Linnukasvatuse loengukospekt (0)

Eriloomakasvatus
Linnukasvatuse osa
Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler – lihaks kasvatatav noorloom .

• Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt ), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White)
  

Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna.

• Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas
  

Majanduslikult kasulikud omapärad:

• Suur sigivus (munevus 82%)
  

Liik
Mune aastas
Munevus %
Viljakus ja kooruvus
Järglasi aastas
Munakana
300
82
85
255
Lihakana
150
41
85
128
Põlvutt(eesti)
300
82
85
255
Lihapart
200
55
85
170
Munapart
300
82
85
255
Kalkun
100
27
85
85
Hani
40
11
85
34

• Lühike tootmistsükkel
  

Liik
Vanus munema hakkamisel, päeva
Inkubatsiooniperioodi pikkus, päeva
Generatsiooni intervall , päeva
Munakana
140-150
21
161-171
Lihakana
180
21
201
Põldvutt(eesti)
45-50
17
62-67
Kalkun
240
28
268
Hautamiseperioodi pikkus
Kana – 21
Vutt – 17
Hani – 30
Part , kalkun – 28
Tuvi – 17
Pärlkana – 25

• Hea söödaväärindus (söödakulu toodanguühikule)
  

Kanakasvatuses on söödaväärindus 2 – kana 2 kg, muna 60g, sööb 120 g

• Head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad
  

Liik
Realiseerimisvanus, päeva
Realiseerimismass, kg
Lihakeha mass, kg
Tapsaagis, %
Munakana
510
1,6-1,8
1,08
60
Lihakana
42
2,2-2,4
1,54-1,68
70
Põldvutt(eesti)
42
0,25
0,175
69-70
Suguline dimorfism – kui emas- ja isasloomal ei ole väliseid erinevusi

• Munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta ja nende võrdlusastmed lehma ja emisega
  
• Noorlindude kiire kasv
  

Tibude sugupoole määramine:

Jaapani meetod (kloagi kaudu)

Autoseksed tibud (erinev värvus emasel ja isasel)

Tiiva hoosulgede kasvu järgi. Sobib ainult munakanadele ja faasanitele
Haudumiseajad
vutt – 17
kana – 21
jahifaasan 23-24
part, kalkun – 28
hani – 30
muskuspart – 34-35
jaanalind – 42
Mune hoitakse terav ots allpool. Tibude hautamisel on oluline, et mune säilitatakse õigetes oludes ja mitte väga pikalt. Mune tuleb säilitada kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Mitte alla 10 kraadi.
Inkubeerimise juures tähtsad:

• temperatuur
  
• niiskus
  
• munade pööramine
  
• ventilatsioon (õhk)
  

Kaks päeva enne kui tbu hakkab kooruma, viiakse ta koorumiskapp.
Muna mass väheneb inkubeerimisel 15%. Muna ei tohi kaaluda liiga vähe ega liiga palju.
Inkubatsioonireziimi vead
Temperatuur:
ülesoojenemine:
esimestel hautamisepäevadel – pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine
3-6 HP – avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt
Hautamise keskel – punktverevalumid loodetel ja lootekestadel
Hautamise teisel poolel ja viimastel päevadel – tibude koorumine algab liiga vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata. Koorunud tibud kuivavad aelgaselt, neile on iseloomulik püstine kehahoiak , jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljastunud, munakoore nõrk praostus.
Madal temperatuur:
Hautamise esimestel päevadel: tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul, pärast 21. hautamispäeva leidub munades elusaid looteid, kes ei ole praostunud munakoort
Pidev optimaalsestt madalam temperatuur hautamise teisel poolel:
tibud loiud, naba on hästi kinni kasvanud, jalad liiga laiali
Liigniiskus :
Munade massi kahanemine ja õhuruum on väike. Koorumine hilineb ja venib pikale. Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega
Niiskuse vähesus:
suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge.
Puudulik ventialtsioon:
Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas.
Munade liiga harv pööramine:
Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge.
Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt.
Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt.
Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled.
Kanad sulgivad 1 kord aastas. Pardid ja haned sulgivad kaks korda aastas (kevadel vahetub kogu sulestik , sügisel ainult hoosuled).