Orgaaniline keemia suuline vastamine (0)

• Wan der Waalsi jõud – molekulide vahelised jõud
  

 Dispersioonijõud (Londoni jõud) – elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju.
 Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) – jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon - dipool vastastoime .
(Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole.
Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on
vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.)
 Induktsioonijõud (Debye jõud) – jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel
( polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi).
Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon – kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist.
Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud.

• Vesiniksidemed
  

• Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga.
  
• Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees.
  
• Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees.
  

Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad.

• Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga .
  
• Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik).
  
• Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda.
  
• Tahma põlemine annab leegile oranžikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust.
  
• Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi.
  

Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine:

• Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes ) ja kasutatakse laialdaselt
  

päikesekreemide koostisainena.

• Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks
  

reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud
valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega.
Tavaline liitumisreaktsioon .

• Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi
  

või - ketooni moodustumisega.
Katalüüsivad alused.
Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel,
kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel.
Ümber kristallimine:

• Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist.
  
• See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel
  
• Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe.
  
• Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma.
  Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti:
  

 puhastatav aine lahustub kuumas lahustis ,
 puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis,
 lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas
lahustis.
Ainete sulamistemperatuuride määramine:

• Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus.
  
• Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet.
  

Ainete spektrofotomeetriline uurimine:

• Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust
  

erinevatel lainepikkustel.

• Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet
  (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter).
  
• Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete
  

kontsentratsioone.
Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel
annab Lambert -Beeri seadus: Aλ = c · ελ · b

ελ [l·mol-1·cm-1] – analüüdi molaarne neeldumistegur (ehk ekstinktsioonitegur) mingil kindlal
lainepikkusel λ. Ainete molaarsed ekstinktsioonitegurid on esitatud käsiraamatutes.
Aλ – absorptsioon (ehk neelduvus ehk optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel λ.
c [mol·l-1] – analüüdi molaarne kontsentratsioon.
b [cm] – lahusekihi paksus.