rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva
parasvöötmes. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://y.delfi.ee/norm/contest/15/370621_MEIKGA .jpeg http://www.destination360.com/south- america/peru/images/s/andes.jpg Taimed Kookospalmid Bambus Riis Teetaimed Tammemetsad Kaer Kartul Samblad http://image.shutterstock.com/display_pic_with_lo go/120493/120493,1297088795,2/stock-photo- bamboo-forest-on-a-mountain-side-with-many- young-bamboos-70663825.jpg Loomad Tunnusloomad on laamad. Lambad Kaljukits Lumeleopard http://animals.nationalgeographic.com/sta Mägikits ticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/im
Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja
Ajaloos on aga Põhja- Ameerika kalavarusid palju hävitanud peamiselt rannikulähedane kalastamine ja röövpüük kaugemates vetes välismaalaste poolt. Atlandi ookeani veed USA rannikul on peaaegu kalast tühjad. 14)Atlandi ookeani põhjaosa varustab kalamehi rikkalike mereandide saakidega. Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid ostavad suhteliselt odavalt puitu sisse ja säilitavad nii oma puiduvarusid. Samuti toimub Euroopas pidev metsaistutamine ja on välja töötatud kaitsealade võrgustik Natura 2000. 16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel. 17)Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 18)Metsamajandus tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega.
loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist
Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass.
(jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad. Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Eksport ja import Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%. Märkimisväärselt eksporditakse kromiiti.
Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini. Riigi puidutööstus ei suuda rahuldada nõudlusi ning seega tuleb suur osa puidust importida. 2000
vastava kinnistu omanike, kasutajate või kuberneride poolt (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie Metsi peavad metsakasutajad, -omanikud, -haldurid ise oma ressurssidega uuendama. Põlenud aladel või lageraie aladel, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2, tuleb mets uuendada mitte hiljemalt kui 3 aasta pärast. Uuendatakse ökoloogilise printsiibi alusel - maha raiutud tammemetsad, vahtrad, pärnasalud, saaresalud ja männimetsad, mis kasvasid sobivatel kasvukohtadel, tuleb asendada samade puuliikidega. Riiklikud metsavahid võivad takistada edasist metsaraiet kuni maha raiutud metsa taastamiseni. Erandid on võimalikud juhul, kui suured metsaalad hävivad loodusõnnetuste tagajärjel. Metsahaldajad või -omanikud, kellele kuulub üle 500 ha metsa, ei tohi ületada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kümne aasta raienormist (Lietuvos misku institutas 2009)
veel on vähesel määral kasutusel Sloveenia tamm. Ameerika tamme tuntakse kui veidike teravamat maitseandjat, tema rikkalik vaniljesus sobib hästi tugevamate punaste veinidega. Tuntuim veinitamm on muidugi pärit Prantsusmaalt, enamus veinimeistreid valib oma tippveinide jaoks tiheda koostise ja õrnema maitsemõjuga prantsuse tamme. Prantsusmaad peetakse veinitamme, nagu veinigi, emamaaks. Prantsusmaa üldpinnast 1/3 on kaetud metsaga, omakorda millest 1/3 on tammemetsad. Tammede kasvatamist ja maharaiumist Prantsusmaal kontrollib Rahvuslik Metsaamet. Prantsuse tammed on poole kallima hinnatasemega, kui teistes piirkondades, eriti kallid on need puud, mis kasvavad puhtas tammemetsas. Raiumisküpsed puud määratleb Metsaamet, väljastab sertifikaadi puu kasvukoha kirjeldusega, puu parameetritega ja kvaliteeditasemega. Raiumiseks loa saanud puu läheb keerukale oksjonile ning müüakse maha enne langetamist. Põhjus, miks
ülalmärgitud koostööpartnerite 400-st kojast, kes philiselt destilleerivad oma pldudelt saadud veini. Paljud nendest on olnud Hennessy´ga koostöös juba mitme plvkonna jooksul. Hennessy kvaliteedikontrolli reeglid on paika pandud juba alates 18. sajandist. Kuna iga destilleerimissaadus on kordumatu, siis pidev kontroll ja pikaajalise koostöö kogemused on taganud ka eau-de-vie´de pideva krge kvaliteedi. Parimad koostööpartnerid on kantud Hennessy Kuldsesse Raamatusse. Tammemetsad Tammepuud, mida kasutatakse vaatide tegemiseks, peavad olema vähemalt 100 aastat vanad. Nooremal puul ei ole sobivat läbimõõtu ja küpsust. Istanduse puu ei ole nii hinnas, kui isekasvanud; viimasel on vajalike lisandite hulk, nagu - struktuur, aroom, säsi rikkus - suurem. Saetud tammepakud, mis on kiiludega lõhutud plankudeks, peavad seisma välisõhu käes vähemalt kolm aastat. Selle kohta on Hennessy´l Prantsuse Veritase Büroo sertifikaat. Konjakivaatide maht on 350 liitrit
030 km2 5, mis moodustab ligikaudu 30% riigi pindalast. 30% on ka Maa metsasus, mistõttu ei ole seda vähe ega palju. Kreeka taimestik on kõrgusvöönditi erinev. Keskmistel kõrgustel (600-1800 m) on levinud okasmetsad, kus põhilised puuliigid on mänd ja nulg. Madalamatel kõrgustel domineerivad lehtpuumetsad, kus on esindatud tamm, pöök, vaher, Joonis 27: Mets Olümpose mäel hobukastan jne. Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad, Olümpose metsad (joonis 27) jne. Teistest metsadest võiks mainida Foloi tammemetsa Kreeka edelaosas ning Kalamiarise palmimetsa Lesbose saarel. 9.2. Metsatööstus Suur osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Aastal 2000 raiuti 2 171 000 m 3
Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. (19) Metsadest on Lääne- Euroopas sega- ja laialehelised metsad, mis asuvad enamasti Edela- Saksamaal. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138) Lääne-Euroopa riikide majandus on kõrgelt arenenud, selle tunnuseks on tihe teede- ja asulatevõrk. Mitmetes piirkondades on teedevõrk liidetud üheks tervikuks tunnelite või kanalitega. Reini suudmes Rotterdamis paikneb Euroopa suurim sadam,
ojade ja kraavide, jäätmaade ääres), · perek kask (nii isas kui emasõied pikkades urbades, arukask ja sookask), · perek sarapuu (söödav pähkel). * Pöögiliste sgk: (viljad on suured toiteainerikka sisemusega loomad levitavad neid zoohoorselt, levivad parasvöötmest troopikani, vältides äärmuslikke tingimusi), · perek tamm (vilja nim tõruks, tammepuit on väga vastupidav, mistõttu inimene on tammemetsad maha raiunud), · perek pöök (harilik pöök, punane puit, kasut mööblitööstuses, hästi harunenud ja läikivate lehtedega, ilmestavad maastikku, sileda halli koorega, õlirohked kolmetahulised pöögipähklid on söödavad, nagu tammetõrudki, on nad paljude ulukite eelistoiduks, Eestis ei taha hästi kasvada), · perek kastan (soojanõudlikum eelmistest, laialehiste metsade puu, viljad kastanid on
Suvi pikk, soe, talv lühike, pehme. Läänemere piirkonna kõige soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini. Kliima tunduvalt jahedam, niiskem. Lehtpuude hulk väheneb, okaspuude arv kasvab, kasvab turbarabade hulk. Kliimastaadiumile vastab Läänemere praegune arengufaas Limneameri. Koos jääajaga lõppes ka paleoliitikum. Üleminek jääajajärgsesse perioodi aeglane, suur muutus loodustingimustes ja inimeste elutingimustes. Mandrijää sulamisel tekkinud
annaabi.ee 
