Linnukasvatuse vastused (0)

Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas
1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust)
Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast)
Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t
Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak , mille kõhtmisel küljel on kukktibudel ( isaslindudel ) väike köbruke – rudimentaalne peenis . Kalkuni-, pardi -, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi.
Haudemunade tootmine
Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata.
Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus.
Kanade , kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane - ja pardimune iga tunni tagant.
Haudemunade säilitamine
Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse . Munavalge proteiinid , sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema , mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused.
Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 21–23 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva
Hauderežiim – loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks . Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks . Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur, sobiv niiskusrežiim, hapnikku on piisavalt, haudemunad on õiges asendis ja neid pööratakse perioodiliselt.
Haudereziimi vead
Ülesoojenemine, Optimaalsest madalam temperatuur, Liigniiskus hautamisel, Niiskuse vähesus hautamisel, Puudulik ventilatsioon , Munade liiga harv pööramine
Tapasaagis % / Filee
Kanabroiler 74/ 19,87
Supikana 66/ 15,6
Kalkun (kerge) 80/ 31
Kalkun (raske) 84/ 3
Lihapart 73/ 15
Hani 73/ 17,9
Pärlkana 75,5/ 25
Kalkun= 10 kg
1kalkun= 7,5 kg
Tapasaagis= 80%
Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg
Rinalihased (filee)= 31%
Filee= 10* 0,31= 3,1 kg
Linnuliik / munamass (g)
Kana 60 (45-75)/ Kalkun 70-90/ Munapart 60-65/ Lihapart 80-90/ Muskuspart 70-80/ Hani 120-200/ Pärlkana 45/ Vutt 12-18/ Jaanalind 1000-1600
Morfoloogiline koostis %
Liik/ Munakoor / Munavalge/ Munarebu
Kana/ 9/ 63,8/ 27,2
Vutt/ 14,72/ 55,81/ 29,37
Hani/ 12,4/ 52,5/ 35,1
Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0
Lindude majanduslikult kasulikud omadused
Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud.
Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munema­hakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt.
Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek , noorlindude (ka broilerite ) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine .
Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda.
Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6…1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel.
Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%.
Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide . 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200  g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu.
Kalkunid
Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist).
Kalkunite bioloogilised iseärasused
Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem.
Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud.
Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud.
Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt.
Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg.
Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt.
Vutid
Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva.
Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta.
Taimetoidulised . Farmivutid raskemad , suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad.
Pardid
Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.).
Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha.
Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul .
Kergesti erutuvad . Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega.
Muskuspardid
Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere , eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane , horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid , tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi.
Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud ( korallid , tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel.
Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega.
Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga.
Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed. Isaspartidel kuumade ilmade saabumisel (mais, juunis) suguline aktiivsus väheneb.
Muskuspardid alustavad munemist 6...9 kuu vanuselt, aastane munatoodang 60...120 muna, muna keskmine mass 70...80 g.
Muskuspartide hübriidid kodupartidega ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard ( mule ) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Saadud hübriidid on tugeva konstitutsiooni , kiire kasvu ja heade lihaomadustega.
Nende liha sisaldab vähe rasva, neid on kerge nuumata kõrgekvaliteedilise maksa saamiseks. Kodu- ja muskuspartide koos pidamine annab paaritusi harva. Ristandid viljatud.
Haned
Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat.
Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga.
Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid, suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvu­kuul.
Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist
♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki ,
♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini.