Ministeeriumi loomist 1896. aastal. Metsnikele anti suurem voli metsa majandada oma äranägemise järgi ja esimest korda ajaloos koostati ka plaane järgmise aasta tegevuseks. Võeti vastu mitmeid regulatsioone tõhustamaks puidukaubandust, tõstmaks kohalike metsnike võimu ja reguleerimaks metsade müüki. 1913. aasta metsaseaduse määrustik jagunes kuueks põhipunktiks: 1. Metsade säilitamine ja kaitse 2. Riigimetsad 3. Riigimetsad mis pole 4. Erametsad 5. Avalikud ja vaidlusalused metsad 6. Metsanduse regulatsioonide rikkumine Kaheksandat perioodi nimetatakse Nõukogude Venemaa metsanduse ajaloos kui seitsme sammu perioodi, kui 1923 aasta metsaseadus sisaldas 7 põhilist peatükki: 1. Sissejuhatus 2. Riigimetsad 3. Kohalikud metsad 4. Erilise tähendusega metsad 5. Metsamaade ülekandmine põllumajanduslikku kasutusse 6. Riigi metsade majandamise osakonnad 7. Metsade säilitamine
36 http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=891&tid=813&l2=463&l1=29 (11.02.2011). 37 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_lisa_4_kkm_kk_101207.pdf (11.02.2011). 38 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_meetmed_lisa_4.1_kkm_kk_101207.pdf (11.02.2011). 1.7 Tuleohumärkide- ja plakatite Riigimetsad, paigaldamine metsadesse. kaitsealad, erametsad, suure ja keskmise tuleohuga maakonnad. 2. Metsaomanikud ei ole 2.1 Õppepäevad Suure ja keskmise teadlikud tuleohuga
haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad. Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest 274 miljonit m³ on okaspuupuistud ja 196 miljonit m³ lehtpuupuistud. Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010). 5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju
Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. (Troopilistele metsade hävimine) Raiete maht kasvas alates 1993. aastast kuni 2003. aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%). Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
