Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane?
Olen kindel, et igas maailma nurgas võib leida kuhjaga positiivsust, kuid mida tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks.
Alustades selle romaani lugemist, jõudis mulle juba esimese tunni jooksul kohale, et peategelane Toomas Nipernaadi armastas vabadust ning see tundus talle peamise elumõttena. Raamatut lugedes võis järeldada, et vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks tegi asja see, et kunagi ei olnud mida uut tõi talle järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu . Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elaski Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev . Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama.
Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor , parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen uskumusel, et haavata saanud süda ei taastu kunagi, seetõttu oli naistega mängimine Toomas Nipernaadist väga vale tegu.
Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades , võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, et mitte uskuda siira olemusega võõrast. Kavalad inimesed teavad, mis on tavainimese nõrk koht ning tihtipeale kasutavad seda just kurjasti ära, kas siis omakasu eesmärgil või naljaviluks, kuid siiski on inimeste ja nende südametega mängimine ääretult negatiivne.
Georg Alemaa 10B
Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane #1 Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Georg Alemaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas Nipernaadi on halb või hea inimene
4
docx

Kas Nipernaadi on halb või hea inimene?

Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja

Kirjandus
Kirjand vagabundlik Toomas Nipernaadi
2
doc

Kirjand vagabundlik Toomas Nipernaadi

Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab

Kirjandus
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"

Kirjandus
Toomas Nipernaadi - referaat
9
odt

Toomas Nipernaadi - referaat

Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu

Kirjandus
A-Gailit Leegitsev Süda-Nipernaadi kokkuvõte
2
doc

A. Gailit Leegitsev Süda, Nipernaadi kokkuvõte

Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile meeldib Kaie Skalle, kes on tantsija ja kapten Skalle tütar

Kirjandus
Kirjanduse koolieksamipiletid 2013
14
docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

sümbolistlikust müstikast ja abstraktsusest, pöördudes reaalse elu ja maiste asjade poole. Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid. A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem. Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast. Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu. Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam. 1935 "Õitsev meri" rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad 1937 "Taeva palge all" Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub ta venna naise Tooniga 1842 " Hea sadam" mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi 3 5

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun