TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata
Kui varem oli ta loogikat eetikast, esteetikast ja religioonist lahus hoidnud, siis edapidi hakkas ta oma erinevatesse aladesse puutuvaid mõtteid kombineerima. Wittgenstein asus nimelt seisukohale, et ka religioon ja eetika on samamoodi ,,müstilised" nagu loogika; et nendegi tõed on iseenesestmõistetavad ja sõnadega mitteväljendatavad. Teosed Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" on 20. sajandi filosoofia tähtteos ja ühtlasi ainuke filosoofiline raamat, mille Wittgenstein oma eluajal avaldas. Kui mitu kirjastajat olid raamatu ära põlanud, õnnestus see lõpuks Russelli toetusel avaldada algul ühes ajakirjas aastal 1921 ja järgmisel aastal Inglismaal saksa- ja ingliskeelse paralleelväljaandena. Kirjastaja oli hoolimatu: Wittgenstein ei saanud oma teose eest mitte mingit honorari. Pärast tehniliselt
kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus · Väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, katsetamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. · Inimesele meeldib põhjendada. 3. Muusikaline intelligentsus · Väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja
Ludwig Wittgenstein Referaat Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9
..................................................................................... 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE............................................................................................. 5 Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE.......................................................................................... 6 Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE...................................................................................... 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti
ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Interpersonaalne intelligentsus seisneb
heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed 7 Huvide jaotusi: Ulatuse järgi: · Laiad · Kitsad Kestvuse järgi: · püsivad · lühiajalised 8
üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse
POE LOOOOMING Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus
introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me peame leppima sellega, millisena oleme sündinud ja sellega me ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Me peaksime oleme õnnelikud, et meil on olemas kindel isiksus ja et me oleme erinevad,
• Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.
teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).
kultuurilisest keskkonnast. 4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud.
teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6
LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE
kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia
tulla keskkonnas edukalt toime. R.Catelll arvas, et on 2 inteligentsuse vormi. Fluiidne intel. Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda
tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja mitmekesisemaid teid pidi. 7. Kolmandal etapil kujuneb häbi ja hirmu sfääride vahel välja komplementaarsussuhe. Eeldatakse, et see, kes juhindub häbist, ei tunne hirmu ja vastupidi. Seejuures on sfääride jaotus dünaamiline ja vastastikus võitluses. Nii elab Vene 18. saj aadlikultuur kahe süsteemi vastastikus pingeväljas: ühest vaatepunktist on iga aadlik riigialam, kuuludes
Üldises vaimsete võimete testis? 1) Toortulemuste absoluutses tõusus (vanemate inimeste puhul hakkasid tulemused paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil
Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline)
teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117] 1) Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).[1;117] 4) Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).[1;117]
omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel. Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel. Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt.
Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne) Spontaanne Laps On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime Kasutab väljendeid: ma jälestan, oleks mul ometi, miks ma pean seda tegema 1.3. Täiskasvanu Hakkab välja kujunema hiljem. Põhineb välismaailmast saabuva teabe kainel loogilis- analüütilisel läbitöötamisel. Positiivne pool: · rahulikkus · kõrge enesekontroll · kaine · kalkuleeriv · kirjeldab · esitab küsimusi · kaalub võimalikke variante · oma arvamus Negatiivne pool: · emotsionaalne pidurdatus · ülemäärane kahtlemine · fantaasiavaesus Transaktsioonianalüüsi eesmärk on teha Täiskasvanut tugevamaks. Vahel on sisemine laps või vanem täiskasvanust üle
SPETSIIFILISED VÕIMED I (R. Sternberg, s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsus *siia lisaks: loovus, praktiline intelligentsus SPETSIIFILISED VÕIMED II - harimatu õpetlased termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kindlas valdkonnas (nt aritmeetikas, muusikas) *neid on rohkelt autistide seas SPETSIIFILISED VÕIMED III - Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: *keeleline *loogilis-matemaatiline *ruumiline *muusikaline *kehaline *interpersonaalne *intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID
Poistel hakkab kergemini igav kui tüdrukutel ja nende tähelepanu hoidmiseks tuleb kasutada rohkem ja erinevamaid mooduseid. Tüdrukud tulevad igavuse peletamisega paremini toime. See omakorda mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib poiste aju ja aitab kontrollida impulsiivset käitumist. Poistel on loogilis-matemaatiline võimekus enam arenenud kui tüdrukutel. Kuigi matemaatikat ja loodusteadusi õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, on poisid siiski matemaatika- ja loodusteaduste õppimistulemuses tüdrukutest veidi ees, sest matemaatika, keemia ja füüsika nõuavad ruumilist ja abstraktset tunnetust . Ainetunnis käsitletav teema võib mõjutada õpetaja eelistust poiste ja tüdrukute suhtes. Leinhardt, Seewald ja Engel (1979) uurisid 33 erineva II klassi õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust
Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat. Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde. Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale. Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria. Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge
Gardneri multiintelligentsuse teooria. Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist
varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Kujutlus erineb hallutsinatsioonist, kujutledes inimene teadvustab endale seda, hallutsiniatsioon on pealesunnituma iseloomuga Kujutlus toimub tänu paremale ajaupoolkerale. Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega) Mõtlemine objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel
probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012). Gardneri järgi eristatakse inimesel üheksa intelligentsuse tüüpi, mis moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni. Lingvistiline intelligentsus – suutlikus väljendada oma mõtteid adekvaatselt, arusaadavalt ning mõista teisi inimes (kirjanikud, luuletajad, jt). Loogilis-matemaatiline intelligentsus – seoste mõistmine, võime sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, probleemide lahendamine (detektiivid, teadlased, arstid, programmeerijad, jt). Kehalis-kinesteetiline intelligentsus - võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad, näitlejad).
Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. 3) Muusikaline intelligentsus
Wittgenstein 20. sajandi alguses. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse
kultuurikeskonnas ega ka looduskeskkonnas.(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert
1983. Gardner jagas intelligentsust kaheksasse üksteisest sõltumatutesse intelligentsuse tüüpidesse (https://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria 2015). 1.Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus avaldub keele kasutuses ehk kui selgesti väljendad oma mõtteid, moodustada lauseid. Lisaks, kui hästi kasutad sõnavara, tunned sõnade tähendust, valdad keele foneetilist külge, saad aru tekstist, jutustad lugusid. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste tegevuste tulemusrikkas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises. Samuti võimes lahendada matemaatikaülesandeid ning huvis sarnaste vaimsete tegevuse vastu. 3.Muusikaline intelligentsus ilmneb võimes ära tunda ja imiteerida rütmi ning viisi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda ette kandma, lisaks muusikalises kuulmises ja mälus. 4
Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsuseteooria järgi? Soorituslik mõõde pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, lingvistiline hinda ja loo. loogilis-matemaatiline ruumiline 12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus
- Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Nimetatakse ka nägemismälu, kuulmismälu, kompamismälu, haistmismälu, maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest. Analüüs nähtuse jagamine komponentideks Süntees üksikute tunnuste ja osiste liitmine Üldistamine oluliste tunnuste leidmine Võrdlemine nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine 1) Mõtlemise liigid *teoreetiline *praktiline Diskursiivne teadlik Intuitiivne - alateadlik 2)Mõtlemise liigid
Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teooriat, kus on kuus võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6
Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis- abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov- reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang.
V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses? V: Norras 8. Kellena töötas Wittgenstein pärast I maailmasõda Austrias? V: algkooliõpetajana 9. Millise sõja algusaastail sai Wittgenstein Cambridge'i ülikooli filosoofia professoriks? V: Teise maailmasõja algusaastail 10. Kus ja millesse Wittgenstein suri? V: Cambridge'is vähki 11. Mis on Wittgensteini 2 peateost? V: ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" ja ,,Tõsikindlusest" 12. Mis on Wittgensteini kuulsaim lause? V: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida" 13. Millest me moodustame pilte Wittgensteini arvates? V: tõsiasjadest 14. Millega me kirjeldame pilte, mida me endale tõsiasjadest loome Wittgensteini arvates? V: lausetega 15. Kuidas nimetada seda, mis jääb meie tunnetusest väljaspoole Wittgensteini arvates? V: väljendamatuks ehk müstiliseks 16
3. Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a. Eeldab loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõitmisele. Lapsed muutuvad sotsialiseeritumaks, enesekesksus väheneb (mitte ei kao), hakkavad üha enam mõistma teiste vaateid ja arvamusi. Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-..
Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1]
ideid, tunnuseid mõistes nende tähendust ja funktsiooni. Eeltähelepanu - infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tp jaoks, Tähelepanu omadused: valivus, püsivus, jaotuvus, ümberlülituvus, maht Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne;
fantaasia – kõrgema taseme psüühiline protsess, milles kombineeruvad meelelise tunnetuse representatsioonid ja abstraktse mõtlemised protsessid; produktiivne (uue kujuteldava info loomine) eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt) abstraktset materjali on raskem mäletada kui konkreetset MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM:
Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine Konvergentne mõtlemine porgand on oranz (üks vastus) Divergendtne mõtlemine Kujundlik mõtlemine Verbaalne mõtlemine Mõtlemisstiilid idealistlik stiil iseloomulik induktiivne lähenemine sünteetiline ehk teoreetiline stiil inimene käitub vastavalt soovile midagi uut luua, kombineerida vastuolulisi ideid, eksperimenteerida, luua uuski kontseptsioone, märkab vastuolusid teiste inimeste teooriates
Religioossete kosmoloogiate Jumal-looja käivitas maailma sõna abil. See, tüüpiliselt idealistlik lähendus (mõiste enne objekti, mille kohta ta käib) on sisemiselt kooskõlaline ja lahendab olemise probleemid universaalse algpostulaadi -- genitori (kr. genos -- sünd, teke) abil. Probleemi saab lahendada ka subjekti seisukohalt lähtudes (igaüks on iseenda jumal). Füüsikaline kosmoloogia võtab aluseks meid ümbritseva looduse, loob selle põhjal esemeid ja nähtusi kirjeldava loogilis-matemaatilise süsteemi (füüsika) ning püüab selle süsteemi abiga tungida olemise saladustesse. Tulemuseks on eespool kirjeldatud mudelid, mille käik on määratud füüsika seadustega ja neis sisalduvate parameetrite väärtustega. Et see mudel viiks eluks vajalike tingimuste kujunemiseni, peavad füüsika seadused ja -konstandid olema just täpselt sellised, nagu nad on. Aga see ongi antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene.
Isa oli rikas tööstur. Külas käisid 2 heliloojat. Brahms ja Mahler Õppis Berliini Tehnikakõrgkoolis masinaehitust. Bernand Russell andis talle tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga. Õppis Cambridge Ülikoolis, Trinity Kolledzis. Ta elas 1936-1937 aastal üksilduses Norras, kuna ta oli jutt ja Hitler kiusas neid. Ta töötas ka algkooliõpetajana Austrias. Sai Teise maailmasõja ajal Cambridge ülikooli filosoofia õppejõuks. Peateosed · Loogilis-filosoofilis traktaat · Tõsikindlusest. Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. ,,See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika." ,,Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed." ,,Müstiline maailm võib olemas olla." ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles.
vahendiks sügava kurbuse varjamiseks. Selleks et neid keerukaid mehhanisme mõista ja nende üle teadlikumat kontrolli saavutada on vaja kogeda ka sügavama tasandi emotsioone. Erinevad emotsioonid mõjutavad ka meie mõtlemist ja vastupidi ehk mõtted mõjutavad emotsioone. Olenevalt sellest millised on meie mõtted, kas positiivsed või negatiivsed, vastavalt sellele muutuvad ka meie emotsioonid. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab esindada nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikust üldistatult, tungida maailma nähtuste varjatud olemusse. Ta on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mõtlemine on tüüpiliselt inimlik nähtus, kuid mõtlemise algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete,
keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma. Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on
Millised mõjurid võivad esile kutsuda tahtmatu tähelepanu ümberlülituvuse mingile stiimulile ja seega teatud tingimustel ka tahtliku tähelepanu lünga: intensiivsemad signaalid; signaalid,s mis bioloogilise tähtsuse poolest ületavad teisi (valu, oht); ootamatud signaalid; korduvad/korrapärased signaalid korrapäratute hulgas; liikuvad staatiliste hulgas; ebatavalised tavaliste hulgas. Märgatakse ka harjumuspärase puudumist. Mõtlemine Mõtleine onm objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab representeerida nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikkust üldistatult. Mõtlemine on rajatud meelelisele tunnetusele – aistinguile, tajudele, kujultustele. Meeleline tunnetus ei võimalda mõista sügavamaid varjatuid seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega
annaabi.ee 
