Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata
Inimesed usuvad, et grupisisene liige on vähem kriitilisem kui grupiväline liige Töö panus on suurem, kui on teada, et seda võrreldakse teistega Töö panus on suurem, kui ollakse grupivälise liikmega Võrdlus grupisisese isikuga ei suurenda panust töösse Inimesed panustavad rohkem, kui teised on neist näiliselt paremad Mis ma õppisin? Lugema teaduslikku teksti Analüüsima loetut Sõnavara laienes Seostama loetut igapäevaeluga Lugema tabeleid Kasutatud allikad https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/401779/mod_resource/content/11/l oeng%20Motivatsioon%20Moodle.pdf https://isvnu.files.wordpress.com/2018/03/aaa-arichard_daft_manage ment_text_book.pdf https://www.igi-global.com/dictionary/motivation-gains/50567 https://quizlet.com/160934584/ch-8-groups-flash-cards/ https://www.simplypsychology.org/Social-Facilitation.html https://www.verywellmind
Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi teistest kultuuridest. Samas võib tekkida oht, kus kaob piir oma ja võõra vahel. Mida kõrgem on ühiskonna arengu tase seda enam kultuurid üksteistmõjutavad. Kultuurikompleks on see, kui miski asi või idee on laiemalt mõjutanud inimühiskonda. (auto, revolutsioon)
See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks".
Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga
Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga. Niimoodi endamisi sõnu
“Kui ma alustasin, siis ma ei teadnud, aga nüüd ma tean: ma ei taha kedagi ega midagi süüdistada, või kui, siis ainult iseennast. Aga mul oli vaja selgust. Ma ei taha hukka mõista, ma tahan mõista – kui suudan.” “Minu meelest ei ole oluline, kas see, mida me usume, on tingimata tõsi. Kas Jumal on olemas, kas kliima soojeneb, kas kaks inimest suudavad teineteist läbi kogu elu armastada.Tegelikult on oluline see, milliseks see meid teeb.” Milliste teostega loetut võrrelda? Loone Ots “Mustamäe valss” - erinevate inimeste lood ja mälestused, põlvkondade erinevused, noored ning nende mõtteviis, oma eluga hakkama saamine ja täiel rinnal elamine Millises eluetapis seda teost lugeda? Kuidas lugeda? 30ndates inimesed, kes tahavad rohkem mõista noori aga ka maailma, milles usk võib viia hävitavate tagajärgedeni. Millele teos mõtlema pani? Inimeste tegude tagajärjed on ulatuslikumad kui nad arvata võivad.
järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elaski Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev. Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama. Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult
9) Ruudu, ristküliku, rööpküliku, kolmnurga, trapetsi ja rombi ümbermõõt ja pindala; 10) Trigonomeetria kasutamine geomeetriliste ülesannete lahendamisel; 11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme.
............................................................................. 11 Kokkuvõte................................................................................................................ 12 Sissejuhatus Käsitleme oma kodutööd müügi- ja ostuarvete sisestamist ja kontrollimist. Kaspar Veske uuris müügiarvete sisestamise ja kontrollimise kohta ning Maiken-Maria Sumin uuris ostuarvete sisestamise ja kontrollimise kohta. Hiljem vahetasime mõtteid ja tutvustasime üksteisele loetut ning vormistasime kodutöö. 1. Müügiarved 1.1Müügiarvete sisestamine Müügiarvete lisamiseks tuleb valida menüüst moodul Müük > Müügiarved. Uue müügiarve lisamiseks tuleb klikkida Müügiarve aknas vasakult esimest nuppu nimega Lisa. Järgmiseks, tuleb valida klient. Kliendi valimiseks klõpsake lahtri Klient: lõpus oleval noolel ning valige sealt soovitud klient. Kui soovitud klienti ei ole klientide nimekirjas tuleb see ise sisestada.
sul alust kahtlustada, et sa oled eesti kirjanduse väärtuslikust osast kaugelseisev isik, võibolla koguni nendest, keda pigem kirjeldab kui tavalise eesti idioodina. Sul on õigus solvuda, sama hästi võid sa olla eriline eesti idioot." /.../ Inimese sees võib olla pidevalt tunnetemöll, kuid paljud ei kirjuta sellest luuletust. See pole lihtsalt nende rida. Pole piisavalt töövahendeid ehk sõnu, pole oskusi ega annet. Kui keegi kirjutabki, siis kasutab selleks kuskilt kuuldut, loetut, heakskiidetut luulet. Kuid ei tajuta, et see on millegi võõra matkimine eesmärgiga väljendada endas olemasolevat. Vahel küll pole ka enda sees vastavat materjali olemas vaid püütakse loometeose kaudu see endas esile kutsuda. Tekstil on alati kaks otsa. Üks on selle kirjutaja, teine lugeja. Ei ole oluline, kui õilishingeline on luuletaja, ta vastutab alati, mis juhtub tema teksti lugejaga. Praeguse suure mulisemise
2015 Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlev analüüs [Document subtitle] Valisin eetikakoodeksite võrdlemiseks Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi, kuna neid ühendavaks märksõnaks on õigus. Analüüsi uurin tekstipõhiselt, tuues välja vastavaid näiteid ning tsitaate, mis esinevad koodeksites. Analüüsi strukturiseerimiseks kasutan alapealkirju, mis aitavad loetut paremini liigitada ning kirjapandut seostada ülesandega. Kui lühidalt puudutada koodekseid üldisemalt, siis tuleb mainida, et prokuröride koodeks oli mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted
Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe"
tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas maailm paistab poisile, kel pole kunagi lahkunud nelja seina vahelt. Jutustamisviis on kaasahaarav. Vaatamata sellele, et jutustus jõuab lugejani tegelase kaudu, kes on 5-aastane, on teksti keel üsna rikas, igapäevaelu kujutus jõuab ilmekalt lugejani.. Loetut on kerge mõista, mis teeb teosesse sisseelamise mugavaks. Jutustuse peaideed võib mitmeti mõista. Esimesena võib välja tuua lapse-vanema suhte. Poeg ja tema ema on pidevalt koos ning kummalgi ei ole võimalust olla omaette, et ainult iseendaga tegeleda. Isiklikud soovid jäävad vanema puhul kogu aeg tagaplaanile, et kanda hoolt oma ainsa lapse eest. Kõige enam kaitseb teoses naine last enda vangistaja Vana Pagana eest, varjates poja nägu mehe eest kogu tema eluaja jooksul.
Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suur maht (piiramatu) 3. Sisu Semantiline üldised faktid maailma kohta, pole seotud isiklike mälestustega
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali?
ning keskendub erinevalt idealistidest ja realistidest muutuvale universumile. Minu maailmavaadet on väga oluliselt mõjutanud David Wilcocki kirjutised, eeskätt tema teos “Sünkroonsuse võti”, mis räägib tähendusrikastest kokkusattumustest, mida ei saa seletada põhjuslikkuse abil. Raamat käsitleb kogu universumit ning on pannud aluse minu nägemusele maailmast. Usun väga paljusse, mida autor välja toob, ent kas see on ka täielik tõde? Olenemata sellest, kas pean loetut tõeks, ei pruugi see siiski seda olla. Samas ei julge ma ennast agnostikuks nimetada. Tõepoolest, mittefenomenide kohta selguse saamine näib võimatuna, ent ma ei tahaks uskuda, et see seda üdini on. Kas maailmas leidub neid, kes teavad metafüüsilist tõde? Mina usun küll. On see absoluutne, suhteline või objektiivne? Kes teab. Samas teoses on ka teooriaid, mis on kujundanud minu seisukoha ettemääratuse ja vaba tahte küsimuses vahepealseks
Algkool kestis 5 aastat. Poisid pidid käima kolmes kooliastmes, et saada riigijuhtideks. Grammatiku koolis tegeleti grammatikaga. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis
puhul on võimalik edu vajadust ulatuslikult rahuldada (,,Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil"). Antud õppetüki lõpus pakutavad ülesanded, küsimused on aga keskmise raskusega, pakkudes lahendamisel edutunnet ja õpimotivatsiooni. Sama võib öelda ka töövihiku ülesannete kohta. Motiveeriva tegurina võib tuua ka illustreeriva materjali olemasolu. Seda oli täpselt õigel hulgal, miski ei tundunud ülepakutud ega liigne. Illustreeriv materjal aitab loetut mõista ja meelde jätta. Näiteks asjaolu, et lõigu kõrval on Giuliano di Medici pilt tekitab õpilases uudishimu antud isiku kohta ning ta tahab teada, kellega täpselt tegu on. Selleks loeb ta lõigu läbi, saades vastuse oma küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali. Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni.
lugemine, mida kasutatkse ajalehtede, ajakirjade, raamatute sirvimisel ja pealiskaudsel lugemisel. 2. Juhtiv lugemine Eesmärk on juhtida ja toetada mingit tegevust. Loetakse vahetult enne tegevuse sooritamist või selle ajal. Kasutatakse seoses mitmesuguste töö-, tegevus- ja käitumisjuhistega. 3. Õpilugemine Lugemise eesmärk on teadmiste hankimine. Lugedes keskendutakse kõige olulisemale, püütakse loetut mõista ja meelde jätta. Teksti loetakse mitu korda erineva süvenemisega: tutvuvalt, süvenenult, korduvalt. Kasutatakse õppimisel. 4. Loov lugemine Eesmärk on keskustelu tekstiga. Lugedes hinnatakse teksti kriitiliselt, võrreldakse seda enda seisukohtade või mujal esitatud andmetega. Loetakse süvenenult. Kasutatakse ilukirjandus- ja teadustekstide süvitsi lugemisel. Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid
Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3.
2. Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele.Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. 3. Loe. Lugege materjal suhteliselt kiiresti läbi.Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus sõnastatud küsimustele. 4. Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutiste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatut tekstis tõstatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti, ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele.
MÕTTELOOLE Ennu panus on kasvatusteadlikule mõtteloole on kahtlemata väga suur. Seda võib öelda juba tema artiklite ja raamatute põhjal, mida on kuni tänapäevani hoolikalt edasi kantud ja praegused haridusteadlased heameelega tsiteerivad ja õpetajad koolis õpilastele lugeda annavad. Ta on väga suure panuse andnud just tänu enda psühholoogiliselt küpsetele vaadetele ja selgele mõttele. Tema kirjutisi lugedes on lihtne mõista ja kerge loetut praktikasse rakendada. Tema looming on ilmunud alates 1951.aastast. ja ta kirjutas kuni enda viimsete aastateni. Märkimist väärib kindlasti ka see, et ta tegi seda ka nõukogude ajal ja jätkas isegi siis, kui tema mõtteid heaks ei kiidetud, seega on ta üks teerajajatest ja just nimelt headest teerajajatest kasvatusteadliku mõtteloo arengule kuni tänaseni. 1959.aastal oli ta üks psühholoogia seltsi asutajatest, sealt edasi hargnes palju mõttelõngu, juhendamisi ja
Seepärast ongi hulga kergem last sel perioodil lugema õpetada kui kunagi hiljem. Kuid siiski ei tohi 2-3-aastast last suunata ega sundida tähti sõnadeks kokku lugema, isegi kui ta neid tunneb. Alustada tuleb väga aeglaselt ja väheste ning väga lihtsate meetoditega. Kehtib küll see, et varakult lugema õpetatud lapsed võtavad tunduvalt rohkem informatsiooni vastu, kui need lapsed, kelle varajased õppimiskatsed on nurjunud. Samuti mõistavad nad loetut tavaliselt paremini ning nad loevad ka kiiremini ja arusaadavamalt. Seda sellepärast, et väikelapsi kohutab lugemine palju vähem ja nad ei märka selles ,,ainet", mis on täis hirmuäratavaid abstraktsioone. Väikelapsed käsitavad lugemist kui kütkestavat tegevust ümbritsevad maailmas, mis on täis igasuguseid teisigi kütkestavaid ja õppimist vajavaid asju. Nad ei ripu detailide küljes, vaid tegelevad lugemisega kui tervikliku funktsiooniga
kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel.
Hiljem laienes see kohustus kõigile. (Wikipedia 2013) Kirjanduse tundides tutvuvad õpilased Eesti ajaloo erinevate järkudega. Näiteks kui läbitakse romantismiajastu perioodi, siis loetakse ka selle ajastu raamatuid (näiteks Mérimée ,,Carmen"). 1.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumis Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; 2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat; 3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9) Idla võimlejatee algas Tallinna reaalkoolis entusiastilku võimelmisõpetaja Anton Õunapuu juures
ots lahti, jõuab terve töö paremini lugejale kohale. Iga haritud inimene tunneb uute asjade vastu huvi ja üldiselt inimesed ei salli lõpetamata asju. Seega, kui ma olen toonud kõik aspektid ühest valdkonnast ja samamoodi teisest valdkonnast, siis põhimõtteliselt iseenesest mõistetav on, et neid ka kõrvutatakse, see ongi koht, kus ma sooviks teistest eralduda ja tahan, et inimesed rohkem süveneks ja mõtleks järele loetu üle ja seejärel omal soovil võrdleks loetut. 14 Kirjanduse loetelu Aava, K. 2003. Kõnekunst. Tallinn: Avita Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company Grauberg, E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri Meos, I
kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel.
109. mishear misheard misheard valesti kuulma 110. mislay mislaid mislaid valele kohale asetama; huupi ära panema (isegi enam ei leia) 111. mislead misled misled eksiteele/eksiarvamusele viima, eksitama 112. misread misread misread valesti lugema; (loetut) valesti mõistma, tõlgendama 113. misspell misspell misspell valesti kirjutama, õigekirjavigadega (misspelled) (misspelled) kirjutama 114. misspend misspent misspent valesti kulutama või veetma; (ära) raiskama 115. mistake mistook mistaken valesti aru saama, eksikombel arvama või
`Tulti jälle uvveste et: «No kas ei saa joba `valmiss mis...» Kui `süümisega ruttu `valmiss es saa: «No missa mäletät (= mäletsed) sääl, kui sa joba ennembi `mõtsa ei saa.» Tuu olli sis ku elä(jä)karjan ollit. Tsiakarjan, tuu..., tuu võis veidikese `ildamp (= hiljem) minnä, sinnä nii `varra väega es sunnita. No aga toda kodutulõkit, toda `uutsõt `õkva nigu aina `aigu oodõtass `päivä pilve alt. Mitukõrd olli mõõdetu joba vari ärä, iks olli pikk. Mitukõrd ollil¦`loetut¦tsia ärä, käen omma kõik. Sii tsiga olli sellega, tuu tsiga olli tollega. Vanaemmiss olli `o¸kuga (= orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga), vana¦Rutass Otassõga, käen olliva kõik. Noæ kui tsikuga kodu sait, sis tuu jala `valla`võtmine. Kui olliva sis nuu..., nuut¦tsuvva kabla (= pastlapaelad) olliva sis vahel `kiirdu `lännüvä (= läinud) ja, ja `sassi `lännüvä ja. Ja sis noit tulli tõnekõrd
) Lahendus: · Otsi alati üles autori põhiargument, pea seda meeles · Määra autori koolkond, teoreetiline positsioon Artiklites tihti eraldi alajaotus, raamatutes esimesed ptk-d Kasutatud kirjandus on heaks vihjeks · Empiirilist analüüsi osa lugedes mõtle aeg-ajalt, kuidas toodud andmed seostuvad põhiargumendiga? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 14 Märkmed digiajastul? · Miks mõistlik? Lihtsam loetut meeles hoida Lihtsam hiljem üle vaadata, leida oluline Saab olulise koondada ühte kohta ja teemade järgi struktureerida Aitab arendada oma analüüsi- ja kirjutamise oskusi (koopia neid asju ei võimalda) · Kasuta märkmete tegemiseks/haldamiseks vabavara: · Evernote http://evernote.com/ või Zoho Notebook https://notebook.zoho.com/ YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 15
tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti raamatulugejaid, et loetut arutada ja vaielda teaduslikel teemadel. Kohal oli ka kliente otsivaid juriste, kes enda oskuste tõestamiseks pidasid näitlikke kohtukõnesid. Suuremad raamatukogud kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud. Bütsantsis kujunes välja oma luulekunst ehk hümnograafia. 10. ja 11
• Itaalia sonett – 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks • Prantsuse sonett – kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus • Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus? Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel? Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste.
Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida lisab see teil juba olevatele teadmistele. Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. (3) Loe. Lugege materjali suhteliselt kiiresti läbi. Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus formuleeritud küsimustele. (4) Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, 1) seostades seda juba teadaolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega, 2) püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja 3) üritades kasutada omandatut tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. (5) Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõvahäälselt selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks.
Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. KUIDAS VALIDA REFERAADI TEEMAT? Teema võib olla etteantud õppejõu poolt või tuleb ise valida laiema valdkonna käsitlemisel just üliõpilasele huvipakkuv teema. Kui teema on lubatud ise valida, siis tuleb lähtuda oma teadmistest või huvidest. Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud
2. Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida see lisab juba olevatele teadmistele. Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavat arusaamises. 3. Loe. Lugege materjal suhteliselt kiiresti läbi. Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus sõnastatud küsimustele. 4. Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatud tekstis tõstatatut probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele
Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstide lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja isiksuse arengut. Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja enesetunnetus. Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema, teadlikumalt õppima ja tegutsema. 1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Eelduseks on kaasaegsed tehnilised lahendused, mille baasil see toimuda saab.
.................................................................................................... Tunni kavandamine Klass: 10. Kuupäev: - Kellaaeg: - Aine: kirjandus Kursus: 20. sajandi kirjandus Tunni teema: Kokkuvõtted loetud teosest ning kohtumisest kirjanikuga (Ivar Soopan). Valmistumine klassikirjaniks. Piltide ning videokatkete vaatamine, et visualiseerida loetut ning õpitut. Tunni eesmärgid: kokkuvõtete tegemine uurida kohtumismuljete kohta tõsta esile huvtavamaid kirjanikule esitatud küsimusi kirjandiks valmistumine, õppematerjalide korrastamine visuaalse materjali vaatamine Tegevused: kuulamine, kirjutamine, arutelu Tunni faas Mida teen mina? Mida teevad õpilased Kasutatavad
Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? - Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? - Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? - Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste
(Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele. 3. Loe- loe materjal suhteliselt kiiresti läbi. 4. Mõtle- püüa loetut mõista ja mõtestada seostades seda juba teadaolevate mõistetega, püüa kõrvaldada vasturääkivusi selles ja ürita kasutada omandatud tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. 6. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle. Meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Märkmete tegemine on levinud
1. empiiriline lugemisajalugu:Euroopas on loetud kõva häälega sajandeid: neid pidigi kõva häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15. saj) vaikne lugemine, sisehääl; kirjavahemärgid ☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid ☼ läbi visuaalseid allikaid näidata, kuidas naised loevad Roger Chartier (sünd. 1945) ☼ kultuuriajalooline, uusaegse Euroopa kirjakultuuri professor ☼ raamatute ja lugemise ajalugu (varauusaeg) ☼ 4 köiteline Prantsuste kirjastamise ajalugu ☼ kas enne poliitilist revolutsiooni (Prantsuse revolutsioon) oli raamatu revolutsioon?
Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele. Loe- loe materjal suhteliselt kiiresti läbi. Mõtle- püüa loetut mõista ja mõtestada seostades seda juba teadaolevate mõistetega, püüa kõrvaldada vasturääkivusi selles ja ürita kasutada omandatud tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle. Meetod sobib kasutamiseks keskkolli vanemates klassides
communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? Peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise `ootushorisondid', erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid Carlo Ginzburg: lugemisviis on olulisem kui raamat: "Kui me hakkame ükshaaval võrdlema Menocchio mainitud raamatute lõike järeldustega, mida ta nende põhjal tegi (või isegi viisiga, kuidas ta neid kohtunikele rääkis), leiame pidevalt lünki ja kohati olulisi vasturääkivusi. Igasugune püüd pidada neid raamatuid "allikateks"
kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi võibki seetõttu rohkem seostada Mandri-Euroopa kui anglosaksi süsteemiga. 1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast.
teha. Kui inimesel on kirjutamisega probleeme, siis on selliseid professoreid-düsgraafikuid, kes kogu elu kirjutavad vigadega, see ei tähenda, et muus vaimses tegevuses oleksid kuidagi küündimatud. Selles konkreetses valdkonnas need probleemid võivad säilida, aga muus valdkonnas võib tegutseda vägagi edukalt. Raskem on ette kujutada seda olukorda, et on professor, kellel on düsleksia, sest selle üks aspekt oli see, et raske on mõista loetut. Sellistel professoritel oleks üsna keeruline oma tööga hakkama saada. Düskalkuuliaga lapsest võib saada väga edukas humanitaarvaldkonnas tegutsev spetsialist. On päris palju võimalusi täiskasvanuna päris kaugele jõuda. Peame leidma oma spetsiifilise nišši. Kõik düsleksiaga inimesed pole ühesugused ei oma motivatsioonilt ega infotöötlusvõimetelt. Tahan rõhutada,
Maksimaalselt infot saab meelde jätta siis, kui õppida seda tundma võimalikult mitmekülgselt. Korduva õppimise puhul on garanteeritud, et õpitu jääb meelde veel kauaks pärast eksami sooritamist või ettekande tegemist. Korduva õppimise meetodit kasutades saab informatsiooni viimistleda ja aidata sel kasvada koos muu informatsiooniga. Näiteks, kui loed raamatut, mis on sulle tööalaselt vajalik ja kasulik, siis muutub see veelgi kasulikumaks, kui aeg-ajalt loetut üle korrata. Mina teen nii, et peale raamatu esmakordset läbilugemist loen selle mingi aja pärast uuesti läbi - see on aga juba hoopis teistsugune lugemine, sest vahepeal olen tööl antud teemal kogemusi juurde saanud ja näen asju teistmoodi ja saan raamatust uut ja vajalikku infot juurde. Teistkordsel raamatu lugemisel võib näha ka neid seoseid, millest varem enesele teadmata aru ei saanud. Samuti saab korrata kindlate osade uuesti lugemist, kui oled just nendel teemadel
42 43 RK on leidnud, et kui isikul, kelle kohta avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda kohtusse. RK on Delfi kaasuses jätnud vastutuse anonüümse solvava kommentaari eest e- teenuse osutajale, ehk antud vaidluses jur isikule, kes haldas uudisteportaali, mis omakorda võimaldas lugejatel loetut kommenteerida. Vastupidisel seisukohal on USA ülemkohus, kes kaasuses Zeran vs. AOL leidis, et internetiteenuse vahendaja ei vastuta tema vahendusel edastatud valeinformatsiooni eest. Eesti kohtupraktikas on võetud seisukoht, et infoühiskonna teenuse seaduse § 9 ei välista meediaväljaande juurde kuuluva foorumipidaja vastutust mittevaralise kahju eest. Teoreetiliselt võiks andmesubjekt, kes ei ole rahul oma isikuandmete
MTÜ LOOVKESKUS PärimusKoja suvelaagrid Selline pärimuslaager on vajalik lastele, kes on Ülesanded: parandada noorte teadmisi looduslikust huvitatud omakultuuri õppimisest, hoidmisest, keskkonnast ja õpetada loodustsäästvalt elama; arendamisest ja edasikandmisest, kes tahavad arendada nende tööharjumusi ja -vilumusi; luua lisaks kuivale klassitunnile kogeda raamatust olukord, kus laps ise esitab endale küsimusi: kes loetut, näha ja praktiseerida terviklikku tööprot- ma olen, kus on minu juured, miks on just selline sessi. Selles laagris õpiti läbi mineviku olema tava, miks selline murre ja muster, miks sellised olevikus ja liikuma tulevikku, sest omakultuur on tähtpäevad jne; õpetada hoidma, arendama ja loo- protsess, mis on pidevas muutumises. Õpiti vaat- ma pärimuskultuuri.
annaabi.ee 
