Litosfäär kordamine (0)

LITOSFÄÄR
1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab  võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide  siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.  Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri 
nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići 
auks, kes selle 1909 aastal avastas.  Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub  kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle 
ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline 
astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all 
kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on 
vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse 
magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri 
peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. 
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 
2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks
sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas
tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. .  Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest,  millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja 
moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist.  Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse 
maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel 
kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad 
mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid 
tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.       vahevöö  basalt  graniit  settekivimid  mandriline 
maakoor ookeaniline 
maakoor Maakoore kivimiline koostis 
on meie planeedi unikaalse 
geoloogilise arengu produkt.
See on praegu 5–80 km 
paksune ning jaguneb 
kaheks erineva vanuse ja 
tekkeviisiga ookeaniliseks ja 
mandriliseks osaks 1


Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi 
kivimkehana.   Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse?  Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks
või ümberlükkamiseks.
Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ……………………
Fossiil on moondekivim……………… 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi  protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui 
rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Maavärinate esinemispiirkonnad -  peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Vulkaanide esinemispiirkonnad -  litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. 
Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes,
Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- 
Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.)
loe laamtektoonikast   Millise tähega  toimub kaardil tähistatud piirkonnas:
……laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
…….laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
…….laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
…….laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke.
 Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte.  Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad
Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist?   Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub 
ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. 
Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas?   Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked?  3. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid.   Näita nooltega laamade 
liikumise suunad?  Millised geoloogilised 
protsessid toimuvad 
skeemidel kujutatud 
piirkonnas 2


Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Osa  magmakivimeid –  süvakivimid,  tarduvad  maakoores  mitmesuguse   suuruse  ja  kujuga lasunditena.   Vulkaanilised
e.purskekivimid  tekivad   aga   maapinnal   vulkaanide   kaudu   välja   voolanud   laavast.   Nii   on   ookeanipõhja   tüüpiliseks
kivimiks   must,   palja   silmaga   nähtamatute   kristallidega   vulkaaniline   kivim   basalt,   mandritel   aga   jämekristalne
punavärviline süvakivim graniit.
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks
saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja
lubimudast aga lubjakivi jne. 
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud
tardkivimid   ümber   uuteks   mineraalide   kooslusteks   –  moondekivimiteks.   Nii   on   näiteks   vilgukildas   vilgu   lehekesed
tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte
tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks.   Nimetage üks moondekivim .....................................  Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi
 Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid?  Tardkivimeid leidub väga harva maapinnal, sest ……….
Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest ..........
Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ………….
Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad …… ja neist 
saavad …………….kivimid.  4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade  eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine;  Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. 3


 Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid.  
Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed.    
       
  
  
  
  
   Põhjendus: ………………………………………………………………  Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused, mudavoolud ja pinnase erosioon 
(maalihked).   Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või  ümberlükkamiseks.
tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa.
tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem
tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel  Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)
A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E. Islandil  Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A. vulkaaniliste saarte teke
B. tugevad maavärinad
C. kurdmäestike teke
D. uue maakoore teke  Joonisel on kujutatud laamade kokkupõrkeala. Vali loetelust õiged vastused A. Taoline olukord on iseloomulik ookeanide keskosale
B. Sellises piirkonnas tekivad kurdmäestikud
C. Ookeanilaama sukeldumispiirkonda tähistab ookeanis süvik
D. Mandrilam sukeldub ja hävib 4


 Tähistage joonisel X-ga piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine. Nimetage kaks tegurit, mis põhjustavad kivimite moondumist.
A)....................................................
B)....................................................  Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset 
leiavad. 1) …………………………………………………………………………………………….
2) …………………………………………………………………………………………….
3) …………………………………………………………………………………………….
4) …………………………………………………………………………………………….  Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud  A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud  piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis? Joonis iseloomustab piirkonda ………………………..  Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised protsessid joonisel kujutatud piirkonnas 
tõenäoliselt toimuvad? 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske  iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud 
kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee 
maapinnale.
Vulkaane esineb: 
 laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest 
eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)  mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).  v a h e     v  ö ö 5


Kilpvulkaanid  Kihtvulkaanid  Tekivad räni- ja gaasidevaesest 
väikese viskoossusega hästi liikuvast 
basaltsest magmast. See voolab 
suhteliselt rahulikult maapinnale, 
valgub pikkade laavavooludena laiali
ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on 
kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema 
viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest 
magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. 
Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn 
laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , 
mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured 
gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. 
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad 
vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid  Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul
b. Põhja-Ameerika idarannikul
c. Vaikse ookeani rannikualadel
d. Aafrika lõunaosas
e. Islandil  Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani? A.Tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on 
lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Iseloomulikud on plahvatuslikud vulkaanipursked, mille käigus 
vulkaanikoonused purunevad. Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise 
piirkondades. B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma voolab suhteliselt rahulikult 
maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades 
vulkaanilisi saari.   Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega.  Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom?  6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos 
kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust 
maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks 
(epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-,
peale- või allanihke suunaliselt. 
Maavärinate esinemispiirkonnad:
Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli   KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega 
vahelduvad tardunud 
tuha ja laava kihid Üksteisega 
vahelduvad tardunud 
laava kihid 6


Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang  Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a.   Lõuna-Ameerika läänerannikul
b. Põhja-Ameerika idarannikul
c. Jaapanis
d. Aafrika keskosas
e. Euroopa põhjaosas  Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala?  Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest. 7. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale,  inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:
Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad 
mürgised pilved)
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks  Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?  Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel  Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub 
veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami 
Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab 
majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad 
saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks?  8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase 
reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade 
hävitamine jne.
sotsiaalsed probleemid:  ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus 
( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – 
tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu 
järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)  Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis kaasnevad
põlevkivi kasutamisega. 1) …………………….2) …………………..  Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt? 7


 Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad
põhjavesi
taimkate  Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, 
pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine.  Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: 
a) rahvastiku sooline koosseis - ………….
b) Struktuurne tööpuudus - ……….
c) Tervishoid - ……………….. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust   kivimmaterjali   liikumist   nõlval   raskusjõu   mõjul   nimetatakse  nõlvaprotsessideks.   Need   protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. 
Gravitatsioonijõu   mõjul   toimuvad   nõlvaprotsessid   neljal   erineval   viisil.   Väga   kiired   protsessid   on   varisemine   ja
libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga
kiire  protsess.  Libisemise  korral  liiguvad terved  settekehad  või   kivimiplokid  mööda  kindlat   lihkepinda  nii,  et  selles
settekehas   või   kivimiplokis   endas   erilisi   muutusi   ei   toimu.   Libisemise   tagajärjel   toimuvad   maalihked   sõltuvad
nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid – varisemine ja
maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. 
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega 
küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud 
maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad 
astmeliseks.
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma 
ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub 
osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me 
näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või 
puruneda.
   Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe.  Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel 
kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 8

Document Outline

• Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.