agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab) Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele. Indiviid samastab end etalongrupiga, võtab üle selle väärtushinnangud, hoiakud ja käitumise. Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad, kellega sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös.
Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi:
arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 7. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäsitlus Modernistlik lähenemine Org. peab suutma konkureerida nii ebaselges kui võistlevas keskkonnas. Oluline on loov probleemide lahendamine, innovatsioon ja muudatuste juhtimine. Süsteemi koolkond (60-ndate.) organisatsioon on kui süsteem, mis saab oma sisendi keskkonnast ja annab väljundi keskkonda. Sisend protsess väljund
ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined enese poolt määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese
ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info
Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos
Kõik kommentaarid