Kiiresti riknevad kaubad (2)

EESTI MEREAKADEEMIA
MERENDUSTEADUSKOND
Meretranspordi juhtimise õppetool
REFERAAT
Kiiresti riknevad kaubad
Üliõpilane:
Õpperühm:
Õppejõud:
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kiiresti riknevate lastide omadused 4
Liha ja lihasaaduste transport 5
Puuviljade vedu 7
Banaanide vedu 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Referaadi teemaks on valitud kiiresti riknevad kaubad, kuna see tundus huvitav, sest need kaubad on igapäevaselt tarbitavad ja nendega kokkupuutudes tekib huvi, kuidas need kaubad meie poelettidele jõuavad . Referaadis on käsitletud liha ja lihasaaduste, puuviljade ning juurviljade vedu.
Referaadi koostamisel on peamiselt kasutatud raamatut „Lastikäsitlus“. Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali.

Kiiresti riknevate lastide omadused

Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid , mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonirežiim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused , piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad .
Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus.
Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab lastides aktiivset bakterite ja hallituse teket 2) kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mis mõjutab nende keemilist koostist, mis omakorda põhjustab maitse- ja toiteomaduste halvenemist ja isegi kadumist.
Peamiselt transporditakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevadega või spetsiaalsetes külmkonteinerites. Külmutuslaeva trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed.

Liha ja lihasaaduste transport

Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena . (R. Loodla 2003, lk 37) Liha riknemise põhjuseks on ensüümid ja mikroorganismid , mille tegevus on kõige aktiivsem temperatuuridel +40 kuni +500C. Ensüümide ja mikroorganismide tegevus lakkab 00C juures ja temperatuuridel +80 kuni +1000C mikroorganismid hukkuvad. Kõige parem moodus liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalatel temperatuuridel. Vastavalt veotemperatuurile jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks.
Külmutatud liha temeperatuur ei tohi olla kõrgem kui -60C. Jahutatud liha temeperatuur on aga 0 kuni +40C.
Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel see tõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R. Loodla 2003, lk 38)
Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus peab olema 90 kuni 95% piirides. Et vältida liha kuivamist peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub liha rasvasusest, liha paigutusest trümmis. Kaalukao vältimiseks võib liha katta riidega - marliga, kanvaaga, musliiniga.
Kõige parem on liha meritsi transportida vähemalt kuu peale tapmist. Ligikaudu aasta laos seisnud külmutatud liha pole soovitav transportida, kuna liha on võinud kaotada oma toiteväärtuse. Kaua seisnud liha on tumedat värvi ja rasv on teralise struktuuriga. Liha, millel ilmnevad hallitusplekid veoks vastu ei võeta.
Jahutatud liha transporditakse ülesriputatuna. Teki ja liha vahele peaks jääma 15 kuni 20cm vaba ruumi. Liha peab olema paigutatud, et tormi ajal ei hakkaks kõikuma ja saaks toimuda normaalne õhuringlus. Külmutatud liha paigutatkse esimesse trümmi tiheda riidana, vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. „Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja peale jne“.(R. Loodla 2003, lk 39) Laevale lastitav külmutatud liha peab olema kõva, külmunud ja määrdumata. Liha, mis antud nõuetele ei vasta veoks vastu ei võeta.

Puuviljade vedu

Puuviljad on elusad taimorganismid ja just see nende omadus määrab transportimise omapära. Puuviljad neelavad õhust hapnikku ja eritavad õhku süsihappegaaasi, vett ja soojust. Puuvilja kudedes leiduv mahl , mis on lahustunud suures hulgas vees, on valmis toit mikroorganismidele. Hallitusseente spoorid ja mikroobide levivad kergesti ja nakatavad kiiresti kogu puuviljade massi. Mehhaanilised vigastused näiteks muljumised, koorelõhed, mis tekivad puuviljade ümberlaadimisel kiirendavad samuti riknemisprotsessi.
Puuviljad annavad ära kergesti neis sisalduva vee, mis tõttu tekib kaalukaotus. Vee kaotusega kaasneb puuviljade närtsimine ja nõrgeneb vastupanuvõime mikroorganismidele. Puuviljade elutegevusprotsessid ei lõppe nende puult korjamisega, transportimise jooksul toimub nende järelvalmimine. Kvaliteetesete puuviljade kohale toimetamiseks tuleb valmimisprotsessi pidurdada .
Transpordi ajal on puuviljad avatud liikumisele, vibratsioonile, rõhule, temperatuuri erinevustele ja muutustele suhtelises õhuniiskuses. Sellepärast transpordi tingimused peavad minimiseerima kõik faktorid, mis võivad mõjutada puuviljade mandumist.
Kui reisi kestvus ei ületa 15 päeva ja pole ohtu, et selle aja jooksul last satuks liiga madalate või liiga kõrgete temperatuuride kätte, tohib puu- ja juurvilju vedada ka külmutusseadmeteta laevadega. Laeva suurus piiratakse 1000 tonniga, et lastimise ja lossimise operatsioonid ei võtaks liiga kaua aega. Laeva trümmid peavad olema varustatud hea ventilatsioonisüsteemiga. Last stoovitakse trümmi tiheda riidana, et see merel liikuma ei hakaks ja asetatakse ülemise kastikihi ümber lauad, laudade ja vaheseinte vahele pannakse kiilud.
Külmtrümmides tuleb pillerid , poordid ja teised trümmi osad pärast eelmise lasti jääkide koristamist kuiva lapiga üle hõõrduda. Trümmide soojusisolatsioon tuleb üle vaadata. Lõhnad eemaldatakse trümme lubjapiimaga pestes. Kogu separatsioonimaterjal pannakse trümmi enne lastimise algust. Laeva külmutusseade lülitatakse sisse enne lastimise algust sellise arvestusega, et lastimise alguseks oleks temperatuur 2 kuni 3 kraadi alla lasti veotemperatuuri. Trümmide temperatuure kontrollitakse isekirjutite abil.

Banaanide vedu

Puuviljade seas on tähtsaimaks veoartikliks banaanid . Suurimad banaani kasvatajad ja eksportijad on Kesk-Ameerika riigid koos Ecuadori ja Colombiaga. Sellest rajoonist tulevad banaanivood Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse. Teiseks banaanide eksportijaks on Filipiinid, kust banaane veetakse Jaapanisse ja Kesk-Ida riikidesse. Banaane transporditakse tervete okstena pehmes taaras- näiteks rukkiõlgedes, pilliroos või paberkottides. Banaanid võetakse laeva rohelistena. Rohelised banaanid eritavad rohkesti kleepuvat värske kurgi lõhnaga vedelikku. Kui banaanid nimetatud vedelikku ei erita, on nad juba küpsemise staadiumis . Banaaniveo laeva trümm on jaotatud salvedeks. Alumisse ossa asetatakse oksad vertikaalselt, jämedam osa allapoole. Teise rea peale paigutatakse üks, kaks või kolm rida horisontaalselt nii, et okste peenem osa on suunatud sinnapoole, kus trümmi siseneb ventilatsiooniõhk.
Salvede täitmist alustatakse vaheseinast. Oksad stoovitakse liikumise vältimiseks võimalikult tihedalt. Nad peavad olema stoovitud selliselt, et õhk vooolaks ümber kõikide banaanide. Stoovimise kõrgus on 2,5 kuni 3m. Enne lastimise alustamist jahutatakse trümme kuni temperatuurini +130C. Kui lastimine on lõpetatud ja luugid suletud langetatakse temperatuur küpsemisprotsessi peatamiseks järsult kuni +11,2 kraadini. Seejärel hoitakse trümmides antud temperatuuri 0,1 kuni 0,2 kraadi täpsusega. Transportimise ajal nõuavad banaanid pidevat ventilatsiooni. Tunni jooksul peab trümmis olev õhk vahetuma vähemalt 5 korda. Reisi jooksul kontrollitakse banaane regulaarselt. Iga vahi ajal toimub järelvaatus, mille käigus mõõdetakse temperatuuri banaani okste vahel. Kaks korda päevas tehakse suurem järelvaatus, mille jooksul eemaldatakse trümmist üleküpsenud ja rikneneud banaanid. Eemaldatava lasti hulk võib mõni kord olla päris suur. Mõni kord heidetakse üle poordi isegi pool lastist.
Sihtkohta saabudes peaksid banaanid olema rohelised ja pringid.

Kasutatud kirjandus

) Loodla R, „Lastikäsitlus“, Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2003, lk 37-42
2) http://books.google.ee/books?id=NW6-jlOQ59cC&pg=PA154&lpg=PA154&dq=fruit+transportation&source=bl&ots=bUz9YF6klB&sig=_XPyRo6zPAhog6qRKb9pIc-HuRU&hl=et&sa=X&oi=book_result&resnum=10&ct=result#PPA179,M1
9