määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat rolli meie nahas oleva pigmendi, melaniini, oksüdeerimisel ja selle pruunistumisel, mille lõpptulemuseks on naha pruun jume. UV valgus solaariumis UVB kiired esinevad lainepikkusel 280-320nm. Lühema lainepikkuse tõttu kannavad UVB kiired suuremat energiat ja on seetõttu seotud päikesepõletuse (erüteemi) tekkimisega liigse päevitamise tagajärjel. Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine. UVB kiirte iseloomustuseks võib veel lisada, et näiteks lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel on 1000 korda suurem erüteemi tekitav energia kui UVA lainepikkusel.
4 cm, diameeter d=1.9 cm. 3. Arvutan vajalikud mahud: ; ; 4.Arvutan fraktsioonide üldarv: n= (tegelikult 29-s fraktsioonis oli nii vähe elueerivat ainet, et sellega ma lõpetasin fraktsioonide kogumist). 5. Asetan katseklaase statiivi ja nummerdan neid. 6. Geeli kohal olevat lahust kogun eraldi keeduklaasi (19.5 ml) 7. Kogun fraktsioone (29). Iga fraktsioon ~2 ml. 8. Mõõdan kogutud fraktsioonide absorptsioonid. 1-3 fraktsioonid lainepikkusel 670 nm, 4-10 fraktsioonid lainepikkusel 410 (4 fraktsioon kahel lainepikkusel) nm ja 11, 12, 19-29 fraktsioonid lainepikkusel 360 nm (fraktsioonid 13-18 on tühjad, nende A on 0). Arvutan eluuerimismahud arvestades, et iga fraktsiooni elueerimismaht võrdub ühendatud fraktsiooni ja fraktsiooni mahtude summaga: 19.5+2*n , kus n on fraktsiooni number. Fraktsiooni number Elueerimismaht , ml Optiline tihedus, A Ühendatud fraktsioon 19
derivaate.Peroksüdaasi reaktsioonil võib kak kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(ll) K4[Fe(CN)6]. POx katalüüsib Fe oksüdatsiooni Fe3+-ks, 2+ millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on keskses rollis tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud ensüüme glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx), kromogeenset substraati kaaliumheksatsüanoferraati(II) ja reaktsioonide kulgemiseks vajaliku keskkonna loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0.
Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O- tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Lisaks võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4(Fe(CN)6) ehk kollane veresool. POx katalüüsib Fe 2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas happelises keskkonnas (pH=6). Töö käik Töö ülesanne
kogutakse ühendatud fraktsioonina kuiva 100 ml kolbi · ühendatud fraktsioon 16,75 ml · 2ml suuruseid fraktsioone kogutakse, kuni kogu uuritav aine on kolonnist väljunud ja eluaat on värvitu Fraktsiooni analüüsimine Aine kontsentratsioon igas fraktsioonis väljendatakse lahuse absorptsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Absorptsiooni mõõdetakse spektrofotomeetritel. Sinised fraktsioonid mõõdetakse lainepikkusel 670nm, pruunid lainepikkusel 410nm ja kollased lainepikkusel 360nm. Koostatakse katseandmete tabel, mis on aluseks kromatogrammi koostamisele ja töö tulemuste väljatoomisele. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine (molekulmass 2 000 000 Da), mis ei läbinud geeli poore ja väljus minimaalse elueerimismahuga. Teisena väljus müoglobiin (molekulmass
reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraat(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb peroksiidi redutseerumine veeks. Tekkic kaaliumheksatsüanoferraat(III) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. Selle töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, nagu mesi, puuvilja vm taimne materjal, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. POx-i substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(II). 2. Töö käik Uuritava lahuse ettevalmistamine: mee lahus Mee lahus valmistatakse kuuma destilleeritud veega, et soodustada suhkrute ja mees
Dekstraansinine Müoglobii DNP-Aspartaat 5. Kolonni voolutamine. Kuni kollonni allaosa jõuab kõige kiiremini liikub komponent (meie juhul dekstraansinine) kogume eluaadi ühendatud fraktsiooniga ühe kolbi. Pärast esimese komponentide kolonni alla jõudmisel kogume 2 ml kaupa. 6. Fraktsioonide analüüsimine. Meie töös väljendame aine kontsentratsiooni igasfraktsioois lahuse optilise tiheduse järgi. Iga aine absorbeerib erinevatel lainepikkusel. Kasutame spektrofotomeetri meetodi. 7. Koostame 3-veeruline katseandmet tabel, mis on alusel krommatogrami jaoks. Tulemused: Kasautatud kolonni paraametrid: · Täidise materjal ja mark: geel G-75. · Täidist iseloomustav tegur k : K=0,1 · Täidise kõrgus ja kolonni sisediaameter: D=1,8cm , L=32,7 · Arvutatud täidise kogumaht Vt: Vt= r2 *L = 3,14*0,9*32,7= 83,21cm3 · Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vx max : Vg= K*Vt , Vmax =Vt-Vg Vg = 0,1 *83,21 =8,321
Ainete spektrofotomeetriline uurimine: · Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. · Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter). · Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete kontsentratsioone. Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel annab Lambert-Beeri seadus: A = c · · b [l·mol-1·cm-1] analüüdi molaarne neeldumistegur (ehk ekstinktsioonitegur) mingil kindlal lainepikkusel . Ainete molaarsed ekstinktsioonitegurid on esitatud käsiraamatutes. A absorptsioon (ehk neelduvus ehk optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel . c [mol·l-1] analüüdi molaarne kontsentratsioon. b [cm] lahusekihi paksus.
Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Katse käigus pidi lisama kolonni pidevalt elueerimisvedelikku (kasutasin selleks :7,5 PH; Tris/HCl 0,1 M NaCl), et geel ära ei kuivaks ning, et katse õnnestus, see vedelik ise katse tulemust ei mõjutanud. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt analüüsida. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Väljunud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt mõõta. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Töö käik Ettevalmistus · Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. · Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja
värviline Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutatakse, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], (kollane veresool). POx katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] (punane veresool) annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas pH 6 juures. 1 2+ + peroksüdaas 3+ 2Fe + H2O 2 + 2H 2Fe + 2H2O Töö käik Töö toimus ettevalmistatud tööreaktiiviga. 25 ml tööreaktiivi sisaldab: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi 1,5 mg peroksüdaasi 16,6 ml 0,2M fosfaatpuhvrit, pH=6,0
POx-i reaktsiooni saab hõlpsasti jälgida, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt. Värvilise ühendi kontsentratsioon ehk värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, samuti 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Võib kasutada ka kaaliumheksatsüanoferraati(II), mis oksüdeerudes annab lahusele kollase värvuse (Fe2+Fe3+) ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Eelnevalt valmistatakse tööreaktiiv (25 ml): · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni Uuritava lahuse ettevalmistamine
kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronides vesinikperoksiidi, mille redutseerimisel moodustu vesi. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati (II) (see on kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb vesinikperoksiidi redutseerumine veeks. Tekib kaaliumheksatsüanoferraat (III) (see on punane veresool), mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Minu konkreetne tööülesanne oli glükoosisisalduse määramine sidrunimahlas, POx substraadina kasutasime kaaliumheksatsüanoferraati (II). Töö käik Tööreaktiiv Tööreaktiiv sisaldas 2,5 mg GOx, 1,5 mg POx, 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0 ning ülejäänud 0,1% kaaliumheksatsüanoferraati (II), et täita 25 ml mõõtekolb. Mina töötasin juba ettevalmistatud tööreaktiiviga.
35 88 0,0251 360 0.6 0.5 0.4 0.3 Optiline tihedus (A) 0.2 0.1 0 Elueerimismaht (ml) Elueeritud segus oli: 1. Dekstraansinine - absorbeerib lainepikkusel 670 nm. Sinise värvusega aine, mis väljub esimesena, sest dekstraansinine on kõrgmolekulaarne (suured molekulid), mille tulemusena molekulid ei mahu geeligranulite pooridesse ja liikuvad kiiresti nende vahel. Kromatogrammi järgi elueerimismaht on Vx min = 24 ml 2. Teisena väljus Lysozyme, mis absorbeerib lainepikkusel 280 nm Vx = 48 ml 3. DNP - Aspartaat - absorbeerib lainepikkusel 360 nm. Kollase värvusega aine väljub
Taandatud substraat + H2O2 → Oksüdeeritud substraat + 2H2O Värvusetu Värviline peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(ll), K4[Fe(CN)6] ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe 2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Peroksüdaas 2Fe2+ + H2O2 + 2H+ → 2Fe3+ + 2H2O Töö eesmärgiks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, antud juhul sidrunis. POx-i substraadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraati(ll). TÖÖ KÄIK Tööreaktiiv
elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata. Enamasti nähtava spektriosa jaoks. Spektromeetrite tüübid Järjestikune kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse järjest (üksteise järel). Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt
kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõttleine skeem: POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o- tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutataksegi, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik
13 2 0 14 2 0,383 15 2 0,379 16 2 0,378 17 2 0,378 18 2 0,380 19 2 0,383 Fraktsioonid nr. 1-3 mõõtsin lainepikkusel 679nm, 4-7 mõõtsin lainepikkusel 410 nm, 8- 13 ei mõõtnud, kuna olid värvuseta, 14-20 lainepikkusel 360nm. Tulemused ja nende intepreteerimine A. Täidis SpatelG75 Pundumis tegur 0,1 Täidise kõrgus 22,2 ja sisediameeter 1,8 Arvutatud täidise kogumaht 56,46 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht 50,89 Arvutuslik fraktsioonide üldarv 25 B. C. Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist
lahuses sisalduva hapniku toimel. GODis sisalduv flaviinadeniindinukleotiid abil oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Edasi katalüüsib POD kromogeense substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendust. Esimesse katseklaasi pipeteeriti 2,5 ml glükoosi lahust ja 7,5 ml destileeritud vett.Teise katseklaasi pipeteeriti eelmisest katseklaasist 5ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett.
Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele
Keemia instituut Analüütilise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 23.02.05 Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: M. Treumann Hinne: Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused. Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita
Kesklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 1000 m (sagedusvahemik 3000 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklainel segavad vastuvõttu ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja sides. Lühilaine raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 100 m (sagedusvahemik 30000 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja
Kogu voolutamise vältel jälgisin, et kolonni täidise kohal oli piisavalt eluenti, vajadusel lisasin ja et vahetaksin õigel ajal katseklaase täpse 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise lõpetasin, kui silma järgi polnud enam lahuses näha kollast värvust. Fraktsioonide analüüsimine Selles töös väljendame aine kontsentratsiooni igas lahuses selle optilise tiheduse väärtusena. Optilist tihedust mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel, spektrofotomeeriga elektromagnetilise kiirguse visuaalses piirkonnas. Siniseid fraktsioone mõõtsin lainepikkusel 670 nm, pruune lainepikkusel 410 nm ja kollaseid lainepikkusel 360 nm. Tulemused ja nende interpreteerimine A. Kasutatud kolonni iseloomustavad parameetrid: ·Täidise materjal: Dekstraan ·Täidise mark: Sephadex G75 ·Täidist iseloomustav pundumistegur k=0.1 ·Täidise kõrgus: 28cm ·Kolonni sisediameeter:2.2 cm
spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Reaktsiooni skeem: 2 POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o-tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 639 nm. Mugavaks substraadiks vaadeldava reaktsiooni jaoks on kaaliumheksatsüano-ferraat (II) K4(Fe(CN)6) ehk kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe 3+- ks. Sellega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks, tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas.
· Fraktsioonide üldarv n, ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vxmax/2=59,715/2=30 · Elueerimislahus 20 mM Tris/HCl 0,15 M NaCl pH 7,4 Optiline Elueerumismaht Fraktsiooni nr tihedus, A V, ml ühendatud fraktsioon 0 20 1 0,0463 670 Lainepikkusel 22 2 0,1993 24 3 nm 0,0706 26 4 0,0092 28 5 0,649 410 Lainepikkusel 30 6 0,6954 32
uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate. O-tolidiini okspüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina ka kollast veresoola . Peroksüdaas katalüüsib oksüdatsiooni -ks, sealhulgas vesinikperoksiid redutseeritakse veeks. Tekib punane veresool , mis annab lahusele kollase
lainepikkustel 400-415 nm (ekstinktsioonikoefitsient 410 = 18400 M-1cm-1). Kuivõrd pNPP neelab ainult spektri ultraviolettpiirkonnas (vt joonis 2), saab spektrofotomeetri abil jälgida p- nitrofenolaadi tekkimist ning määrata reaktsiooni toimumise kiiruse. Antud töös kasutatakse peatatud reaktsiooni meetodit, kus reaktsioon lõpetatakse NaOH lisamise teel. Tekkinud produkti hulga/kontsentratsiooni arvutamiseks määratakse optiline tihedus lainepikkusel 410 nm. 1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega
H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni käigus Fe2+ oksüdeerub Fe3+-ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas. Töö käik. Kasutatakse ennevalmistatus reaktiivi, mille koostisse kuuluvad järgmised ained 25 ml-lises mõõtekolbis: · 2.5 mg glükoosi oksüdaas · 1.5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0.2M fosfaatpuhver, pH = 6,0 · kaaliumheksatsüaanoferraadi(II) 0.1%-line lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine. Tindmatuks lahuseks on mee lahus. Kaaluklaasis kaalusin 0.11 g mett. Seda viiakse kadudeta 200 ml mahuga mõõtekolbi
Lisaks sellele vitamin A on hea antoksüdant, kaitseb silmuse ultravaletti kiirguse eest ning kasvuse reulaatorina. · Kõik karotenoidid on värvelised. Võivad neelata nähtavas valguspektris, mida iseloomustab polüeensus. · Uuritava materjali karotenooidset kostist saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. (absorptsiooni sõltuvus uuritava lahust läbiva laine pikkusest.) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil.
visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldavad praktikumis uuritavad segud dekstraansinist(6mg/ml), mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP aspartaat, so asparagiinhappe dinitrofenüülderivaat (0,6 mg/ml). Seda kasutatakse selleks, et ainete lahutamise piir oli nähtav,
ümarkolbis on võrdne 2-propüülatsetaadi keemistemperatuuriga (89°C). Peale temperatuuri jõudmiseni hakkas destillatsioon, mis kestis umbes 45-50 minutit. Analüüs 2-propüülatsetaat IP-spektroskoopia Suured võnkumised IP-spektroskoopia lainepikkustel vahemikus 1500-1800 cm-1 , näitavad süsinikku kaksiksideme olemasolu O aatomiga. 2-propüülatsetaadi IP-spektrum näitab, et võnkumine 1732, 52 cm-1 lainepikkusel ongi C=O rühma olemasolu. Suur võnkumine esineb ka lainepikkusel 1242,71 cm-1 ja kaks väiksemat 1373,63 cm-1 ja 1108,87 cm-1 lainepikkustel. Seda saame seletada 2-propüülatsetaadi struktuuris oleva C-O sideme järgi, mis peaks asuma estritel vahemikus 1050 - 1330 cm-1. OH-rühma määrab ära võnkumine lainepikkusel vahemikus 3200-3650 cm-1 , kuid 2- propüülatsetaadi IP-spektrumil seda võnkumist ei ole näha, mis tähendab seda, et OH-rühm, mis esines isopropanoolis, on kadunud.
mis on võrdilises sõltuvuses glükoosisisaldusest. Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeuva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensiini derivaate. Üheks võimaliseks on o-taoliin, misse helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Oma töös ma kasutasin substraadina kaaliumheksotsüanoferraati(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ Fe3+-ks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Töö käik Tööreaktiiv 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi;
Selleks loputatakse 2-3 korda kuuma destilleritud veega kaaluklaasi ja viiakse vedelik lehtri abil samasse mõõtekolbi. Kolb täidetakse destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suletakse korgiga ja loksutatakse hoolega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi konsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis ühendab endas glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. X-teljel on glükoosi konsetratsioon, y-teljel absorptsiooni väärtus. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoosi 1,0 mg/ml. Lahjenduste konsentratsioonid: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Kasutasin sammsammult lahjendamist. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindel maht (meie näites 10 ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendaks 2 korda
0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm Molaarse neeldumisteguri väärtused leitakse valemist: ()=A/C*l
- K4{Fe(CN)6} 0,1-list lahustkoguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks lõppmahuni. 2) Uuritava lahuse ettevalmistamine. Uuritavaks lahuseks kasutame mandariinimahle lahuse. Võtame 2-3ml mahla ja lahjendame (1:100) 3) Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. - Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kindlaks teha, tuleb aluseks koostada koliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga lainepikkusel 410 nm. - Valmistame 3 kaliibrimislahuse: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml - Selle jaoks võtakse 3 puhast kolbi, ja samm-sammult lahjendamise meetodi kasutamisel valmistame kolme erineva glükoosilahuse. 4) Värvusreaktsiooni läbiviimine. - 6 Katseklaasi asetatakse statiivi. - Igale lisatakse erinevaid proovi: · 0-proov (destileeritud vesi). Kasutatakse võrdluslahusena. · 2 katseklaasi 1ml uuritava lahusega
katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus. Mida suurem arv seda suurem valgesus. Valgesus on optiline näitaja, mis otseselt ei mõjuta trükitulemust. CIE mõõdetakse spektromeetri abil ja arvutatakse välja valgesuseks vastavalt CIE võrrandile. ISO mõõdetakse efektiivsel lainepikkusel 457nm ja volframlambi abil.Seda väljendatakse absoluutse heleduse protsentides. Mõlemal kõrge väärtus tähendab kõrget valgesust. Läbipaistvus varjata musta värvi. Läbipaistvus näitab paberilehe võimet visuaalselt varjata musta trükki selle all oleval paberil. Mõõdetakse üksiklehe (mustal taustal) peegeldusvõime ja paksu paberivirna peegeldusvõime suhtena efektiivsel lainepikkusel 557 nm (roheline). Madal väärtus tähendab, et paber on läbipaistev. Pinnasiledus
POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H 2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötatakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2M fosfaatpuhver, pH=6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine Uuritav proov on melonilahus
Värvusetu Värviline Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4[Fe(CN)6], nimetusega kollane veresool. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 reedutseerimine H2O-ks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6], ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH=6 juures. Peroksüdaas 2+ 2 Fe + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Töö käik: Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on keskses rollis tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud ensüüme GOx ja POx, kromogeenset substraadi K4[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0.
· Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra. · Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse. · Mõõtsin kõigi fraktsioonide neeldumismaksimumid spektrofotomeeril. Eelnevalt oli kolonnist jõdnud läbi voolata 17,5ml eluaati, alates millest hakkasin fraktsioone koguma. Fraktsioonides 1-4 mõõtsin neelduvusmaksimumi sinise värvi lainepikkusel 625nm Fraktsioonides 4-13 mõõtsin neelduvusmaksimumi pruuni värvi lainepikkuse 410nm Fraktsioonides 14-24 mõõtsin neelduvusmaksimumi kollase värvi lainepikkusel 360nm Fraktsiooni nr Elueerumismaht V, ml Optiline tihedus, A 1 19,5 0,009 2 21,5 0,153 3 23,5 0,152 4 25,5 0,033 5 27,5 0,6083
Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov (porgand) sisaldas -karoteeni. ABS nm 0,922 424,0 nm 1,207 449,0 nm 1,070 476,0 nm 3. Karoteeni kvalitatiivne määramine: kasutan optilist tihedust mis on mõõdetud lainepikkusel 450 nm. K = D * V * d * 103 / E1cm1% * g D ekstrakti optiline tihedus 1,207 ABS E1cm1% - 1%-lise karoteeni lahuse 2560 ABS ekstinktsioon (optiline tihedus) lainepikkusel 450 nm V ekstrakti kogumaht 23,5 ml d ekstrahendi tihedus 0,69 g/cm3 g uuritava proovi mass 1,33 g 103 tegur üleminekuks grammidel 103
Seejärel võib lisada suurema koguse voolutuslahust. · Kui esimene värviline riba hakkab lähenema kolonni alumisele osale hakatakse eluaati koguma valmispandud katseklasidesse. · Elueerimise võib lõpetada, kui väljuv eluaat on värvitu. Fraktsioonide analüüsimine · Antud töös väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. · Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone pole vaja mõõta. · Koostatakse 3-veeruline katseandmete tabel, mis on aluseks kromatogrammi koostamisele ja töö tulemuste väljatoomisele. Kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark G-75, seda iseloomustav tegur k=0,1 Geelisamba kõrgus L=32,7 cm Diameeter d=1,6 (raadius r=0,8) Vt=r2L=*0,82*32,7=65,75 cm3 Geelimaatriksi maht Vg=k*Vt=0,1*65,75=6,575 cm3
ε∗l reaktsiooni kiiruse ( v =C produkt /t ) Selleks, et koostada graafik teljestikus v/E, pean leidma E ehk ensüümi kontsentratsiooni. Arvutan ensüümi kontsentratsiooni alglahuses: A∗C 0∗89 C ens= . A 0∗120000 Võtan arvesse, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280 nm optiline tihedus 1 ning ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0,059, seega 0,059∗1∗89 −5 mg μg =4,4∗10 =0,044 1∗120000 ml ml C ens∗V ens
milleks kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe eraldamisel jäävad lahusesse alles aga vabad aminohapped ning madalmolekulaarsed peptiidid nende kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse algusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped nagu Tyr, Trp ja Phe omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm ning selle tõttu on nad kergesti tuvastatavad spektrofotomeetriliselt. Antud katses väljendatakse kaseiini hüdrolüüsiproduktide sisaldus türosiini kontsentratsiooniga. Kasutades kaliibrimissirget, leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsioon. Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistada proteaasi preparaadist sobiva pH väärtusega puhvris lahus, ensüümi (antud juhul
tekkinud lahuse lehtri abil mõõtkolbi. Seda kordasin veel 3 korda. Järgnevalt täitsin mõõtkolvi mahus destilleeritud veega ning loksutasin lahust kontsentratsioonide ühtlustumiseks. Ootasin kuni lahus oli jahtunud ning lisasin destilleeritud vett kuni kriipsuni. Lahuse pH väärtust ei pidanud mõõtma. Glükoosilahuste valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kalibreerimisgraafik lainepikkusel = 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoos 1,0 mg/ml. Selleks valmistasin standardlahusest kolm lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast katseklaasi. Esimesse katseklaasi pipeteerisin 2,5 ml glükoosi standardlahust ning 7,5 ml destilleeritud vett ning loksutasin hoolikalt ühtlase kontsentratsiooni saamiseks
1 2 M Ka siin on näha, et uuritavat valku on palju. Kõrval olevale kontrollrajale on arvatavasti mingi saastus tekkinud. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö käik: Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehtede proovid viirusega või viiruseta. L- terve, L+ viirusega ELISA plaat 1 2 Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. A L- L- 1:10 Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse B L- L- 1:20 mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis
Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire. Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne. · ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm; · nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm; · lähi-infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm; · kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm. Ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm on kokkuleppeliselt jagatud A-, B- ja C- lainepikkusteks. Nendest lühilaine (UVC) energiavoog spektris 200-315 nm on tervisele ohtlik, kuid ka UVA ja UVB kiirguse ohutuse suhtes on mõned uurijad negatiivsel seisukohal. UVK diapasoonis 200-315 nm ei tohi ületada 10 µW/m2 Väärtuste ületamist võib esineda
visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldavad praktikumis uuritavad segud dekstraansinist(6mg/ml), mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP aspasrtaamaspartaat, so
kui polüpeptiidahelas on katkenud ainult üksikud peptiidsidemed. · Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhin kaseiini hüdrolüüsil proteaasi toimel ja järgneval trikloorädikhappega mittesadeneva hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilise meetodi kasutades. · Aromaattuuma omavad aminohapped ( Tyr, Phe, Trp) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm, siis väljendatakse kasieiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentatsioonina mg/ml ja kasutades kaliibrimisgraafikut leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik. · Valmistame proteaasi preparaadist lahuse valmistamine.(Alkalaas) Peab olema sobiv pH (meie juhul aluliseline). Lahuse ensüümi kontsentratsioon on 1,6 mg/ml
Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril. Spekter mõõdeti lainepikkustel 350-600 nm. TULEMUSED Neeldumisspekter ja selle analüüs Neeldumismaksimumid: 1) 500 nm; D=0,128 2) 469 nm; D=0,209 3) 447 nm; D=0,189 Kirjanduse alusel domineerib lahuses lükopeen (505; 472; 446). Karoteeni kvanitatiivne määramine Mõõdeti ühendatud ekstrakti optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 469 nm. D ekstrakti optiline tihedus - 1% lükopeeni lahuse ekstinktsioon (optiline tihedus) lainepikkusel 450 nm. V ekstrakti kogumaht, ml 3 d ekstrahendi tihedus, g/cm g uuritava proovi mass, g 3 10 tegur üleminekuks milligrammidele. LIPIIDIDE REAKTSIOONID Vajab parandamist 28.03. M.K. (1.3.) 01 Rasvapleki proov
· ma vaatan seda asja lähemalt · kohtume silmast silma · mul on sellest üsna ähmane arusaam · on pimedusega löödud · vaatan sellele tagantjärgi hoopis teise pilguga · see valgustab veidi asja · lugu tuli ilmseks · tulevik on tume · lahendus vilksatas korraks silme ees · ülevaade on olemas ilma ühegi kahtluse varjuta AUDITIIVSE sõnavara: kõla rütm toon monotoonne vali tumm heli rõhutama hüüdma küsima kõlatu helistama kuulutama kriiskav arutama vaikus · samal lainepikkusel · täielik kooskõla · see on minu jaoks täielik hiina keel · räägin kurtidele kõrvadele · ennekuulmatu uudis · muusika minu kõrvadele · kõik on selgelt väljendatud · sõnaselge · võtan sind kuulda · luba, ma seletan · kuula iseend KINESTEETILISE sõnavara: puudutama käsitlema kontakteeruma lükkama kõva kare külm soe käsile võtma käegakatsutav hoidma kannatama taluma riivama · ma võtan sinuga ühendust · haaran mõttest kinni
kaupa fraktsioonidena. Oluline on, et kogu katse vältel oleks kolonni täidise kohal piisavalt eluenti ning et eluaati kogutaks täpselt 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise võib lõpetada, kui kõik värviribad on väljunud ja eluaat on värvitu. Aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis väljendatakse lahuse optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Värviliste segude puhul mõõdetakse vaid selliste fraktsioonide absorbtsiooni, milles võib silma järgi värvust täheldada, värvusetute absorbtsiooni väärtused võib lugeda võrdseks nulliga. Nb! Iga aine optilise tiheduse väärtust mõõdetakse ainele iseloomulikul neeldumismaksimumi lainepikkusel max. Sinisele värvile vastas 670 nm, pruunile 410 nm, kollasele 360 nm. KATSEANDMETE TABEL
annaabi.ee 
