Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane? (0)

Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane?
Olen kindel, et igas maailma nurgas võib leida kuhjaga positiivsust, kuid mida tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks.
Alustades selle romaani lugemist, jõudis mulle juba esimese tunni jooksul kohale, et peategelane Toomas Nipernaadi armastas vabadust ning see tundus talle peamise elumõttena. Raamatut lugedes võis järeldada, et vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks tegi asja see, et kunagi ei olnud mida uut tõi talle järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu . Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elaski Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev . Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama.
Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor , parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen uskumusel, et haavata saanud süda ei taastu kunagi, seetõttu oli naistega mängimine Toomas Nipernaadist väga vale tegu.
Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades , võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, et mitte uskuda siira olemusega võõrast. Kavalad inimesed teavad, mis on tavainimese nõrk koht ning tihtipeale kasutavad seda just kurjasti ära, kas siis omakasu eesmärgil või naljaviluks, kuid siiski on inimeste ja nende südametega mängimine ääretult negatiivne.
Georg Alemaa 10B