Õppevara analüüs (5)

TARTU ÜLIKOOL
ÕPPEVARA ANALÜÜS
Tartu 2009
Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut „ Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile“ ja sellele koostatud töövihikut „Keskaeg II. Töövihik 7.klassile“. Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi , see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. „Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine“.
Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust.
Näide 1.

Humanism – inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas

Maailmavaadet , mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus – inimlik).
Lihtsa keele reeglites on öeldud, et uute sõnade kasutamisel tuleb neid igakülgselt selgitada. Tekstis on võimalik avada sõna tähendus teiste sõnadega, võib kasutada jooniseid ja pilte. Samuti on märgitud, et uusi sõnu peaks tekstis korduvalt kasutama, sest iga esinemine avab sõna uusi seoseid , mida tunnetades lugeja kujundab sõna tähenduse. Lisatud on ka, et kontekst aitab sõna tähendust mõista. Sellest lähtuvalt pole otstarbekas uusi sõnu sisse tuua kohe teksti algul, vaid hiljem, kui lugeja on tekstisse sisse elanud.
Sõna muust tekstis esiletoomiseks on kasutatud tumedat trükki, mis võimaldab õpilasel tervet teksti lugematagi aru saada selle peatüki olulisemast sõnavarast. Lihtsa keele reegleid järgitakse ka sisseelamisaja andmisega, mõiste tuuakse sisse alles hiljem. See seletatakse lahti nii tekstis endas (2) kui ka peatüki alguses olevas mõistekastikeses (1), mis viitab peatüki olulisematele omandatavatele mõistetele.
Seega on uusi sõnu tekstis korduvalt kasutatud, soodustades nende parema omandamise, meeldejätmise ja arusaamise .
Näide 2.

Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared.

Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal Lääne-Euroopas
Kasutatud on rindlauset, mis lihtsa keele reeglite kohaselt on kahest võimalikust variandist parem lahendus. Põimlauset on raskem mõista kui rindlauset, sest põimlause tuleb tervikuna meelde jätta, enne kui me seda mõistame, rindlauset võib aga mõista osade kaupa.
Põim- ja rindlause tunneme ära kasutatavatest sidesõandest. Alistuvad sidesõnad on et, kui, kuna, kuni, nagu, ehkki , kuigi, sest et, enne kui jt, rinnastavad sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kuid, vaid, aga, ent jt.
Näide 3.
Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. /--/ Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu.
Antud õpiku 32.õppetükk sisaldab võrdlemisi palju just selliseid pikki lauseid. Lihtsa keele reeglites on aga kirjas, et pikemate lausetega teksti on raskem mõista.
Näide 4.

Mille poolest erines humanistlik ellusuhtumine varasemast ellusuhtumisest? [õpik lk 19]

Kuidas on Raffaeli maal „ Ateena kool“ seotud renessansiga? [õpik lk 19]

Millisele järeldusele jõudis Eramsus Rotterdamist piiblit uurides? [õpik lk 19]

Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9]

Milles väljendus antiigi taassünd ehk _______? [töövihik lk 8]

Mille vastu hakati huvi tundma?

Mida hakati uurima ?

Millest võeti eeskuju?
Õppematerjali kinnistamiseks ja läbimõtlemiseks on õpiku peatüki lõpus ning ka töövihikus loogilised , õppetükiga seonduvad küsimused. Küsimused on esitatud nii, et õpilane saaks oma arvamust avaldada (4). Ka on küsimused seondatud illustreeriva materjaliga, juhtides õpilaste tähelepanu nendele ning seostades neid tekstiga (2).
Näide 5.

Itaalia linnade õitseng

Ellusuhtumine muutub

Mida tähendab renessanss?

Uus mõtteviis levib väljapoole Itaaliat
Esitatud näide sisaldab peatüki alapealkirju. Neljal leheküljel olev tekst on jaotatud möödukateks lõikudeks,mis ei muuda teksti lugemist tüütuks. Alapealkirjad on lühikesed ja selgesti mõistetavad, andes pildi sellest, millest alljärgnev tekstilõik räägib. Samuti on pealkiri esitatud küsimusena (3), mis paneb õpilasi mõtlema. Ühtlasi avatakse samas alapeatükis mõiste tähendust, kinnistades seda paremini.
Pealkirjad on selgesti muust tekstist eristatavad nii kirjasuuruse kui värvi poolest.
Näide 6. Illustratsioon

Illustreerivale materjalile on omandatud motiveeriv roll. Selleks peavad need olema lihtsad ja värvilised. Illustratioone lisatakse mõtlemise arendamiseks, need võimaldavad kujundada seoseid.
Antud peatüki illustratisoonid on kõik värvilised ja selgesti mõistetavad (on aru saada,mida illustratsioonil kujutatud on). Kas just renessanssi tipptöö „Ateena kooli“ (2) kohta lihtne saab öelda, on iseasi. Küll aga on pildid tekstiga seotud – vastava lõigu juurde on pandud just selle tekstiosaga seotud isiku (1) või ehitise pilt. Iga pildi juurde on lisatud ka väike lõiguke seletava tekstiga vältimaks arusaamatust ning ühtlasi seostades illustratsiooni tekstiga.
Kasutatud on ka Veneetsia linna kaarti, mis otseselt (kaardil on kujutatud majad, laevad, saarekesed; juurde on kirjutatud nende nimed) näitab selle linna välimust 16.sajandil, mis võimaldab õpilaselgi saada ettekujutuse selle aja olukorrast.
Antud osa kohta töövihikus illustreeriv materjal puudub. (Muud illustratsioonid on töövihikus must-valged).
Näide 7.

Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. See ei tähenda sugugi , et Jumalat poleks enam usutud. Kuid leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja nii tema tundeelu kui ka kaunis välimus väärivad senisest palju enam tähelepanu. [humanismist]

Huvi antiikmaailma vastu muutis inimeste maailmapilti. Usule jäi endiselt tähtis koht, kuid järjest enam hakati huvituma tegelikust maailmast. [renessanssist]
Välja toodud lõigukesed mängivad suurt rolli inimese enda kujunemises ning on seega kasvatuslikuks elemendiks. Usust rääkimine teeb õpilased julgemaks oma vaadetest ja uskumustest rääkimisel, samuti nende väljakujunemisel. Samas on jäädud neutraalseks, pole öeldud, milline maailmavaade on õigem, jättes selle igaühe enda otsustamiseks. Antud lõigud harivad õpilasi ka kultuurilises mõttes.
Motiveerimine
Ajalugu peetakse üldjuhul siiski raskeks õppeaineks ning õpilasel võib tekkida hirm selle aine ees. Ta ei püüagi seda õppida ja räägib endale ning teistele, et see aine pole elus üldse oluline. Analüüsitav peatükk aga jätab ajaloost mulje kui lihtsast õppeainest, see on arusaadav ja lihtne.
Inimesed ei soovi endale ei liiga kerget ega liiga rasket ülesannet. Kerge ülesande lahendamine ei tekita edutunnet, mis rõõmu võiks valmistada, üle jõu käiv ülesanne ei võimalda edu üldse saavutada. Tugevaima õppimissoovi tekitab optimaalse raskusega õppekirjandus, sest ainult selle puhul on võimalik edu vajadust ulatuslikult rahuldada („Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil“). Antud õppetüki lõpus pakutavad ülesanded, küsimused on aga keskmise raskusega, pakkudes lahendamisel edutunnet ja õpimotivatsiooni. Sama võib öelda ka töövihiku ülesannete kohta.
Motiveeriva tegurina võib tuua ka illustreeriva materjali olemasolu. Seda oli täpselt õigel hulgal, miski ei tundunud ülepakutud ega liigne. Illustreeriv materjal aitab loetut mõista ja meelde jätta. Näiteks asjaolu, et lõigu kõrval on Giuliano di Medici pilt tekitab õpilases uudishimu antud isiku kohta ning ta tahab teada, kellega täpselt tegu on. Selleks loeb ta lõigu läbi, saades vastuse oma küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali.
Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni. Lausete pikkus ei olnud häirivaks teguriks õppetüki sisu mõistmisel, need olid sisult lihtsad ja arusaadavad. Tekst oli esitatud mõnusas jutustavas. Meeldis üldine kujundus – alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus .
Kasutatud kirjandus

J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.ht m)

J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.ht m)

J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused ( http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.ht m)

M. Kõiv, P. Raudkivi. Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile

E. Maripuu, I. Maripuu. Keskaeg II. Töövihik 7.klassile