Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karotenoidid, lipiidid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

TTÜ Keemiainstituut
Bioorgaanilise keemia õppetool
YKL0060
Laboratoorne töö:
nr. 6
Töö pealkiri:
2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
1.3 Lipiidide reaktsioonid
Õpperühm:
YAGB22
Töö teostaja :
Õppejõud:
Malle Kreen
Töö teostatud:
26.04.2010
Protokoll esitatud:
13.05.2010

2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine


Töö teoreetilised alused:
Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid ( kollased , punased, purpursed).
Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks.
Karoteeni isomeeridest on tähsaim β- karoteen , kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli).
Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi ( petrooleeter , bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust.
Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas.
Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 – 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 – 650 nm).
Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ,β-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
Töö käik:
  • Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist:
    • Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass.
    • Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber .
    • Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri .
    • Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid.
    • Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml).

  • Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 – 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter).
    Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov ( porgand ) sisaldas β-karoteeni.
    ABS
    nm
    0,922
    424,0 nm
    1,207
    449,0 nm
    1,070
    476,0 nm
  • Karoteeni kvalitatiivne määramine: kasutan optilist tihedust mis on mõõdetud lainepikkusel 450 nm.
    K = D * V * d * 103 / E1cm1% * g
    D – ekstrakti optiline tihedus
    1,207 ABS
    E1cm1% - 1%-lise karoteeni lahuse ekstinktsioon (optiline tihedus) lainepikkusel 450 nm
    2560 ABS
    V – ekstrakti kogumaht
    23,5 ml
    d – ekstrahendi tihedus
    0,69 g/cm3
    g – uuritava proovi mass
    1,33 g
    103 – tegur üleminekuks grammidel
    103
    K = 1,207 * 23,5 * 0,69 * 103 / 2560 * 1,33 = 5,75 mg%
    Järeldus:
    Porgandis sisaldub põhiliselt β-karoteen.

    1.3 Lipiidide reaktsioonid

    Palun järeldust korrigeerida !


    M.K. 14.05.
    Töö teoreetilised alused:
    Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, keemiliselt ehituselt enamasti estrid.
    Reeglina vees ei lahustu (tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest), lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes.
    Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine , kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid.
    Rasvapleki proov
    Töö käik:
    Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit ( atsetoon ), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik.
    Tulemus:
    Lipiide sisaldas proov number 2.
    Akroleiinproov:
    Teooria:
    Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte.
    Töö käik:
    Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes.
    Tulemus:
    Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks.
    Järeldus:
    Taimeõlis sisaldub glütserool.
    Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides:
    Teooria:
    Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks.
    Töö käik:
    Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi. Kõigisse lisasin tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust metüleenkloriidis. Jälgisin muutuseid.
    Tulemus:
    Puhtale rasvhappele broomi lisamisel broomi värvus lahjenes (kollakaspruun).
    Taimse rasva puhul kadus pruun värv.
    Loomse rasva lahus muutus kergelt kollakas .
    Järeldus:
    PARANDUSED :
    Puhas rasvahape ei sidalda kordseid sidemeid , taimne rasv sisaldab palju kordseid sidemeid ja loomne rasv sisaldab vähe kordseid sidemeid.
    Liebermann – Burchard’i kolesterooli määramise test
    Teooria:
    Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga rohelise värvusega reaktsiooniprodukt.
    Töö käik:
    Kasutasin searasva, oliiviõli ja kolesterooli 2% lahust metüleenkloriidis. Valasin kõigist lahustest 2 ml erinevatesse katseklaasidesse. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin. Jälgisin muutusi.
    Tulemus:
    Kolesterooli lahus värvus roheliseks, searasv oli peaaegu värvitu/natuke kollakas ja oliivõli kollakas.
    Järeldus:
    Toimus kolesterooli reaktsioon happe anhüdriidiga. Searav ja oliivõli kolesterooli ei sisalda.
  • Vasakule Paremale
    Karotenoidid-lipiidid #1 Karotenoidid-lipiidid #2 Karotenoidid-lipiidid #3 Karotenoidid-lipiidid #4 Karotenoidid-lipiidid #5 Karotenoidid-lipiidid #6 Karotenoidid-lipiidid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rookatus Õppematerjali autor
    Biokeemia praktikum

    Sarnased õppematerjalid

    Lipiidide reaktsioonid-karotenoidide identifitseerimine
    7
    doc

    Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine

    olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites.

    Biokeemia
    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine-lipiidide reaktsioonid
    5
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine, lipiidide reaktsioonid

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites

    Keemia
    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
    8
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks

    Biokeemia
    Karotenoidide ja lipiidide protokoll
    8
    doc

    Karotenoidide ja lipiidide protokoll

    Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu

    Biokeemia
    Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid
    14
    docx

    Biokeemia praktikum 2.2: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid

    Karotenoidide kaks põhigruppi on:  Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen  Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.

    Bioorgaaniline keemia
    Laboratoorne töö 1 3 ja 2 3
    5
    docx

    Laboratoorne töö 1.3 ja 2.3

    Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- karoteen on kristalliline aine, sulamistemperatuuriga 183-184 °C ,mis lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites ( nt dietüüleeter,

    Biokeemia
    KAROTENOIDID JA LIPIIDIDE REAKTSIOONID
    5
    pdf

    KAROTENOIDID JA LIPIIDIDE REAKTSIOONID

    Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega

    Biokeemia
    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid
    7
    docx

    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

    Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    StrongGirl profiilipilt
    StrongGirl: Täitsa hea materjal.
    19:57 15-03-2011
    sirmik profiilipilt
    sirmik: tänud
    15:46 30-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun