Arengumaid vaadates ilmneb selgelt ,et inimõigusi saab tagada 100% vaid majanduslikult arenenud riikides. Arengumaades on palju probleeme näiteks näljahäda,eluasemete puudumine,vähearenenud infrastruktuur ja isegi puhta vee puudumine. Sealt saab järeldada ,et inimõigusi ei saa tagada kõigis riikides kuna kõigil riikidel puuduvad selleks vahendid. Üheks punktiks on ka inimõiguste piiramine, kuigi enamikel riikidel on kindlad üldtunnustatud legitiimsed funktsioonid ,millede täitmine võib põhjustada taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Õiguspärasteks inimõiguste piiramise põhjuseks võib olla riigi kohustus kaitsta oma rahavast ja territooriumi välisagressioonide eest,vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust,hädaolukord või muud erakorralised ettenägematud asjaolud. Inimõiguste rikkumise korral on võimalik saada kaitset kohtust.Euroopas on selleks Euroopa inimõiguste kohus
energeetika huvide eest. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 1 3. Too näiteid tavade või reeglite kohta, mis on mõne rühma silmis legitiimsed või mittelegitiimsed. Näide: Rühm Legitiimne tava Mittelegitiimne tava A- Qatari Keskhariduse omandamine Naiste valimisõigus legitiimsus kodanikud B- Autojuhid Parema käe reegel Kiiruspiirang maanteel legitiimsus Rühm Legitiimne tava Mittelegitiimne tava A-legitiimsus B-legitiimsus A-legitiimsus
rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel eri viisil:seadusega reservatsioonita põhiõigused-põhiõiguse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad
Nii tähendab presidendile vastu astumine hoopis vastu astumist kogu riigi süsteemile. 3. Traditsiooniline domineerimine Domineerimist nimetatakse traditsiooniliseks, kui selle legitiimsus tugineb ideelise korra ja võimu pühadusele. Sellisel juhul on võimukandja isand ja talle alluvad alamad. Seejuures määrab alamate suhte isandasse teenerlik truudus. Allutakse isandale, kes järgib traditsiooni ja kelle korraldused on legitiimsed kahel viisil: A) osalt traditsiooni alusel, mis määrab korralduste ootuspärase sisu ja ulatuse, mille ületamine võiks ohustada isanda enda traditsioonilist seisundit; B) osalt isanda vaba voli alusel, millele traditsioon jätab vastava mänguruumi. Selline traditsiooniline isanda voli püsib eeskätt tänu asjaolule, et alamate kuulekus on põhimõtteliselt piiritu. Seega saab isanda tegevus olla kahesugune. Esiteks selline, mida traditsioon ei piira või
Eesti Komitee – Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan interliikumine – eestivenelaste poolt loodud vastuliikumine Eesti iseseisvumisele üleminekuperiood – 1990-1992 aastatel EV Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina Sündmused autonoomiaseadus (30. märts 1917) – Eesti sai oma ajaloolised etnilised piirid Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15. november 1917) – ainult Maapäeva otsused on legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (23./24. veebruar 1918) – Edasitungiv Saksaama okupeeris nüüd Venemaa asemel uue iseseisva riigi Vabadussõja algus (28. november 1918) – Eesti iseseisvuse kehtestamine relvajõul Võnnu lahing (22. juuni 1919) – võit Landeswehri üle, võidupüha Tartu rahuleping (2. veebruar 1920) – Vabadussõja lõpp, Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust detsembrimäss (1
(naaberkinnistu restorani tegevusest põhjustatud müra), jättes samas arvestamata oluliste asjaoludega (kavandatava ehitise vastavus ehitusnõuetele). Diskretsiooni kasutamata jätmine: LV oleks pidanud kaaluma, kas ehitisele esitatavaid nõudeid on võimalik täita ehitusloale kõrvaltingimuste kehtestamisega (HMS § 53 lg 2 p 2). c) Õiguse üldpõhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte: inimeste elu, tervise ja vara kaitse on legitiimsed eesmärgid ning ehitusloa andmisest keeldumine on sobiv meede naaberkinnistu elanike õiguste kaitseks, kuid see ei olnud vajalik meede, sest LV hinnangul ei riivanud naaberkinnistu elanike õigusi mitte ehitis, vaid selles kavandatav tegevus. Võimaliku inimtegevusest tuleneva müra probleemi saanuks lahendada tulevikus leebemate meetmetega, eelkõige kasutusloa kõrvaltingimustega (nt müratõkete ehitamise kohustus).
______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus) Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas- veendumuseks on, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. 2 eetilise haldamise mudelit: Vastavusmudel- kitsas tee Ebaeetilise käitumise vältimine; rõhk on välisel kontrollil; tüüpilised vahendid: piiravad seadused, kindlapiirilised käitumiskoodeksid, kindlapiirilised protseduurid Väärikusmudel- lai tee Eetilise käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised vahendid: töötoad,
d)mitteinstitutsiooniline subjektsus (nt. Protestimiiting, demostratsioon jne) e)individuaalne subjektsus st. Indiviidi ehk üksikisiku osalus poliitikas (nt. Sõltumatu üksikkandidaat parlamendivalimistel) 12.Subjektsuse legaalsus ja legitiimsus? Poliitikasubjektide klassifitseerimise aluseks on ka nende legaalsus ja legitiimsus. Subjektid võivad olla legaalsed, osaliselt legaalsed või mittelegaalsed ehk illegaalsed, täielikult või osaliselt legitiimsed või mittelegitiimsed. Legaalsus ehk seaduslikkus on oma olemuselt juriidiline kategooria, mis näitab poliitilise võimu (subjekti) tegevuse seaduslikkust, kujutab endast võimu seaduslikkuse juriidilist põhjendust. Selle alusel üksikisikud ja institutsioonid peavad võimule alluma, täitma võimu kehtestatud seadusi. Legaalsus rajaneb täiesti ratsionaalsel (mõistlikul) ja loogilisel juriidilisel alusel,
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideal, mida tegelikult ei eksisteeri. Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia.
17) õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole; 18) õigus ilma varasema loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada; 19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva riikidel oma kindlad üldtunnustatud legitiimsed funktsioonid, mille täitmine võib põhjustada õiguspära taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti järgi võib inimõigusi teatud tingimustel piirata. Näites võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, piirata liikumisvabadust, elukoha vahetust, riigist lahkumise ja riiki sissesõidu vabadust, Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma arengutasemest.
Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid
müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline; *Turg kui tegevusväli (N.Fligstein): 4 reeglitetüüpi: omandiõigus, valitsemisstruktuurid, vahetusreeglid, kontrollikontseptsioonid Omandiõigus: kellel on õigus saada osa kasumist (nt aktsionär, töötaja, kohalik kogukond, tarbija; ka intellektuaalne omand, patent jne), määratleb riski-ning tasupiirid; Valitsemisstruktuurid (governance structures): määratleb legaalsed ja legitiimsed konkurentsi ning ettevõtete organisatoorsed ja koostöö vormid (seadused, normid; vertikaalse ja horisontaalne integreeritus, professionaalsed ühingud jms); Vahetusreeglid: kes/mis ja millistel tingimustel saab osaleda vahetussuhtes; Kontrollikontseptsioonid: jagatud tähendusstruktuurid, mis võimaldavad tõlgendada teiste tegutsejate strateegiaid, turu üldist struktureeritust ning
Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse
peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest
kõrgperioodil püstitati kaks uut teeviita: üks näitas suunda baroki ja teine klassitsismi poole. Kadunud Leonardo suundus põhja poole üksinda. Temast sai Louis XII õuekunstnik. Kui aastal 1504 suri Leonardo isa, siis jättis ta oma vallaspoja pärandusest ilma. Selline ebaõiglus pani aga muretsema Leonardo lastetu lelle Francesco ning protestiks venna taotlusviisi vastu jättis ta oma testamendis pärandusest ilma kõik Piero legitiimsed järglased ja pärandas kogu oma päranduse Leonardole. Varsi pärast seda lell suri. Kõigest hoolimata lõi Leonardo da Vinci suurepärase maali. Pole teada aga millal ja kellele. Pildi olevat lasknud põletada XVII sajandi lõpul madame Francoise de Maintenon, kes oli hiljem olnud Louis XIV salajane abikaasa. Üks Leonardo õpilastest maalis selle pildi järgi aga kauni koopia. Kui ta kunagi nooruspõlves esmakordselt oli otsustanud lahkamisega
47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest
47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased päriliku muutlikkuse read. Teades ühe liigi juures esinevaid vorme võime ennustada samasuguste paralleelsete vormide leidmist ka teistel sugulasliikidel ja perekondadel. (N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide
1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks
eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal) Monarhistlikud ideoloogiad: 1) legitiimsus monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument kuningas on Aadama otsesed järeltulijad ja seega tema võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles)
Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest
Turtõrgete olemasolu tunnistatakse kõikjal, erinevus on pigem selles, kui palju turutõrgetest tulenevaid probleeme jäetakse inimeste endi lahendada ja kui paljude eest kannab hoolt valitsus. Riik kui poliitilise võimu süsteem Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigivõimu tunnused Kõigile riigivõimudele on iseloomulik, et: Nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides Nad on suveräänsed Nad on legitiimsed Neil on õigus ja võime luua seadusi ning jõud oma tahet teostada 6 Riigi põhitunnused: Territoorium, mille moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja territoriaalveed, kui tegu on mereriigiga. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid
Demokraatia mõisted jaotuvad olemuselt nelja kategooriasse: Sisendi keskne Läbilaskvuse Väljundi - Tagasiside idee seisneb selles, et keskne idee seisneb keskne idee seisneb keskne idee seisneb otsustustegemise selles, et valitsemine valitsemise tulemused aktiivses süsteem peab olema peab esindama peavad olema kodanikkonnas avatud erinevatele inimeste soove legitiimsed ehk siis inimestele laialdaselt aktsepteeritud Avatus, läbitavus Esinduslikkus Legitiimsus Kodakondsus tuleb peegeldada demograafilist koosseisu Pluralistlik Enamushääletus Limiteeritud valitsus Tolerants - väärtus
o Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). o Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). o Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides; on suveräänsed; legitiimsed; omavad õigust ja võimet luua seadusi ning jõudu oma tahet teostada. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip.
poolt. Vilfredo Pareto (1848-1923): demokraatia on majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Klassikaline kriitika (monarhistlikud ideoloogiad) väidab, monarhia on ainus õiguspärane vorm. Selle poolt räägivad: a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad. b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid
oma poliitilist võimu. Probleem on see. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus firmasisene kultuur. Kõige skeptilisem arvamus demokraatia pole kunagi saavutatav. Klassikaline kriitika : monarhistlikud ideoloogiad. Monarhia on ainuvõimalik vorm. 1.Legitiimsus- monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad ; ajalooline argument, et kuningad on hõimupealike legitiimsed pärijad) 2.Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis ja monarhia on kõigile kokkuvõttes parem. Võimule saavad lihtsalt ,,hea rääkimisega" isikud ning pärast võimule saamist ei suudeta pikemas perspektiivis otsuseid teha. Otsuste tegemine on väga aeglane, erinevalt monarhiast. Masside manipuleerimine. Inimeste võimed ja haridus. Platon : kes peaks juhtima laeva ?? Tõstab esile inimeste oskusi, võimeid ja haridust.
· Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine · Hierarhilised struktuurid igapäevaelus (töökohal) Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad · Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm o teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs.
), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale teda tuli Krabar, kes vastupidi venestuspoliitikale ei olnud eriline venestaja. Eesti Vabariigi lõpus oli õppejõuks Ants Piip. Peale teda oli A. Uustal. Kuidas eristada mõisteid legitiimsus ja legaalsus - legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus
magama jääb, ongi ta elukohaks ehk kohaks, kuhu ta võib alati tagasi tulla ning kodu omada on talle kuuluv kinnisasi. Diskretsioon pole jäänud kasutamata.Maksuhaldur on kaalutlusõigust kasutanud. Diskretsioonipiire pole ületatud. Tegemist on otsustusdiskretsiooniga. Mitte kõik olulised asjaolud on arvestatud. Esitatud on diskretsiooniviga. 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:õigus kodu puutumatusele (PS§ 33). 2. Legitiimsed eesmärgid:ühetaoline maksustamine ning riigikassa täitmine. 3. Sobivus:on sobiv ehk soodustab eesmärgi saavutamist. 4. Vajalikkus:on vajalik. 5. Mõõdukus: eesmärk kaalutab üle põhiõiguse riivet. (võiks kasutada intressi külmutamist või selle osalist kustutamist) Vahekokkuvõte:haldusorgani ehk MTA haldusakt on materiaalselt õigusvastane. III. KOKKUVÕTE
milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territoorimi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav.
makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav.
Töökohal kuidas toimib firmade juhtimine. Ei tehta nurgataguseid otsuseid jmt. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad 1. Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm, demokraatial ei ole õiguslikku alust a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Hõimupealikud olid valitavad tollal isikuomaduste põhjal, järk-järgult kinnistus pärimisprintsiip valiti valitseja poeg jne. 2. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon ütles, et demokraatia õõnestab teadmiste, oskuste ja ekspertide autoriteeti. Need oskused, mis on vajalikud heaks valitsemiseks, ei maksa demokraatias midagi, vaid võimule
Vlfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed.
rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked. 19.saj ajaloo periodiseerimine: 1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Teiste rahvaste ja riikide vastupanu: levis vabadusiha, rahvusaade. 2) Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu (1815-1848). Viini kongress (1814-1815): Eesmärgiks Euroopa ,,normaliseerimine", poliitiline restauratsioon. ,,Legitiimsed valitsejad" said oma riigid tagasi. Leviva ,,ohtliku" vabadusideoloogia lämmatamine. 38 Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike
Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Tagajärjed teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad Suveräänsete riikide maailm. Riik kui “suveräänsuse kandja”, tegutseja nii ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad riigi sees kui rahvusvahelisel areenil Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) Argumente demokraatia vastu Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus Inimeste võimed ja haridus (Platoni laeva metafoor) Suveräänsuse erosioon 20-21
4. Legitiimsus- väidavad, et demokraatia ei ole legitiimne, tal ei ole õiguspärast alust ning monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad; ajalooline argument, väidab, et kuningate võim pärineb kunagisest hõimupealikute võimust, et kuningad on valitavate hõimupealike legitiimsed pärijad) 5. Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis instrumentaalses mõttes ja monarhia on parem vahend ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põhineb või sai alguse Platoni kriitikast). Platon ütles, et demokraatia õõnestab teadmiste, oskuste ja ekspertide autoriteeti, kuna need oskused, mis on vajalikud heaks valitsemiseks ei maksa demokraatias midagi, sest demokraatias pääsevad võimule lihtsalt ,,hea
tekitame näiva kehtivusega väiteid. Tuuakse välja postulaat, et mõistus ehk kõigi inimvõimete kogum, siis seal on kõik korras. 6 tunnetusvõimet ja teised võimed, siis need toimivad täielikus harmoonias. Võib näida esialgu teistmoodi: subjektis on midagi korrast ära? See on näivus. Tulen analüüsida edasi subjekti struktuur ja mis on õige funktsioon ja kuidas seda peaks rakendama - kõigil on oma funktsioon mõistuses laias tähenduses. Legitiimsed rakendusvõimete piirid. Funktsiooni erinevus – metafüüsika ebaõnnestumine on selles, et pole erinevust märgatud. Kui substants rakendub objekti tunnetusele, siis ka lihtsubstantsi jaoks peaks leiduma mingi objekt, aga seda objekti pole olemas ja on ekslik. Milleks siis olemas on? Funktsionaalselt seotud arutegevusega, mitte vahetult objekti tunnetusega, vaid arutegevuses süstematiseeritakse üheks tervikuks et hõlmata kogu olemasolevat teadmist- teadvust
Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu. Kuni 1940 a kevadeni kestis selline periood. · 1940 juuni soviettide liit lõpetas Eesti iseseisvuse Molotovi ultimaatum 16.juuni lubada Eestisse sovietti väed. · 17.juuni punane armee tungis Eesti territoorimile Eesti okupeeriti. · Päts oli riigi volikogu ise laiali saatnud. Valimised oli nö pseudovalimised. Valimispettus valimised ei olnug legitiimsed. · 22.juuli Johannes Lauristin Eesti vastuvõtmine NSV Liitu 6. Aug oli Eesti NSV Liidu koosseisus oli inkorporeeritud ja okupeeridu soviettide poolt. · seda perioodi tuleb ka hinnata need mõjutavad meid ka tänapäeval ei pruugi olla positiivsed, aga seda negatiivset tuleb silmas pidada ning hakkama saada. · 1944 oli katse Eesti iseseisvust taastada. Endine peaminister nimetas uue
6. Kui Jumal eksisteerib, siis on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Lõppsõnaks · Usk ja religioon võib olla nii hea kui halva teenistuses. · Eetikal on sõltumatu väärtus, kas siis Jumal on olemas või ei. · Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. 9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse
milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav.
Hälbiva käitumise peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Väljakutse juures nähakse moraalset õigustust ja nende abil püütakse üldjuhul muuta konkreetset ühiskonna aspekti, ilma et kõigutataks ühiskonna normatiivse struktuuri alustalasid. Tekivad grupis siis kui konventsionaalsed ja legitiimsed surve avaldamise vahendid ei ole toonud soovitavat tulemust või tulemusteni jõudmine võtab liiga palju aega.10 9 Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia III lk 14-23 10 Sotsioloogia lk 90-91 Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction. 2. B.B. Hess jt. Sotsioloogia. Tallinn, 2000, lk 86-91. 3. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a.
ühesuunaline nagu arvas Karl Marx. Teatud tingimustel mõjutab ka religioon majandust. Legitiimsuse teooria Weber aga nägi arengut eesmärgiratsionaalsuse suunas ka poliitikas (ehk ühiskonna võimukorralduses) ning neid tendentse ta võttis kokku eristades kolme tüüpi võimu legitiimsust. Inimese võim võib põhineda jõul, kuid selleks, et säilitada võimu ilma liigse sunnivõimu kasutamiseta, vajab ta legitiimset võimu. Max Weberi definitsiooni kohaselt on võimusuhted legitiimsed siis, kui need, kes on võimul ja ka need, kes võimule alluvad, usuvad, et selline võimusuhe on legitiimne (nad usuvad, et on õige ja kohane võimu omavale inimesele alluda, teda kuulata ja järgida). Weber nimetas seda legitiimsususuks (Legitimitätsglaube). Weber eristas kolme legitiimse võimu tüüpi traditsiooniline, karismaatiline ja ratsionaal- legaalne. Traditsioonilise legitiimsuse puhul usutakse kehtivatesse võimusuhetesse, sest selline on traditsioon
pidada regulatsiooni sihtrühma tehtud tegevusi, et saavutada kooskõla uue regulatsiooniga. Kui seaduseelnõu väljatöötamisel on probleemi lahendamiseks valitud tegevusega kaasnevad konkreetsed mõjud tuvastatud ja analüüsitud, siis tuleb järelhindamisel vaadata, kas need mõjud on avaldunud. Sõltumata poliitikainstrumendi sisust peaks selle tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid olema: - asjakohased, st väljendama selget seost eesmärgiga - legitiimsed, st usutavad mitteasjatundjate jaoks, üheselt mõistetavad ja kergelt tõlgendatavad; - olulised, st mõõtma võimalikult täpselt asjassepuutuvaid tulemusi; - lihtsalt jälgitavad (sh andmete kogumise kulud peaksid olema madalad); - mittemanipuleeritavad, st mitte motiveerima valdkonnas tegutsejaid sisuliselt ebasoovitavale tegevusele ---- 1. Hea õigusloome tava: olemus ja struktuur Õigus on õigusriigis põhimõtteliselt ainuke vahend erinevates valdkondades eesmärkide
3.4.3. Usuline kogemus kui teoloogia allikas Jung näeb usulist kogemust samal viisil kui Rudolf Otto. (Tema mõjust Jungile tuleb juttu töö lõpuosas.) Usulisele kogemusele on omane nii tremendum kui fascinosum aspekt. See tähendab, kogemus võib olla äärmiselt hirmutav, kummaline või piinarikas (tremendum). Samuti võib mõni teine seesmine kogemus olla täis ekstaatilist, joovastavat rõõmu, selgust, rahu või õnnetunnet (fascinosum). Mõlemat sorti kogemused on legitiimsed. Jung selgitab, et tänapäeva teaduslikus ja läbiuuritud maailmas pole üleloomulikule kohta isegi kaugemates galaktikates. ,,Kuid inimhing näib hoidvat saladusi, kuivõrd empiirilise uurija jaoks taandub kogu usuline kogemus isevärki hingeseisundile. Kui me tahame teada, mida tähendab usuline kogemus nende jaoks, kellel see on, siis on meil selle kõige erinevamate väljendusvormide uurimiseks tänapäeval palju võimalusi
Hälbiva käitumise peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Väljakutse juures nähakse moraalset õigustust ja nende abil püütakse üldjuhul muuta konkreetset ühiskonna aspekti, ilma et kõigutataks ühiskonna normatiivse struktuuri alustalasid. Tekivad grupis siis kui konventsionaalsed ja legitiimsed surve avaldamise vahendid ei ole toonud soovitavat tulemust või tulemusteni jõudmine võtab liiga palju aega 8. Hälbekäitumise bioloogiline seletus. Itaalia arst C. Lombroso avastas seose kriminaalse käitumise ja inimese teatud füüsiliste joonte vahel. Ta leidis, et inimeste seas eksisteerin nn ,,kriminaalne tüüp," mis on inimkonna arengu varasemate staadiumides asetleidnud degradeerumise tulemus
annaabi.ee 
