaktmeetodil, mille tulemusel saadakse

Toitumisõpetus

Rohkem sarnaseid