Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnukasvatus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

LINNUKASVATUS
  • Eestis üle 2 miljoni kodulinnu;
  • Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb;
  • Linnuliha on kõige odavam toota;
  • Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas;
  • Broiler – lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler );
  • Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad;

Lindude majanduslikult kasulikd omadused:
  • Suur sigivus

    Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%;
    • India jooksupart – on saadud 365 muna aastas;
    • Lihakana – 150-160 muna aastas; munevus 50%;

    järglasi 150*0,85=127;
    • Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus;
    • Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255;

  • Lühike generatsiooniintervall
    • ajavahemik , millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema ; lihakana 180-240 päeva;
    • Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva;

    130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda);
    • Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva;
    • Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen. intervall ;

  • Hea sööda vääringus
    • sööda kulu toodangu kohta;
    • kanal söödavääringus 2;
    • kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g;
    • sööda mass / toodangu mass = sööda vääringus;
    • munade tootmisel sööda vääringus >2; liha tootmisel 2 mm minutis .
      Kitsus
      8
      60–70 minutit
      Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis.
      Emakas
      8–9
      9–21 tundi
      Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu - e mamillaarkiht, siis käsn- e spongiooskiht (moodustab 2/3 munakoore paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca transporditakse vere kaudu). Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin).
      Tupp /klooak
      7–8
      alla 1 minuti
      Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. Näärmete sekreet katab muna õhukese valgukihina – moodustab kutiikuli – mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees.
      • Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub → munajuhasse → viljastumine ( spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) → 3h valguosas (tekib valgukiht) → 1h ? → emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) → vagiinasse (vaakiht munale) → kloaaki
      • Peale munemist uus ovulatsioon ;
      • Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad);
      • Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära);
      • Isaslindudel munandid neerude peal seljal;
      • Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus;
      • Kana vajab 4g Ca päevas;
      • Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks;

      Kastraat
      Pull
      Härg
      Täkk
      Ruun
      Jäär
      Oinas
      Kult
      Orikas
      Kukk
      Kabun (capunization)
      Linnumunade morfoloogiline koostis (%)
      Liik
      Munakoor
      (kiudkestadega)
      Munavalge
      Munarebu
      Kana
      9,0
      63,8
      27,2
      Vutt
      14,72
      55,81
      29,37
      Kalkun
      11,97
      58,63
      29,40
      Hani
      12,4
      52,5
      35,1
      Part
      12,0
      53,0
      35,0
      Mida suurm rebu, seda andekam tibu .
      Kanamuna keemiline koostis (%)
      Näitaja
      Kanamuna (kooreta)
      Muna-
      rebu
      Muna-
      valge
      Muna-
      koor
      Kuivaine
      25,05
      51,3
      12,1
      98,4
      Proteiin
      12,51
      16,6
      10,6
      3,3
      Mineraalained
      0,98
      1,1
      0,6
      95,1
      Kaltsiumkarbonaat
      98,3
  • Vasakule Paremale
    Linnukasvatus #1 Linnukasvatus #2 Linnukasvatus #3 Linnukasvatus #4 Linnukasvatus #5 Linnukasvatus #6 Linnukasvatus #7 Linnukasvatus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 234 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tuuli hallik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    26
    docx

    Linnukasvatuse konspekt

    Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkav

    Põllumajandus
    thumbnail
    9
    docx

    Linnukasvatus

    Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linn

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    docx

    LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

    LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 20

    Loomakasvatus
    thumbnail
    10
    docx

    LINNUKASVATUS arvestuseks materjal

    LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS  Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas.  1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust)  2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust)  Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine  Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS!  2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema.  2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna.  2014. aastal inime

    Loomakasvatus
    thumbnail
    10
    docx

    Linnukasvatus

    1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munad

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Linnukasvatuse vastused

    Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke ­ rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukii

    Loomabioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Linnukasvatuse loengukospekt

    Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler ­ lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 85 255 Lihapart

    Põllumajandus
    thumbnail
    4
    docx

    LINNUKASVATUS

    LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 8­9 15­20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljast

    Linnukasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun