Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitika ja valitsemise alused kodutöö 2. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis antud teemaga haakuvad?
  • Kuidas seda põhjendada?
Nimi: Madli Sepp

KODUÜLESANDED 2 (loengud 5–8)


1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal.
TEEMA:
Sotesiaalne heaolu
Konservatiivne
Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond.
Liberaalne
Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi.
Sotsialistlik
Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt.
Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad?
2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada?
Reform
IRL
Kesk
Rahvaliit
SDE
Rohelised
Liberaalsed ja radikaalsed
X
X
Konservatiivsed
X
( veidike kallutatud)
X
X
Sotsialistlikud ja sotsiaal-demokraatlikud
X
X
Kommunistlikud
Agraar -
X
Regionaalsed ja etnilised
X
Parem-äärmuslikud
Rohelised
X
Muu, mis?
Põhjenda, miks sa nii arvad
Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, vaba kaubandus
Isikuvabadus, turumajandus ,
Perekonna väärtused
Astmeline tulumaks
Madal käibemaks
Luksustoodete maksustamine
Regionaalpoliitika
Sotsiaalne turumajandus,
Stabiilsed maksud ,
Haridus peab olema kõgile kättesaadav
Seisavad põllumeeste huvide eest.
Sotsiiaalsed töökohad,
Tulumaksu langetamise vastu,
Energeetika maksustamine,
Roheline energeetika
3. Too näiteid tavade või reeglite kohta, mis on mõne rühma silmis legitiimsed või mittelegitiimsed .
Näide:
Rühm
Legitiimne tava
Mittelegitiimne tava
A-legitiimsus
Qatari kodanikud
Keskhariduse omandamine
Naiste valimisõigus
B-legitiimsus
Autojuhid
Parema käe reegel
Kiiruspiirang maanteel
Rühm
Legitiimne tava
Mittelegitiimne tava
A-legitiimsus
B-legitiimsus
A-legitiimsus
B-legitiimsus
4. Kas Eesti Vabariik on demokraatlik riik erineva tasandi demokraatiakäsitluste poolest? Tee ristike Sinu meelest sobivaimasse kasti ning põhjenda/täpsusta, milliste tingimuste poolest Eesti vastab/ei vasta antud käsitluse parameetritele.
Demokraatiakäsitlus
Vastab
Ei vasta
Põhjendus
Protseduuriline
Liberaaldemokraatlik
X
Eestis on vabad valimised, kõik hääled on võrdsed,
Substantsiaalne e sisuline
X
Kodanikel on võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus.
5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse režiimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust.
AUTORITARISM
RIIK: Eesti, Pätsi valitsemise ajal
Tunnus
Empiiriline näide
Meelsus või pragmatism
Rahvuslikkus
Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon
,,vaikne ajastu”
Eesmärgiks kodanike väline rahulolu
Korraldas rahvahääletuse
Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
Sõjaväe domineerimine või autonoomia
Ei tohiks sõltuda teistest riikidest, liitlasi pole vaja
TOTALITARISM
RIIK: NSV Liit
Tunnus
Empiiriline näide
Ametlik ideoloogia
Liikumine kommunismi poole
Totaalne revolutsioon, vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
Perestroika
Üksainus eliidi juhitud massipartei
Nõukogu Liidu Komunistlik Partei
Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu
Kõigile nende vajaduste järgi
Totaalne mobiliseeritus
Kõigil oli sõjaväe kohustus
Massiteabevahendite kontrollimonopol
Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb.
Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli süsteem
Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril
  • Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus
Plaanimajandus
  • Sõjaväe allutatus
Blokaad, nt. Ukrainas
6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt.
Algatamine
Sõnastamine
Elluviimine
Hindamine
Millal?
Kes?
Kus?
7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta
Domineerimise liik
Näide
Traditsiooniline domineerimine
Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II
Karismaatiline domineerimine
Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler
Ratsionaal -legaalne domineerimine
Eesti Vabariik
8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt:
A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400
Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna-mandaadi?
LKv: 63000/9 =7000
  • C isikumandaat
  • E isikumandaat
  • F ringkonnamandaat
  • A
  • D
  • B
    9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli. Missugused erakonnad ja mis järjekorras said mandaadi, kui kokku jagati 7 mandaati jagajate (ehk nn kõrgema keskmise) meetodil, kus jagajad moodustavad d’Hondti jada (1, 2, 3, 4, ...)?
    A: 84000 B: 66000 C: 48000 D: 27000 E: 18000
    1
    A: 84000(1)
    B: 66000(2)
    C: 48000(3)
    D: 27000(7
    E: 18 000
    2
    42 000(4)
    33000 (5)
    24000
    3
    28 000(6)
    22000
    4
    21000
    A-B-C-A-B-A-D
    Hindrek Lootus “Poliitika ja valitsemise alused” Koduülesanded 2 Lk 5
  • Poliitika ja valitsemise alused kodutöö 2 #1 Poliitika ja valitsemise alused kodutöö 2 #2 Poliitika ja valitsemise alused kodutöö 2 #3 Poliitika ja valitsemise alused kodutöö 2 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Madli Sepp Õppematerjali autor
    KODUÜLESANDED 2 (loengud 5–8)

    Sarnased õppematerjalid

    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    24
    doc

    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

    Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei

    Riigiteadused
    Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid
    12
    docx

    Muutused poliitikas. Poliitilised Režiimid

     SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine Poliitika kujundamise astmed:algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine. Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt Ideaalne elluviimine: •Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll •Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis •Täiuslik allumine või täiuslik kontroll •Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon •Piisav aeg koondada vajalikud ressursid Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus)

    Poliitika ja valitsemise alused
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
    32
    docx

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab

    Poliitika ja valitsemise alused
    Riigi ja valitsemise III osa
    28
    doc

    Riigi ja valitsemise III osa

    n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve,

    Riik ja valitsemine
    Poliitika ja valitsemise alused
    19
    doc

    Poliitika ja valitsemise alused

    Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4

    Arenguõpetus
    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
    20
    doc

    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

    Politics ­ poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy ­ poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance ­ valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest

    Poliitika ja valitsemise alused
    Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
    28
    docx

    Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

    · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis ­ seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta.

    Ühiskond
    Ettevalmistus eksamiks
    34
    pdf

    Ettevalmistus eksamiks

    SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun