VULKAAN HEKLA JH ASUKOHT ● Vulkaan Hekla asub Islandi saare edelaosas. ● Vulkaan asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade ühenduskohas. SEISUND ● Hekla on enamasti aktiivne, kuid praegu on viimasest purskest veidike rohkem aega möödunud (19 aastat). ● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale.
Vulkaanid Sisukord Etna Vulkaan Hekla Vulkaan 1.0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi
See oli selle hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. Vulkaanid Islandil on väga palju vulkaane, peaaegu 200, kuid neist tegutseb ainult 30. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Veel suuremaid vulkaane: Katla, Eyjafjallajökull, Surtsey, Askja, Eldfell. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift aktiivne.
lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas
sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad.Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad.
Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas G...
Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega
- Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm
tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki · Roomajad ja kahepaiksed puuduvad · Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on
Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islani kliima Tänu PõhjaAtlandi hoovusele
tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.
laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt
Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets ...
Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri
Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi ...
Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed
Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab
Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island. Vulkaane esineb: Laamade kõkkupõrke- ja lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid,
1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid: a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias) b) kilpvulkaanid- Tekivad laamade lahknemisaladel, vulkaanipursked toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta,
Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. Kuigi ammendamatuid loodusvarasid saab käsutada justkui piiramatult 11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus: 13. Missugustes maailma piirkondades on palju vulkaane? · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro 14. Missuguse geoloogilise struktuuriga on seotud vulkaanide paiknemine? Vulkaanilised saared? 15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus)
Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale.Vulkaanid levivad laamade piirialadel.*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa. Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest
17. juunil 1944 kuulutati välja Islandi Vabariik.Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim vulkaan on 2119 m.kõrgune.Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.sineb ka nõrku maavärinaid. Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest
Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas.
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna suurune). Kliima
Kuum täpp (Island), Hawaii, (St. Helena), (Assoorid) Laamade põrkumine Kuriilid, Sunda saared Laamade lahknemine Island, (Assoorid), (St. Helena) 28. Leia atlase abil vähemalt 10 riiki, kus esineb aktiivne vulkaaniline tegevus. Island, Filipiinid, Indoneesia, USA (Hawaii), Tsiili, Jaapan, Itaalia (Etna), Venemaa (Kautsatka), Uus-Meremaa, Monteserrat (Kariibi meri). 29. Nimeta vulkaane, mis ei paikne laamade äärealal. Kenya, Kamerun, Elbrus, Hekla. 30. Selgita, miks on vulkaanipursete tagajärjed arengumaades katastroofilisemad kui arenenud riikkides. Vulkaanipursete tagajärjed on arengumaades katastroofilisemad kui arenenud riikides, sest elamistingimus rahvastiku suure tiheduse tõttu maapiirkondades on halvad. Arengumaades pole kaugele arenenud infrastruktuuri ega kiiret ning efektiivset valitsuse tegevust, mis teeb rahva hoiatamise raskemaks. Võimaliku ohu uurimine arengumaades on ka võimatu, sest
välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale. Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookean...
- Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide - Maakera “kuumades” täppides, “kuum täpp” on vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala - Paiknevad laamade piirist sõltumatult - Maakoor on õhuke - Ookeanide vulkaanid - Nt. Hawaii vulkaanid, Maona Loa - Murrangute vöönd Aafrikas (mandrilift) - Nt. Kilimanjaro, Keenia Vulkaanide liigid: - Kilpvulkaan - Eelkõige ookeanide vulkaanid
.......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ja hävib? · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa.
vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Maavärin - Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis
.......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke .......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? (2 punkti) · Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti)
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...
Lõõmpilv- on 1000 kraadine segu tuhast ja gaasidest. Liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaane jaotatakse: Aktiivseteks Uinunud või suikuvad Kustunud Vulkaanide asukohad: I. Laamade servaalad 1. Vaikse ooekani „tulerõngas“ Nt. „Krakatau“, Cotopax, Kljntši, Fudji 2. Vahemerevöö Nt. Vesuuv, Etna 3. Laamade lahknemisaladel Nt. Hekla, Laki II. Maakera „kuumades täppides“ Kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paikneb vulkaaniliselt aktiivne ala. Paiknevad laamade piirist sõltumatult Levik: 1. Ookeanide põhjas. Maakoor on õhuke. Nt. Hawaii saared- Mauna Loa, Mauna Kea 2. Mandririftil (Aafrika murrangutevöö) nt
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest..........................................................................................
Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b
teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama. Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem? Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas
üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna suurune).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
