Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spektrofotomeetria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Anallüütilise keemia õppetool
Üliõpilane:
Kaitstud:
Õpperühm:
SPEKTROFOTOMEETRIA
SFM
Töö eesmärk:
Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine.
0,1 N KMnO4
200 ml mõõtkolb
50 ml mõõtkolbid
dest. vesi
Mõõtpipetid
Aparatuur- Spektrofotomeeter
Töö põhimõte:
Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel λ=430 nm ja λ=550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid.
Kontsentratsioonid leitakse:
C (Mn) = (A550 – ((ε´550 / ε´430) * A430)) / (ε550 * l)
C (Cr) = (A430 – ((ε430 / ε550) * A550)) / (ε`430 * l)
A430 ja A550 – vastavad uuritava lahuse neelduvused
ε430 ja ε550 – Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised
ε` 430 ja ε` 550 – Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised
l – küveti paksus, cm
Molaarse neeldumisteguri väärtused leitakse valemist:
ε ( λ ) = A / C * l
A – lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures
C – lahuse molaarne kontsentratsioon
l – küveti paksus
Teine võimalus Cr ja Mn kontsentratsioonide leidmiseks on kalibratsioonigraafik. Selleks mõõdetakse permanganaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvused lainepikkustel 430 nm ja 550 nm. Kromaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvus mõõdetakse lainepikkusel 430 nm. Saadud andmete põhjal koostada graafik neelduvus vs kontsentratsioon nii Mn kui ka Cr jaoks..
Töö käik:
1. Valmistada standardlahused.
Mn standardlahuse 0,05 mg / ml saamiseks pipeteerida 9,1 ml 0,1 N KMnO4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita destilleeritud veega kriipsuni. Segada korralikult. Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult.
Cr-lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult.
2. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neelduvused ja läbilaskvused spektrofotomeetril UVmini-1240 lainepikkustel 430 ja 550 nm.
3. Mõõta uuritava lahuse (sisaldab Mn ja Cr) neelduvus ja läbilaskvus lainepikkustel 430 ja 550 nm.
4. Saadud neelduvuste põhjal leida Mn ja Cr kontsnetratsioon uuritavas lahuses nii arvutuslikult kui ka kalibratsioonigraafiku abil. Võrrelda saadud tulemusi.
5. Teha järeldused.
Töö käigus on ε arvutamiseks vaja leida lahuste molaarsed kontsentratsioonid.
Näide:
KMnO4 standardlahust lisati 5,0 ml mõõtkolbi.
Mn kontsentratsioon kolvis=(5,0 * 0,05 mg/ml) / 50 ml = 0,005 mg/ml
Mn molaarne kontsentratsioon CM = (0,005 * 0,05 L) / (158,04 * 0,05 L) = 3,16 * 10-5 M
M(KMnO4)=158,04 g/mol
Tulemused ja arvutsed:
l=0,5cm
Tulemused kanda tabelisse:
Aine
Kolvi nr
430 nm
550 nm
ε(430)
ε(550)
Konts.
A
T, %
A
T, %
mg/ml
M mol/L
Mn
1. 5 ml
0,017
96,2
0,464
34,3
1868
50984
0,005
0,000091008
2. 7 ml
0,021
93,7
0,602
25,0
2191
47248
0,007
0,000127412
3. 8 ml
0,027
94,0
0,741
18,2
1648
45234
0,009
0,000163815
Cr
1. 1.5 ml
0,018
96,0
312
0,03
0,000576923
2. 3 ml
0,048
19,6
100
416
0
0,06
0,001153846
3. 4 ml
0,076
14,0
0,0010
97,7
434
65
0,06
0,001538462
Uuritav lahus
0,081
83,0
0,094
Mn kalibratsioonigraafik 550nm juures.
Graafikult leiame uuritavas proovis Mn sisalduse 550nm ehk 0,094 juures on 0,00002mol/L
Cr kalibratsioonigraafik 430nm juures.
Graafikult leiame uuritavas proovis Cr sisalduse 430nm ehk 0,081 juures on 0,00178mol/L
Kontsentratsioonide leidmine arvutuslikult:
C (Mn) = (A550 – ((ε´550 / ε´430) * A430)) / (ε550 * l)
C (Cr) = (A430 – ((ε430 / ε550) * A550)) / (ε`430 * l)
ε430 ja ε550 – Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised
ε` 430 ja ε` 550 – Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised
ε` 430 ja ε` 550 – Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised
l – küveti paksus, cm
ε430 = 1905 L/mol*cm
ε550 = 47822 L/mol*cm
ε` 430 = 407 L/mol*cm
ε` 550 = 33 L/mol*cm
l = 0,5 cm
C (Mn) = (0,094 – ((33 / 407) * 0,081)) / (47822 * 0,5) =0,00018 mol/L
C (Cr) = (0,081 – ((1905 / 47822) * 0,094)) / (407 * 0,5) =0,0019 mol/L
Tulemused:
mg/ml
mol/L
Mn - arvutuslik
0,0010
0,000018
Mn - graafiliselt
0,0011
0,000020
Cr - arvutuslikult
0,099
0,0019
Cr - graafiliselt
0,094
0,0018
Spektrofotomeetria #1 Spektrofotomeetria #2 Spektrofotomeetria #3 Spektrofotomeetria #4 Spektrofotomeetria #5 Spektrofotomeetria #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t082556 Õppematerjali autor
Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine.

Sarnased õppematerjalid

Spektrofotomeetria
8
doc

Spektrofotomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm.

Instrumentaalanalüüs
Spektrofotomeetria
4
docx

Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml ­ selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest

Instrumentaalanalüüs
Spektomeetria
3
doc

Spektomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Analüütilise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 23.02.05 Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: M. Treumann Hinne: Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil ­ kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused. Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 l

Instrumentaalanalüüs
SFM protokoll
11
docx

SFM protokoll

TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu.

Instrumentaalanalüüs
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh?

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis

Keemia ja materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun