Litosfäär - Geograafia KT (0)

Litosfäär – Geograafia KT
Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener.
Maakoor – Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline .
Mandriline maakoor – 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard -, sette- ja moondekivimitest: graniit , basalt.
Ookeaniline maakoor – ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid : Basalt.
Vahevöö – kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad .
Litosfäär – Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
Tuum – Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk.
Tuum
Välistuum
sisetuum
2900-5100
5100-6378
Raud, nikkel
Raud, nikkel
Vedel
tahke
Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid , aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Kivim – loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid ).
Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi , liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid .
Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid.
Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss , marmor.
Maak - metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid.
Kivimiringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise.
Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega.
Laamtektoonika :
Mandriline ja ookeaniline
Mandriline ja mandriline
Ookeaniline ja ookeaniline
Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri->süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked.
N: Andid
Araabia , Euraasia,India- Austraalia . Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik.
Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Vajuvad laama servad vahevöösse, tekivad süvikud, Maavärvinad, vulkaanid .

Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding . Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island .

Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid

Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease murrang).

Kahe mandrilise laama põrkumine - laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks, mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; maavärinad. Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. Nt: Himaalajas.

Mandrilise maakoore lõhkumine e. mandriliste laamade lahknemine –maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri). Mandriliste laamade lahknemine - „Kuum täpp“ paikneb mandrilise laama all.Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng. Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared.

Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar . Sukeldumise kohas on süvikud.
Vulkaan –koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid – pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed – pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud, Kustunud – puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul
Kihtvulkaanid e stratovulkaanid – magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv , Fuji.
Kilpvulkaanid – magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult . Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus- Meremaal
Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tipu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.
Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved ). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid . Kuum vesi on kasutatav energiaallikana.
Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine. Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid.
Kolle e fookus e hüpotsenter – koht maakoores kus toimus murrang.
Epitsenter e. maavärina kese – koht maapinnal maavärina kolde kohal.
Seismilised lained – Maapinna võnkumist põhjustavad lained.
Kehalained – läbivad Maa sisemust.
Pikilained – levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire.
Ristilained – levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Aeglane.
Pinnalained – levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes.
Maavärinate tugevuse mõõtmine – Mõõdetakse seismograafiga, Mõõdetakse tugevust magnituudides.
Tsunami - rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Soodustavad tegurid: Metsaraie, Nõlvakallete muutmine, Kaevanduste rajamine, Sadamate rajamine, Vale ehitus tegevus, Teede rajamine mägedes.
Erinevad nõlvaprotsessid:

• Varisemine – langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas ( Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle).
  
• Libisemine e. maalihe – liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes ). (Põhjuseks: maavärinad, paduvihmad ja mõtlematu ehitustegevus ). - Kiire
  
• Voolamine – ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada, materjal voolavas pinnases seguneb (igikeltsa aladel, nõlvad muutuvad astmelisemaks). (Aeglane).
  
• Nihkumine – kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult raskusjõust ( kivid „ilmuvad“ põllule pärast korjamist). (Aeglane)