Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spektomeetria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Keemia instituut
Analüütilise keemia õppetool
Üliõpilane:
Teostatud: 23.02.05
Õpperühm:
Kaitstud:
Õppejõud: M. Treumann
Hinne:
Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline
määramine koosesinemisel lahuses
Töö põhimõte:
Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil – kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult.
Kalibreerimisgraafikul on x- teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused.
Töö käik:
Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused.
Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO4 lahust 200 ml mõõtekolbi).
Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni, segada.
Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destileeritud veega kriipsuni, segada hoolikalt. Kontrolllahus sisaldab nii Cr kui Mn. Mõõta optilised tihedused Specol`l lainepikkuse 430 ja 550nm juures. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida mangaani ja kroomi sisaldused kontolllahuses.
Kontsentratsioonid arvutatakse valemiga:
D – vastavad kontrolllahuse optilised tihedused
E – Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmine
E`- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmine
Molaarse neeldumisteguri väärtused arvutatakse:
D – lahuse optiline tihedus mõõdetava lainepikkuse juures
c – kontsentratsioon (mg/ml)
b – lahusekihi paksus (cm)
Märkused töö käigus:
Mõõtsin Mn ja Cr standardlahuste optilised tihedused ja ka kontrolllahuse oma. Tulemused on esitatud tabeli.
Lahusekihi paksus (b) on 1 cm.
 
Cr1
Cr2
Cr3
Mn1
Mn2
Mn3
Kontrolll.
430
0,133
0,269
0,339
0,017
0,029
0,03
0,216
550
0
0
0
0,191
0,229
0,35
0,199
Määrasin molaarse neeldumisteguri väärtused:
E430Cr1 = 0,133/1,5 = 0,0887
E430Cr2 = 0,269/3 = 0,0897
E430Cr3 = 0,339/4 = 0,0848 E430Cr = 0,0877
E430Mn1 = 0,017/0,25 = 0,0680
E430Mn2 = 0,029/0,35 = 0,0829
E430Mn3 = 0,030/0,45 = 0,0667 E430Mn = 0,0725
E550Mn1 = 0,191/0,25 = 0,7610
E550Mn2 = 0,229/0,35 = 0,6543
E550Mn3 = 0,350/0,45 = 0,7778 E550Mn = 0,7310
Mn kontsentratsioon:
Cr kontsentratsioon:
Arvutuste kaudu tuli mangaani kontsentratsiooniks 0,272 mg/ml ja see tulemus kattub graafiku meetodil leitud tulemusega, mis näitas lainepikkusel 550 mangaani ja seda kontsentratsiooniga ~ 0,275 mg/ml.
Kroomi kontsentratsioon tuli arvutuste kaudu 2,24 mg/ml. Graafikul näitas lainepikkus 430 küll kroomi kui seda väärtusega 2,42 mg/ml. Vahe on 7,4 %. Erinevus on tingitud sellest, et arvutuses lahutame maha mangaari, kuid graafikul on ta sees. Seega on arvutuste kaudu leitud konsentratsioon õigem.
Spektomeetria #1 Spektomeetria #2 Spektomeetria #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor serpens Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spektrofotomeetria
6
doc

Spektrofotomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Anallüütilise keemia õppetool Üliõpilane: Kaitstud: Õpperühm: SPEKTROFOTOMEETRIA SFM Töö eesmärk: Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine. 0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ­ ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ­ ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 ­

Instrumentaalanalüüs
Spektrofotomeetria
4
docx

Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml ­ selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedus

Instrumentaalanalüüs
Spektrofotomeetria
8
doc

Spektrofotomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifili

Instrumentaalanalüüs
Spektrofotomeetria protokoll
20
docx

Spektrofotomeetria protokoll

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

Keeled
SFM-protokoll Spektrofotomeetria
10
docx

SFM-protokoll Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

Instrumentaalanalüüs
Materjaliõpetus
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun