Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab,
KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA? Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et
Kasutatakse õppimisel. 4. Loov lugemine Eesmärk on keskustelu tekstiga. Lugedes hinnatakse teksti kriitiliselt, võrreldakse seda enda seisukohtade või mujal esitatud andmetega. Loetakse süvenenult. Kasutatakse ilukirjandus- ja teadustekstide süvitsi lugemisel. Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele. Tekstide raskusastme määramine on keeruline suhtelisuse tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne.
Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist.
Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.
rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab kiiremini selgeks õppida eesti keelt ja ka vaadelda, kus kasutatakse eesti keelt välismaal. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas saab paremini õppita eesti keelt, kui ta on Teile võõrkeel ja milliseid meetode saab õppimiseks kasutada. Samuti töö eesmärgiks on uurida, kus kasutatakse eesti keelt välismaal ja millised on nende maade elanike keeleoskused. Uurimistöö koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse eesti keelt üldiselt.
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).
konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem. on piiratud; jääks kõrvale keelemängud, konnotatsioonid – kõik, mis on fraasi piiridest väljas. Tähistamine (signification) on l. s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas.
Kõik kommentaarid