Linnuliha küsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA

Linnukasvatuse temaatika

Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis.
Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus , lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta
2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane - ja
pardimunad).
Morfoloogiline koostis %
Munakoor
Munavalge
Rebu
Kana
9,0
63,8
27,2
Vutt
14,72
55, 81
29,37
Kalkun
11,97
58,63
29,40
Hani
12,4
52,5
35,1
Part
12,0
53,0
35,0
1munas 185 h kolesterooli ja 41g D vitamiini.

Kana- ja vutimunade keemiline koostis.
Keemiline koostis %
Kana
Rebu
Valge
Koor
Kuivaine
25
51,3
12,1
98,4
Protein
12,51
16,6
10,6
3,3
Rasv
10,56
32,6
0,03
Süsivesikud
1
1
0,9
Brutoenergia ( 100g )
Kcal
16,3
kJ
682
Kaltsiumkarbonaat
98,3
Kaltsiumfosfaat
0,84

4. Kanamunade toitainete sisalduse arvutamine (valgu- ja rasva-
kogused ). PEab teadma:

munade massi kategooriad
Munamass
100 muna minimum mass
Väga suur
XL
Suurem kui 73
7, 3kg
Suur
L
63-73
6,4kg
Keskmine
M
53-63
5,4 kg
Väike
S
Alla 53
4,5 kg
Muna morfoloogiline koostis
koor 10%
Keemiline koostis
valk 12,5 %
rasv 10, 5%

Lähteandmed:
munevus 85%
munade massi kategooriad 50% M, 50% L
Arvutuskäik:
aastas mune: 365 * 0,85= 310 muna
M: 310/2 = 155 L=155m
M munade mass: 155* 58
L munade mass: 155 * 63
Kokku koorega munamasse: 19,53 kg
kooreta munamassi : 19, 53 – 19, 53/10= 17, 58 kg
valku: 17,58* 0,125= 2,2 kg
rasva: 17,58 * 0,105= 1,8kg
5. Kanamunade massikategooriad ja erinevate linnuliikide
munade mass.
Munamass
100 muna minimum mass
Väga suur
XL
Suurem kui 73
7, 3kg
Suur
L
63-73
6,4kg
Keskmine
M
53-63
5,4 kg
Väike
S
Alla 53
4,5 kg
Kana
65
Vutt
13
Kalkun
75-65
Hani
160-200
Part
90-100
Muskuspart
70-80
Pärlkana
40-45
Jahifaasan
30-33
6. Muna ehitus ja moodustumine munajuhas.
Muna koosneb rebust, munavalgest , koore alusest kiud-ehk lubikestast ning munakoorest. Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni põhjustab LH – luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat.
7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus-
saaduste tootmise soodustegurid:
• suur sigivus,
• lühike tootmistsükkel,
• hea söödaväärindus,
• head nuuma - ja lihajõudlusnäitajad,
• noorlindude kiire kasv,
• munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta.
8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve.
Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja
söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest
peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn
ainevahetusvesi.
10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon .
Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70%
lähteandmed:
munevus 85%
söödaahend 450 eurot/t
Aastas mune: 365 *0,85= 310muna
aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71€
Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6€
Muna omahind : 28,6 /310= 0,09 €/tk
11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel.
Pean teadma: munakana sööb 120g
Lähteandmed:
munevus 85% 60gmunad
Aastas mune: 365* 0,85= 310muna
aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg
aastas sööta: 365*120= 43,8 kg
söödaväärindus: 43,8/18,6= 2,35
Ülessanne:
100 kanaboilerit. 50 emast ja 50 isast
suremus 7%
jab 48 isast ja 48 emast
42 päeva pärast isased 2,8 kg ja emased 2,5 kg
söödaväärindus 2
sööta kulus, kg: 2,8*2 = 5,6kg ja 2,5*2= 5kg
päevas sööta: 5,6 /42= 130g
päevane juurdekasv: 2,8/42= 67g
broilerite söödahind 480€/t
emastele kulus sööta : 5 *47 ja isastele 47* 5,6
240€ maksab soot
kogukulud: soda maksumus *0,7
linnu sööda maksumus: kogukulud/ lindude arvuga
13. Haudemuande tootmine, hauderežiim.
Peamine haudemunade korjamise aeg on hommikupoolikul, sest enamus munadest
munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu
jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna
eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade ,
kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal
aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal
aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade tootmisel-käsitsemisel tuleb hoolitseda selle eest, et haudemunad ei
kaotaks enne haudesse asetamist liigselt vett. Munade pakkematerjali (munareste,
pappkaste) ei tohi hoida liiga kuivas ruumis, kuna üleliia ärakuivanuna absorbeerib
pakend vett munadest
Loode areneb temperatuuril 27…43 ºC. Esimestel hautamistundidel võib loode
mõne minuti vältel taluda isegi 47 ºC temperatuuri. Kõige eelneva juures tuleb arvestada,
et niiskusest ja ventilatsiooni intensiivsusest sõltuvalt avaldab sama temperatuur lootele
erinevat mõju. Sõltuvalt hauduri tüübist ja linnuliigist hautatakse linnumune temperatuuril
37…40 ºC. Sõltuvalt linnuliigist ja hautamise kestusest peab haudekapi õhu keskmine
suhteline niiskus olema haudeperioodil 50…60%, koorumisel 65…70%. Hautamise kestel tuleb mune seepärast iga 1…2 tunni tagant pöörata.
Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole,
koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste koos
munadega 45º püsttelje suhtes ühele ja teisele poole, s.t korraga 90º. Haudemunade
rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º.
14. Hautamise kestvus erinevatel linnuliikidel.
Kanamunadel 21 päeva;
kalkunimunadel 28 päeva;
pardimunadel 28 päeva;
pärlkanamunadel 26 päeva;
hanemunadel 3o päeva;
vutimunadel 17 päeva.

15. Hauderežiimi vigadest põhjustatud probleemid.
Põhjused: kas järsust lühiajalisest või
väiksemast pikemaajalisest temperatuuritõusust haudekapis või mõnes selle osas,
hapnikupuudusest või mõnest muust veast. Probleemid: väärarenguga munad ja tibud.
16. Tibude sugupoole määramise metoodikad.

Jaapani meetod- tibu kloaagi vaatamine. Kukkedel peenise rudiment alles ( munakanadel)
Autosekssed – automaatselt värvuse järgi
Tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi ( ainult munakanade tüübid)

Sulgimine türoksiini mõjul verevarustuse vähenemine, mille tagajärjel kukuvad suled maha. Veelinnud sulgivad 2korda aastas, teised 1kord aastas.

1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid
Lammaste ja kitsede arv tõuseb. Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%.
2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud
emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas)
isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine)
suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega
oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga.
3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud
emane: eesti maalammas jai sane ševioti lammas
Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad)
Tekseli lihatõug- lihakehad head
Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest)
Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% )
4. Teised Eestis aretatavad lambatõud
suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel , dorset , dala
5. Lammaste lihajõudluse hindamine
Elusalt:
Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.)
Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli.
Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist
Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti.
6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad
Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad
S - kõigi teiste lammaste rümbad

Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse

Lihakusklasside osas eristatakse: E ( ekstra ), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja)
Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane ), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane)

Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2) Lihakeha mass – soovitavad lihakehad tavaliselt 16–20 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 9–12 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm)
3) Tapasaagis =
lihakeha mass x 100
tapaeelne kehamass
Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 45–50% piires
4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude , luukude) kilogrammides või protsentides
5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt).
Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt.
Eesti kohaliku kitse lihajõudlus on väga tagasihoidlik (nagu ka teistel piimakitsetõugudel),
sest ühe aasta pikkusel üleskasvatamisel saadakse vaid 12 kg massiga lihakehasid. Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale
palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on
lammaste ja kitsede rasvkoe rasvhappelises koostises võrreldes lihaveise ja sealihaga . (vt. tabel
Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Järeldus: Kitseliha on võrreldes lambalihaga suurema lõiketugevusega (sitkem), madalama rasvasisaldusega ja ligilähedase liha õrnusega.
7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis
Happesus on enamvähem võrdne. Lambaliha on rasvasem kui kitseliha. Lambaliha on suurema valgusisaldusega.
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ClaimerAivi Õppematerjali autor

Linnuliha ja kitseliha küsimuste vastuses loomses toormes.

linnud kitsed muna teke vutid kitse ja lambaliha koostis eesti tumedapealine tõug Linnuliha kitseliha

Sarnased õppematerjalid

docx

Linnukasvatuse konspekt

Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid

Põllumajandus

odt

Põllumajanduse alused 2 arvestustöö küsimused-vastused

Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstra

Põllumajanduse alused

docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita

Loomakasvatus

docx

Linnukasvatuse vastused

Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-,

Loomabioloogia

docx

Linnukasvatus

Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%).

Bioloogia

docx

Lambakasvatuse konspekt

127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t) moodustas sealiha, 19,2% (14,3 tuh t) veiseliha, 17,7% (13,2 tuh t) linnuliha ning 1,2% (0,9 tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007.aastaga enim lamba- ja kitseliha toodang 44%,järgnesid linnulihatoodang 14,6% ja sealihatoodang 7,8%, samas vähenes veiselihatoodang 7,3% võrra. EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta, Euroopa Liidus (EL) aga 85 kg. Eestis vähenes liha tarbimine aastaga 2,7 kg võrra elaniku kohta. 2008.

Lambakasvatus

docx

Lambakasvatus

LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu van

Põllumajandus

doc

Linnukasvatus

LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt

Loomakasvatus

Rohkem sarnaseid