Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet (0)

1 Hindamata

EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet
Referaat
Tartu
SISUKORD

SISSEJUHATUS

ERINEVAD TÕUD

Aberdiin - angus ………………………………………………………………………4

Limusiin………..……………….……………………………………………………4

Hereford………………..……………………………………………………………4

Šarolee………………………….……………………………………………………4

Simmental ……………………………………………………………………………4

Šoti mägiveis…………………………………………………………………...……5

Akviteeni hele ( Blonde d´Aquitaine)……………………………………………..…5

Belgia sinine…………………………………………………………………………5

Piemont………………………………………………………………………………5

Dexter…………………………………………………………………………5

Gallovei ………………………………………..………………………………5

EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD . ………………………………………6

VEISERÜMPADE HINDAMINE ……………………………………………………….6

Lihakusklassid SEUROP süsteemis…………………….……………………………6

Veiserümp……………………………………………………………………………6

Kategooria määramine …………………………………………………….……...…7

Lihakusklasside määramine…………………………………………………………..7

Lihakusklasside kirjeldused………………………………………………………….7

Rasvasusklasside määramine…………………………………………………………7

KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………8

KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………….9
SISSEJUHATUS
Lihaveisekasvtus on populaarne Eestis, kui ka mujal maailmas. Meile teadaolevadel andmetel on maailmas üle 200 lihaveisetõu ja Eestis on esindatud 13 tõugu. Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha . Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega.
ERINEVAD TÕUD
Aberdiin-angus
Tõug pärineb Šotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa - ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi.
Limusiin
Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld - või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses.
Hereford
Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast. Tõug on levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550-700 kg, pullid 800- 1000 kg, kuid on suuremaid . Leidub nii sarvedega kuid ka nudisid. Herefordid on head karjamaa- ja söödakasutajad, lehmadel head emaomadused, kohanevad erinevates kliimatingimustes, pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga .
Šarolee
Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievere maakondadest. Tõugu on levinud peaaegu kogu maailmas ja kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Šaroleed on kiirekasvulised, peetakse suurekasvulisteks- lehmad 700-950 kg, pullid 1200-1400kg. Värvus varieerub valgest helepruunini, on nii sarvilisi kui ka nudisid. Head söödakasutajad, loomad ei rasvu ka suure jõusdakoguse olemasolul ratsioonis.
Simmental
Pärineb Šveitsist , Saksamaal- Fleckvich, Prantsusmaal – Pie Rouge , Itaalias – Peseto-Rosa. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Lehmad – 700…800 kg, pullid 1200 kg. Simmental sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Tõug kohaneb hästi igasuguses kliimas ja emasloomadel head ema tunnused.
Šoti mägiveis
Pärineb Šotimaalt Highlandi piirkonnast ja peetakse vanimaks tõuks maailmas. Juba aastasadu on see tõug vastu pidanud kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka- lehmad 500 kg, pullid 800kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved .
Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine)
Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. On suurekasvuline tõug- lehmad 850-1200 kg, pullid 1300-1600 kg. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Leidub nii sarvedega kui ka nudisid isendeid. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes (taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu). Tõu tapaomadused on suurepärased, liha on maitsev, õrn ja väga tervislik.
Belgia sinine
On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850-900 kg, pullid 1100- 1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa . Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 %
Piemont
Pärineb Põhja- Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele.
Dexter
Pärineb Iirimaalr ja on kõige väiksem lihaveisetõug- lehmad 300…320 kg, pullid 400…440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit . Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline.
Gallovei
Pärineb Šotimaalt Galloway maakonnast . On kogu maailmas laialt levinud. Suuruselt keskmised. Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune, sarvedeta. Iseloomult vaiksed ja kuulekad,võivad olla aastaringselt karjamaal. Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn, mahlane.
EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD
Eestis on registreeritud 13 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin-angus ja Limusiin. Nende tõugude hulgas on nii puhtatõulisi kui ka ristandeid.
Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012
Jrk nr
Tõug
Lihaveiseid kokku
%
Neist ammlehmi
1.
Hereford
11515
25,97
4191
2.
Aberdiin-angus
10907
24,60
4074
3.
Limusiin
9766
22,03
3535
4.
Simmental
3598
8,12
788
5.
Šarolee
2555
5,76
642
6.
Šoti mägiveis
2155
4,86
694
7.
Akviteeni hele
1894
4,18
407
8.
Belgia sinine
1519
3,43
257
9.
Piemont
401
0,90
163
10.
Gallovei
64
0,14
6
11.
Dexter
20
0,05
8
12.
Aubrak
14
0,03
5
13.
Piison
13
0,03
4
14.
Šorthorn
11
0,02
0
Kokku
44332
100,00
14774
(PRIA andmete põhjal koostanud Aigar Suurmaa)
VEISERÜMPADE HINDAMINE
Lihakusklassid SEUROP süsteemis
Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R-O-P), kusjuures lihakusklassi määramisel pööratakse tähelepanu rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on S-E-U-R-O-P klassid jaotatud alamklassideks, mida tähistatakse märkidega “+” ja “-“, näiteks R+ ja R-.
Määrusega “Veiserümpade kvaliteedi-klasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord” kehtestatakse üle 25 kg kaaluvate toidukõlblikuks tunnistatud veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas.
Veiserümp
Veiserümp on tapetud veise lihakeha , mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud , neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid . Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud.
Kategooria määramine
Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et nooremal loomal on rasvkoe värvus valkjast helekollaseni ja vanemal loomal kollasest tumekollaseni. Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega.
Lihakusklasside määramine
Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude (S-E-U-R-O-P) põhikassi.Lihakusklassi määramisel tuleb põhitähelepanu pöörata rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba lihakusklassi. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on klassidele S-E-U-R-O-P lisatud alamklassid, mida tähistatakse märkidega “+” ja “-“, näiteks R+ ja R-.
Lihakusklasside kirjeldused
• S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad
• E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased massiivsed
• U (Väga hea) Rümba piirkonnad kumerad, lihaste areng väga hea
• R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea
• O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav
• P ( Lahja ) Kõik rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud
Rasvasusklasside määramine
Rasvasusklass määratakse rümba sise- ja välispinna rasvumisastme põhjal. Rümba sisepinnal hinnatakse rinnakorvi seinal paikneva rinnakelmealuse rasvkoe olemasolu. Rasvasusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba rasvasusklassi.
Liha rasvasisalduse järgi saab kaudselt hinnata liha marmorsust. Marmorjas liha on omane just lihatõugu veistele, eriti aberdiin-angusele, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii tesite liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada liha maiteomadusi.
KOKKUVÕTE
Liha kvaliteedi hindamise puhul hinnatakse nii subjektiivset kui ka objektiivset aspekti. Subjektiivsel jälgib tarbija liha välimust, värvust, marmorsust, õrnust, lõhna ja maitset . Sellist määratlust võib pidada liiga ühekülgseks. Objektiivne aga hindab nii nuuma - ja tapatulemusi kui ka liha anatoomilisi- morfoloogilisis ja füüsikalisi-keemilisi näitajaid ehk näitajaid, mida saab määrata, mõõta ja fikseerida . Veiseliha kvaliteedi hindamine aitab välja selgitada, milline on tootmiseks sobivab veisetõug.
KASUTATUD KIRJANDUS

T. Põlluäär (2012). Kas lihaveisekasvatusele üleminek piimaveiste kaudu on mõttekas? – Tõuloomakasvatus 3/2012, lk 4-6

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts - http://www.lihaveis.ee/

A. Suurmaa (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, lk 9-43, 202- 216.

http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/loomakasvatus/lihaveisekasvatus
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vaarikas26 Õppematerjali autor

veise tõu tõug rümba klassid lihaveis Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet

Sarnased õppematerjalid

docx

Lihatõud

Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole erilist vahet olnud piima - ja lihaveistel vaid kasutati samu veiseid nii liha kui ka piima toodanguks. Tänapäeval tööstus on aga palju rohkem spetsialiseerunud, sest peab tootma rohkem. On uuritud ka nende erinevusi, leiti et kõige suuremad erinevused seedesüsteemi hormoonides, muu kohapealt nad väga sarnased. Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist-pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika. Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika. Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda

Veisekasvatus

docx

Veisekasvatus

1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale.

Loomakasvatus

odp

Lihaveised

Lihaveised Kes on lihaveis. Lihaveis on veis, kes on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg.

Geograafia

pdf

Lamba- ja veisekasvatus

Eesti tumedapealiste uttede tiinestumine oli 2010. aastal 84,5 % ning uttede viljakus oli 1,56 talle poeginud ute kohta. Kõikide eesti tumedapealiste karjade keskmisena oli talledel 100 päeva kehamass 24,2 kg, mis oli ligikaudu 1 kg võrra madalam kui eesti valgepealiste lammaste tõukarjades. 3) Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Ka eesti valgepealise lambatõu teadlikuma aretuse alguseks peetakse 1926. aastat, kui alustati inglise päritoluga ševioti tõugu lammaste kasutamist eesti maalammaste parandamiseks. Nii toodi 1926. aastal 1 ševioti jäär ja 2 utte Rootsist. Seega eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Lammaste jõudluskontrollis osales 2007.aasta 1. jaanuari seisuga 2906 eesti valgepealist utte 20 karjast. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Eesti valgepealine on üldiselt mõnevõrra väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti

Loomakasvatus

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima. · Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %.

Veisekasvatus

docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt

Veisekasvatus

pdf

Loomakasvatus

viimasest mõnevrra madalama viljakuse ja jamedama villaga. Villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta Tõufarme 2005 27, 2007 24, lambaid 2005 2153 (57%), 2007 3611 (55%) 3. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Ajalugu Eesti valgepealise lambatõu teadlikuma aretuse alguseks peetakse 1926.a. kui alustati inglise päritoluga sevioti (ing. k. Cheviot) tõugu lammaste kasutamist eesti maalammaste parandamiseks. Nii toodi 1926.a. 1 sevioti jäär ja 2 utte Rootsist, 1934.a. 72 sevioti Inglismaalt ja 1935.a. 36 sevioti lammast Rootsist (Piirsalu, 2000). Imporditud lammastega paaritati jäärajaamades eesti maalambaid, mille tulemusena saadi valgepealiste lammaste massiiv, keda kutsuti kodanlikus Eestis sevioti lammasteks ja kellest kujundati välja eesti valgepealine lambatõug. Jõudlus, arvukus

Loomad

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.

Põllumajandus

Rohkem sarnaseid