Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused (0)

Q: Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Missugustel alustel piiratakse organi liikme hääleõigust?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Mis liiki õigussuhe on äriühingu ja tema juhtorgani liikme vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Q: Mida näitab aktsiakapital?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Ühinguõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest?
Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile?
Missugustel alustel piiratakse organi liikme hääleõigust?
Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld?
Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu?
Mis liiki õigussuhe on äriühingu ja tema juhtorgani liikme vahel?
Mida näitab aktsiakapital?

Ühinguõigus kordamisküsimused

Selgita mõistete “ettevõte” ja “äriühing” erinevust.
Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse.
Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud , raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt.
ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole.

Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid.
7 kokku – 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut
5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ – neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asutada, või on ettevõte väga väikese riskiga
2 mitte äriühingut: mitte tulundusühing MTÜ ja sihtasutus SA – kasumi välja jaotamine pole lubatud, mõeldud ainult nende enda tegevuse jaoks kasutamiseks
On veel ka 3 Euroopa Liidu eraõiguslikke JI: Euroopa äriühing, Euroopa ühistu ja Euroopa majandusühistu

Selgita missugust tähtust omab äriregister ühinguõiguse jaoks.
Äriregistrisse kandmine annab äriühingule õiguse võime.
Kui pole registrisse kantud, siis pole sind olemas juriidilise isikuna.
Kolmandale osapoolele on see ka informatsiooni allikaks, isegi kui info on puudulik või uuendamata või 3s pool seda tõeseks pidada ning sellest lähtuvalt kehtivad ka tehingud.

Selgita aktsiaseltsi olemust.
ÄRA ALUSTA EKSAMIL KÜSIMUSTE VASTAMIST AKTSIAKAPITALI JUTUGA !
Alusta – aktsiaseltsil on õigus ja kohustusvõime, ta on juriidiline isik. Tema kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, veel on tal kohustuslikult ka nõukogu ning juhatus.
Aktsionär EI vastuta isiklikul AS kohustuste eest, AS vastutav ise oma varaga.
Aktsionärid maksavad sisse aktsiakapitali ning saavad aktsiaid vastu 1 aktsia =1 hääl.
Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada.

Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule.
2 olulist rühma: *õigus osaleda juhtimises (ehk üldkoosolekutel, tal on hääleõigus ning õigus saada infot ning sellest lähtuvalt teha otsuseid)
*õigus saada varalist kasu – nt div, aktsiate tühistamine – makstakse välja, tehakse tagasiost, likvideerimine

Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest?
Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused . NT 2 suurt:

Üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid: pm võivad mõlemad vastu võtta otsuseid AGA osanikud võivad teha seda, millal iganes BOSSUD ning ükskõik, mis küsimustes ja ajal ning pm „sisse sõita“ igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid saavad otsuseid langetada ainult ette määratud küsimustes.
Info erisus – osanikul juurdepääs kõigele infole ja võivad küsida ka dokumente kontrolliks jne, kuid aktsionär saab infot ainult üldkoosolekul ning piiratus kogustes , see oleneb ka küsimusest.

Selgita, mida tähendab aktsionäride/osanike võrdse kohtlemise nõue.
Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel (nt palju kellelgi aktsiaid kui kuulub 90% saad rohkem väljamakseid) kohelda võrdselt. Kui asjaolud on erinevad, on ka kohtlemine erinev.
Kehtib ka nt reegel, et ei saa sundida aktsionäri pärast esialgset sissemakset rohkem raha juurde investeerima.

Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile?

Likvideerimise käigus raha ülejääk jagatakse laiali
Kasumijaotamise juures - > enne tuleb maha arvestada varasemad miinused ning dividendi maksmisel peab olema ka majandusaasta aruanne.

Selgita aktsiaseltsi nn kolmeastmelist struktuuri (erinevate organite omavahelised seosed).

Juhatus – esindab ja juhatab. Kutsub üldiselt kokku üldkoosolekut
Nõukogu – aktsionärid valivad üldkoosolekul, ei ole õigust anda igapäevaseid tegevusi, kuid teostab juhatuse järgi järelevalvet; peab üldkoosolekul ka aru andma tegevustest
Üldkoosolek – aktsionäride, kõrgeim võimuorgan, saab teha otsuseid AS enda jaoks (nimi jne), kuid mitte igapäevases juhtimises.

On küll JI, kuid ta on „mängult päris“ ehk siis seda peab ikkagi juhtima FI.
Aktsiaselts mõeldud just suurte äride ning börsi jaoks, kus on palju inimesi ning kõik ei saa juhtimises osaleda.

Missugune organ või missuguse organi liikmed esindavad aktsiaseltsi tehingute tegemisel kolmandate isikutega?
Juhatus 99,9%, kuid kui asi puudutab juhatuse valmist, siis mitte, teeb seda nõukogu, ja nõukogul üldkoosolek. Juhatus saab anda edasi ka volitusi kui on nt palju kliente.

Mille poolest osanike koosoleku pädevus erineb aktsionäride üldkoosoleku pädevusest?
Suures pildis polegi suuri erinevusi, sest üldkoosolekul tehakse ikkagi tähtsamaid otsuseid JI kohta. Erinevus peitub otsustes

Osanikud on BOSSID, saavad otsustada nõukogu/juhatuse pädevuses kui soovivad, siis kasvõi iga päev ilma teiste organite palveta.
Aktsionärid saavad ainult palvena teha otsuseid ning valimiste teel, omaalgatuslikult nad ei saa nõuk/juh valida, organ peab neid n-ö valima selleks.

Missugustel alustel piiratakse organi liikme hääleõigust?

Kui see otsus puudutab teda ennast, nt kas kaevata enda organ kohtusse või mitte, seda otsust ta ei saa mõjutada
Huvidekonflikt, nt endale palga maksmisega vms
Samas iseenda poolt hääletada saab, et organisse valimisel

Selgita nõukogu pädevust ja funktsiooni.
Tra kontrollib juhatust ja tal pole õigust tegeleda igapäevaste tegevuste mõjutamisega. Juhatus peab osades otsustes nõukoguga kooskõlastama. Kontrolli tulemustest peab nõukogu aru andma ka üldkoosolekule.
Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.

Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld ?
Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas.
Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida.

Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu?
Nõukogu või osanike otsusega. Igatahes peab seda kindlasti tegema juhatusest kõrgem organ.
Iseendale ei saa ükski organ tasu määrata.
Juhatuse liige saab ennast ka kaitsta kuna tegemist pole töölepinguga, siis on võimalik luua leping juhatuse ning äriühingu vahel, et teised organid ei saaks omavoliliselt muuta tasu suurust.

Mis liiki õigussuhe on äriühingu ja tema juhtorgani liikme vahel?
Mitte töösuhe! See on oluline tähelepanek sp, et juhtorgani liikmele ei kehti töötajatele sama kaitse nagu puhkus ja kindlustus jne. Tegemist on käsundussuhtega -> teenuseleping ning tingimustes ja kaitses peab ise kokku leppima.

Selgita kuidas toimub aktsionäride, kui ühtse organi, otsuse vastuvõtmine.
Üldkoosolekul võetakse üles küsimus toimub hääletus, häälte lugemine. Otsus võetakse vastu piisava hulga häälte olemasolul .

Selgita juhatuse liikme vastutuse aluseid.
AS ja OÜ, vastutavad ainult siis kui on mõnda enda kohustust rikkunud. Põhilisteks on 1. hooldsuskohustus – ehk peab kontrollima tehingute tausta ja 2. Lojaalsuskohustus , veel 3. Konkurentsikeeld ja 4. peab eelistama äriühingu huve, mitte enda

Mida näitab aktsiakapital ?
Ei näita eriti palju. Ei näita palju on aktsiad väärt või palju kasumit on ega kui hästi äriühingul läheb. Näitab ainult aktsionäride vara on kunagi äriühingusse sisse pandud.

Selgita, mida tähendab dividend ja mida tuleb dividendide jaotamisel arvestada.
Maksmise kord: võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seda nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha pärast majandusaasta möödumist ja enne aruande kinnitamist aktsionäridele pooles saadavas ulatuses ettemakse.
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku esitab koos nõukogu arvamusega juhatus.
Ei saa välja maksta kui kui AS netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast.
Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega div väljamaksmist. Makstakse rahas või nõusolekul muu varaga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 63 allalaadimist

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #1

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #2

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #3

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #4

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #5

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #6

Ühinguõiguse eksami kordamisküsimused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karmentamm Õppematerjali autor

2017 aasta ühinguõiguse kordamisküsimuste vastused TTÜ'st.
Kokku 20 küsimust, kõik vastused koos õppejõuga kirja pandud. Väga hea abiline, millega valmistuda eksamiks.

aktsiaselts ühinguõigus eraõigus ettevõte äriühing juriidiline isik kordamisküsimused vastused TTÜ Tallinnatehnikaülikool võrdse kohtlemise nõue

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

Ühinguõigus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

· Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. ,,Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik" (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum

Ühinguõigus

docx

Prill-jant- Aktsiaseltsi juhtimine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Väikeettevõtja Kaspar Pärn, Essu Heintalu, Mariell Oolma, Birgit Avistu, Kati Usin VE209 AKTSIASELTSI JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 ....................................................................................................................................................4 ÄRIORGANISATSIOON............................................................................................

Juhtimine

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

Õigus alused

doc

Ühinguõigus

b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms) Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme, Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigus Kaubandusõiguse kaupmehed Saksa seaduse järgi on meie jaoks ettevõtjad. 1.1.3. Ühinguõiguse seos teiste õigusharudega Eraõiguse harudega:

Õiguse entsüklopeedia

docx

Äriõiguse vastused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus,

Äriõigus

ppt

Äriseadustik

Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud j

Õigus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ..........

Äriõigus

Rohkem sarnaseid