Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega: sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule (0)

1 Hindamata
Punktid

Artikli pealkiri ja autor(id)



„Tööefektiivsuse suurenemine  grupivälise liikmega:  sotsiaalsete kategooriate  mitmekesisuse mõju  motivatsiooni tõusule“ Robert B. Lount, Jr.   Katherine W. Phillips


Mõisted  Motivatsioon – inimese sisesed või välised jõud, mis kutsuvad 
esile entusiasmi ja püsivuse teatud toimingute jätkamiseks  Köhleri efekt – olles grupis koos indiviididega, kelle tulemused 
on kõrgemad,  pingutavad madalama tulemusega isikud rohkem  Sotsiaalse identiteedi teooria – kategoriseerimine meie vs 
nemad. Luuakse olukord, kus alati proovitakse end/enda gruppi 
näha/näidata positiivsemas valguses  Sotsiaalne kaasaaitamine – sooritus paraneb pelgalt teiste 
osalejate olemasolul   Sotsiaalse võrdluse teooria – inimeste vajadus oma võimeid ja 
arvamusi teistega võrrelda


Mõisted  Sotsiaalne kompenseerimine – grupi keskmise 
sooritustulemuse paranemine, kus indiviidid 
suurendavad oma panust ülesandes, et 
kompenseerida grupi nõrgima lüli tööd  Sotsiaalne kategooria – kindlate tunnuste alustel 
moodustatud grupp  Conjunctive task – projekt, mis nõuab kõigi panust  Coactive task – rohkem kui 2 inimest töötavad sama 
projekti juures individuaalselt  Social loafing effect – indiviid panustab grupis 
vähem kui individuaalselt töötades


Eesmärk  Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad 
motivatsiooni  Vähem on uuritud motivatsiooni tõusu 
kollektiivsetes situatsioonides  Uurimisfookus on olnud varasemalt sellel, kuidas 
rühmadevahelised aspektid mõjutavad indiviidi 
tulemuslikkust


Eksperiment 1 : hüpotees  Kui madalamate tulemustega indiviid on koos 
grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja 
sooritab ülesande paremini kui indiviid, kes töötab 
grupisisese isikuga. 


Eksperiment 1: kirjeldus  63 naisüliõpilast, kellele maksti $10  2 x 2 gruppi   conjunctive, coactive   Rühmasisene liige, rühmaväline liige  Gruppidesse jaotus: täpitesti alusel  Anti pluusid- sinised ja punased


Eksperiment 1  Kindla aja jooksul lahutamisülesanded  Lisamotivaator - sõltumata tulemusest saavad 2 osalejat 
rahalise preemia  Sama rühma inimesega koos vs teise rühma inimesega 
koos   Kõige halvema tulemusega inimese tulemus saab terve 
grupi tulemuseks  Teise osaleja tulemus oli alati parem kui nende enda oma  2 esimest katset individuaalselt ja 2 viimast katset näiliselt 
parema inimesega koos




Eksperiment 1: tulemus  Kui madalamate tulemustega indiviid on koos 
grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja 
sooritab ülesande paremini kui indiviid, kes töötab 
grupisisese isikuga.  Hüpotees peab paika


Eksperiment 2: hüpotees  Madalamate tulemustega indiviidid pingutavad rohkem ja 
töötavad paremini, kui nad saavad võrrelda oma sooritust 
teiste sooritustega.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis indiviidid 
pingutavad rohkem ja töötavad paremini, kui paariliseks 
on grupisisese liikme asemel grupiväline liige.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis võistlushimu on 
suurem koos grupivälise liikmega.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, vahendab võistlushimu 
seost partneri sotsiaalse kategooria ja soorituse vahel.


Eksperiment 2: kirjeldus  110 naisüliõpilast, kellele maksti  Arvutamisülesanded   Täpitesti põhjal moodustati grupid


Eksperiment 2  2 x 2 grupid + 1  Sotsiaalne võrdlus  Grupisisene liige, grupiväline liige  Öeldi, et antakse tagasiside  Teine liige alati parem ülesande 
lahendamisel




Eksperiment 2: hüpotees  Madalamate tulemustega indiviidid pingutavad rohkem ja töötavad 
paremini, kui nad saavad võrrelda oma sooritust teiste sooritustega.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis indiviidid pingutavad rohkem 
ja töötavad paremini, kui paariliseks on grupisisese liikme asemel 
grupiväline liige.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis võistlushimu on suurem koos 
grupivälise liikmega.  Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, vahendab võistlushimu seost 
partneri sotsiaalne kategooria ja soorituse vahel. Hüpoteesid peavad paika


Tulemus  Inimesed on motiveeritud avaldama muljet võõrastele  Inimesed usuvad, et grupisisene liige on vähem 
kriitilisem kui grupiväline liige  Töö panus on suurem, kui on teada, et seda 
võrreldakse teistega  Töö panus on suurem, kui ollakse grupivälise liikmega  Võrdlus grupisisese isikuga ei suurenda panust töösse  Inimesed panustavad rohkem, kui teised on neist 
näiliselt paremad


Mis ma õppisin?  Lugema teaduslikku teksti  Analüüsima loetut  Sõnavara laienes  Seostama loetut igapäevaeluga  Lugema tabeleid


Kasutatud allikad  https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/401779/mod_resource/content/11/l oeng%20Motivatsioon%20Moodle.pdfhttps://isvnu.files.wordpress.com/2018/03/aaa-arichard_daft_manage ment_text_book.pdfhttps://www.igi-global.com/dictionary/motivation-gains/50567https://quizlet.com/160934584/ch-8-groups-flash-cards/https://www.simplypsychology.org/Social-Facilitation.htmlhttps://www.verywellmind.com/what-is-social-loafing-2795883


Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mõisted
  • Mõisted
  • Eesmärk
  • Eksperiment 1 : hüpotees
  • Eksperiment 1: kirjeldus
  • Eksperiment 1
  • Slide 8
  • Eksperiment 1: tulemus
  • Eksperiment 2: hüpotees
  • Eksperiment 2: kirjeldus
  • Eksperiment 2
  • Slide 13
  • Eksperiment 2: hüpotees
  • Tulemus
  • Mis ma õppisin?
  • Kasutatud allikad
  • Tänan kuulamast!

Vasakule Paremale
Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #1 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #2 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #3 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #4 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #5 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #6 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #7 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #8 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #9 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #10 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #11 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #12 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #13 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #14 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #15 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #16 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #17 Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega-sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krln22 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaalpsühholoogia eksami küsimused ja vastused
6
odt

Sotsiaalpsühholoogia eksami küsimused ja vastused

agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab) Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele. Indiviid samastab end etalongrupiga, võtab üle selle väärtushinnangud, hoiakud ja käitumise. Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad, kellega sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös.

Pedagoogiline psuhholoogia
Sotsiaalpsühholoogia loengud
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi:

Sotsiaalpsühholoogia
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
7
doc

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 7. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäsitlus Modernistlik lähenemine ­ Org. peab suutma konkureerida nii ebaselges kui võistlevas keskkonnas. Oluline on loov probleemide lahendamine, innovatsioon ja muudatuste juhtimine. Süsteemi koolkond (60-ndate.) ­ organisatsioon on kui süsteem, mis saab oma sisendi keskkonnast ja annab väljundi keskkonda. Sisend ­ protsess ­ väljund

Organisatsioonikäitumine
Psühholoogia konspekt powerpoint
167
ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination ­ enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined ­ enese poolt määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ­ ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese

Psühholoogia
Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info

Sotsiaalpsühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
29
docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana

Psühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...

Sotsiaalpsühholoogia
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas ­ strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 ­ 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik ­ kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun