Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lihad


Sisaldavad :
  • Täisväärtuslikke valke
  • Rasvu
  • Mineraalaineid
  • Ekstraktiivaineid
  • Vitamiine
on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad
keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist
Liha koostisesse kuuluvad:
Lihaskude:
  • Kõige suurema tähtsusega
  • Moodustab 50-70% rümba massist
  • Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega
  • Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks

Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus.
Sidekude:
  • Moodustub:
  • kelmetest
  • kõõlustest
  • kõhredest jne…
  • sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin.
  • Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel
  • Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas
  • Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist
Rasvkude:
  • Osatähtsus 0,6-40%
  • Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest
  • Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis
  • Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel.
  • Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega
  • Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest
  • Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane
  • Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge

Luukude:
Luud jagunevad kuju järgi:
  • Toruluud
    • Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane)

  • Lameluud
    • ribi -, laba- ja vaagnaluud

  • käsnjadluud
    Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest
    Luude osakaal:
    • veistel 7-32%
    • sigadel 7-13%
    • lammastel 8-17%
    Liha liigid:

    Veiseliha

    • Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu
    • Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest
    • Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha.

    Veiseliha liigitus:
    • Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas .

    • Vasikaliha (1 kuni 6 kuud) tailiha roosa või punakasroosa, rasvkude võrdlemisi hele.

    • Mullikaliha (noorloom) (6 kuud kuni 2 aastat) tailiha helepunane, rasvkude helekollane

    • Noorlehmaliha (2-3 aastat, üks kord poeginud lehm) tailiha punane, rasvkude keskmiselt kollane

    • Täiskasvanud lehma liha (üle 3 aasta) tailiha tumepunane, rasvkude tumekollane

    • Härjaliha (igas vanuses) tailiha punane, tumepunane, rasvkude tumekollane.

    Sealiha liigitus

    • Põrsaliha (kaaluga kuni 20 kg) tailiha heleroosa värvusega, pehme konsistentsiga , peenekiuline ja mahlakas. Rasvkude valge
    • Kesikuliha (kaaluga 20-50kg) Liha omadused sarnased põrsalihale. Tailiha heleroosa värvusega, pehme konsistentsiga, peenekiuline ja mahlakas. Rasvkude valge.
    • Nuumsealiha (täiskasvanud)

  • Katekooria 50 – 65 kg
  • Katekooria 65 – 80 kg
  • Katekooria 80 – 100 kg
    Orikaliha üle 100 kg
    Liha värvus tumeroosast helepunaseni, konsistents pehme ja õrn. Marmoritaolise mustriga. Nahaalune rasv ( pekk ) valge või roosakasvalge ja ladestunud paksu kihina.

    Talleliha

    • Tihedateralise marmoritaolise struktuuriga
    • Noorloomade liha roosa, vanade loomade liha tumepunane ja spetsiifilise lõhnaga
    • Rasv valge
    • Tallede liha kahvaturoosa ja peeneteraline, hapuka lõhnaga

    Küüliku/jäneseliha

    • Küülik ehk kodujänes on karusloom
    • Optimaalkaal 2,2 – 2,7 kg (2-5 kg)
    • Liha valge kuni kahvaturoosa värvusega
    • Liha peeneteraline ja õrn
    • Õhukese rasvaladestusega kõhu piirkonnas

    Liigitus termilise seisundi järgi
  • Värske liha ehk tapasoe liha
    • Lihaskoe sisemine temperatuur ~34oC, lihal tume värvus ja lõikepind niiske
    • Lihast eraldub mahla, puudub pealt kuivaks tõmbunud koorik
    • Lihaskoed pole elastsed
    • Pärast keetmist muutub liha kõvaks ja puljong on sogane
    • Selline liha säilib halvasti

  • Jahtunud liha
    • Lihakeha jahedas hoidmisel vähemalt 6 tundi
    • Sisemine temperatuur 8-12oC
    • Selline liha on valmis liha
    • Liha kattunud õhukese kaitsekilega; lihaskude elastne; lõikepind niiske, kuid mahla ei eraldu
    • Pärast keetmist jääb õrnaks ja on meeldiva maitsega
    • Annab läbipaistva puljongi
    • Ei säili kaua (on vaja kiiresti realiseerida või termiliselt töödelda)

  • Jahutatud liha
    • Sisemine temperatuur 4oC
    • Liha pind kattunud kaitsekilega
    • Tal on samad omadused mis jahtunud lihal, kuid säilib paremini
    • Maitseomadustelt parim

  • Külmutatud liha
    • Sisemine temperatuur kuni -16oC
    • Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa
    • Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli)

    Linnuliha


    Subproduktid ehk rupskid

    • On tapaloomade muu söödav osa peale liha
    Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud , neerud)
    Valged rupskid (aju, udar , munandid, pea, jalad, harknääre)
    • Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid
    Olenevalt looma liigist jagunevad:
    • Veiserupskid (keel, maks, saba)
    • Searupskid (kõike)
    • Lambarupskid (aju, neer , munandid, jalad)
    • Vasikarupskid (neer, maks, harknääre)
  • Lihad #1 Lihad #2 Lihad #3 Lihad #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GZXDQW Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Liha ja liharoad
    38
    ppt

    Liha ja liharoad

    2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane Metssealiha, põdraliha, karuliha, jäneseliha jne on punase värvusega, sitkem - sidekojarikam Liha liigitus termilise seisundi järgi: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane

    Kokk
    Liha ja subproduktid
    42
    ppt

    Liha ja subproduktid

    LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on v?

    Toiduainete õpetus
    Toidukaubagrupp
    16
    doc

    Toidukaubagrupp

    Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid

    Köögi õpetus
    Liha ja lihatooted - referaat
    20
    doc

    Liha ja lihatooted - referaat

    natuke kamarata peekonit. Väga maitsev saslõkk tuleb kondita vasika- ja lambalihast. Kondiga lihadest on kohased searibi, lamba abatükk ja lambasadul; sellist saslõkki küpsetatakse grillresti peal. Juba ammu enam ei tähenda grillimine ainult saslõkiküpsetamist. Mitmekülgseid võimalusi ja suurepäraseid maitseelamusi pakuvad paljud erinevad marinaadid- kastmed, mis teevad lihast tõeliselt nauditava roa. Marinaadi panekuks sobivad nii kergelt rasvased kui ka taised lihad. Väga väikese rasvasisaldusega tailiha saab marinaadist mahlakust juurde ja maitseb samuti hästi. Kuid loomulikult on sea kaelakarbonaad, mis on ühtlaselt taist ja pekist läbi kasvanud, eestlaste seas eelistatuim grill-liha - see on tõeliselt maitsev ja mahlane. Grillimiseks sobivad 16 suurepäraselt ka sea välis- ja sisefilee, samuti vasika ja veise välisfilee ning veise või vasika tagaosa sisetükist lõigatud lõigud

    Toidukaubandus
    Lihasaaduste eksam
    30
    doc

    Lihasaaduste eksam

    1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on:  tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit;  tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kontrolli ehk riiklikku j?

    Toiduainete loomne toore
    Toidukaubaõpetus
    96
    doc

    Toidukaubaõpetus

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................

    Kaubandus
    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

    Toitumisõpetus
    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
    47
    docx

    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

    Tehnoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun