Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on
KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA? Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et
õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses. Kirjutatu kontroll tähendab oma teksti kriitilist lugemist ja viimistlemist vastavalt eesmärkidele. (1 lk 15) Kirjaoskusel võiks eristada neli liiki: formaalne, funktsionaalne, kreatiivne ja rekreatiivne kirjaoskus. (4 lk 13) Formaalne e. elementaarne kirjaoskus on see, kus inimene tunneb tähti ja numbreid ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13) Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13) Rekreatiivne e. taastav kirjaoskus on selline, kus inimene kasutab lugemist- kirjutamisest enesearenguks, analüüsiks ja sünteesiks ning emotsionaalse rahulduse (heaolu) saavutamiseks. (4 lk 13)
Kasutatakse õppimisel. 4. Loov lugemine Eesmärk on keskustelu tekstiga. Lugedes hinnatakse teksti kriitiliselt, võrreldakse seda enda seisukohtade või mujal esitatud andmetega. Loetakse süvenenult. Kasutatakse ilukirjandus- ja teadustekstide süvitsi lugemisel. Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele. Tekstide raskusastme määramine on keeruline suhtelisuse tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne.
Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist.
Kõik kommentaarid