Töösuhted, 3 referaati (0)

Koondamine töösuhetes
Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Lisaks kuulub sinna alla ka see, kui tööandja lõpetab tegevuse, ehk sulgeb ettevõtte või teine variant, et tööandja on pankrotis . Ning et tööandja saaks töötajat koondada on sätestatud viis erinevat punkti, mis neid reegleid paika panevad. Esimene reegel on vägagi konkreetne ja üheselt mõistetav, nimelt võib tööandja töötaja koondada, kui kokkulepitud tingimusi pole enam võimalik täita töömahu vähenemise tõttu. Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale liiga suuri väljaminekuid, mis on aga lahtine kuna konkreetset summat ei ole paika pandud siis seal saaks nii mõndagi vaielda. Koondamisel ei tohi tööandja teha vahet töötajatel nende oskuste või kiiruse põhjal vaid peab lähtuma kõigisse võrdselt ning eelisjärjekorras jäävad tööle need töötajad, kes on töötajate esindajad või töötajal, kes kasvatab nooremat kui kolmeaastast last. Seega saab tööandja koondada oma töölisi pankrotti mineku puhul, tegevuse lõpetamise puhul ja töö hulga vähenemise tõttu, kuid siis tuleb töölisele otsida uus töökoht või võimaluse korral korraldada ümberõpe või siis korraldada ümber tema töö.
 
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamine töösuhetes
Konkurentsi osutamise keeld sellist mõistet võib olla raske mõista kuna see on nii lühidalt öeldud ja konkreetselt, ehk siis kes ei tohi konkurentsi osutada kellele ja kuidas seda kasutatakse töösuhetes ?
Vastus sellele küsimusele saame uurides töölepingu seadust, kus ütleb väga konkreetselt, et töötaja ei tohi oma tegevusega osutada tööandjale mingit konkurentsi ega survestada tema äritegevust, ega tohi töötada sama tegevusalaga tegelevate ettevõtete heaks, näiteks rääkida neile antud ettevõtte ärisaladusi. Konkurentsikeelu rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja pakub tööandja klientidele või äripartnerite enda või kolmanda isiku teenuseid või kutsub kaastöötajaid enda või kolmanda isiku juurde tööle. Kui töötaja tegevus ei ole käsitletav pakkumise tegemisena, ei ole tegemist konkurentsikeelu rikkumisega. Teinekord võib konkureerivast tegevusest rääkida ka staadiumis , kus töötaja alles planeerib tööandjaga konkureerivat tegevust, kuid ei ole veel tegeliku konkureerimiseni jõudnud. Kui töötaja konkurentsikeeld seab piirangud töötaja õigusele valida töökohta ning sõnavabadusele, on töötaja õiguste piiramine õigustatud tööandja huvide kaitsmise vajadusega. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja konkurentsikeeld on oma olemuselt töötaja lojaalsuskohustus , mille sisustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et ühtlasi on tegemist töötaja põhiõigusi piirava kohustusega.
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord
Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes.
Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht.
Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne.
Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal.
Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kõik läbirääkijad peavad hoidma neile õeldud tootmis- või ärisaladusi. Seda rikkunud inimene karistatakse seadusega ettenähtud korras.
Kõik vaidlused lahendatakse kollektiivse tõõtuli lahendamise seaduse alusel.
Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kehtvus on täpselt 1 aasta, juhul kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Lepingu kehtivuse ajal on mõlemad pooled kohustatud täitma lepingus õeldut.
Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, kes selle sõlminud on. Tõõandja on kohustatud tutvustama tõõlepingut ettevõtte tõõtajatele nende tõõleasumisel.