Raadiolained (0)

Raadiolained  
Raadiolained on​
 elektromagnetlained​
 lainepikkusega​
 üle 0,1 mm. 
Looduslike raadiolainete al ikaks on kosmilised kehad, näiteks​
 tähed​
,​
 planeedid​
, 
galaktikad ​
,​
 metagalaktikad​
 ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab 
genereerida, muundada,  edastada  ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse 
raadiosides ​
,​
 ringhäälingus​
,​
 televisioonis​
,​
 raadiolokatsioonis​
,​
 raadionavigatsioonis​
, 
raadiospektroskoopias​
,​
 raadioastronoomias​
 ja mujal. 
Pikklaine ­ raadiolainete pi rkond, kus  lainepikkus  on u. 1 ­ 10 km ( sagedusvahemik  
300 ­ 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mil e moodustavad 
maapind  ja ionosfäär. Feedingut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus 
lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel pi savalt võimsa  saatja  ( mõni MW ) 
korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, 
raadionavigatsioonis ja ajateenistuses. 
Kesklaine ­ raadiolainete pi rkond, kus lainepikkus on u. 100 ­ 1000 m 
(sagedusvahemik 3000 ­ 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt 
saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise 
tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on 
kesklainel  õhtuti  ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad 
ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklainel segavad vastuvõttu ka 
tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet 
rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja ­ sides . 
Lühilaine ­ raadiolainete pi rkond , kus lainepikkus on u. 10 ­ 100 m (sagedusvahemik 
30000  ­ 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja 
maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete 
tuhandete kilomeetrite  kauguselt ; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena 
ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, 
aasta­ ja kel aajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav. Ionosfääri muutused 
põhjustavad feedingut. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid 
ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad, eriti õhtuti ja öösiti. 
Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsi nis 
(elekterravi). 
Ultralühilaine ­ raadiolainete pi rkond , kus lainepikkus on u. 1 mm ­ 10 m 
(sagedusvahemik 300 GHz ­ 30 MHz). Ultralühilained levivad põhiliselt 
ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud 
interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, 
energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet 
rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja 
televisioonis, samuti meditsi nis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. 
Raadiolainetega hakati tegelema peale traadiga üenduse loomist. Toimiva tulemuse 
lähedale jõuavad mitmed teadlased, nagu  Hertz, Tesla, Branly ja  Lodge, kel e 
katsed aitavad Marconil välja töötada kaks musta kasti, kus ühel kastil nupule 
vajutades kõlab teises kastils “Til ”,  kusjuures  kastid pole omavahel  ühegi  traadita 
ühendatud. Esimese raadioreportaažini jõuti 1898. aastal, kuigi teateid ei edastatud 
si s veel raadiote kaudu kuulajani. Esimene tänapäeva mõistes raadioprogramm 
jõudis üksikute kuulajateni 1906. aastal. 
Kasutatud al ikad: 
●  http://users.kmg.tartu.ee/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Raadiolained 
● “Elektropuu I” Toivo Paikre