ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Ensümoloogia alused

1 Hindamata

Lõik failist

Anna Pertel 134823YASB
ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM
ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA

Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v)
Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed.
Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures.
Andmed:
A=0,059
Ao=1
Co=1mg/ml
Küveti laius: l=0,5 cm
Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1
Reaktsiooniaeg : t=15 min
Arvutused:

Produkti kontsentratsiooni arvutan optilise tiheduse järgi (Lambert- Beeri seadus ) = > = 18400 M-1/cm-1) ja reaktsiooni kiiruse ()
Selleks, et koostada graafik teljestikus v/E, pean leidma E ehk ensüümi kontsentratsiooni. Arvutan ensüümi kontsentratsiooni alglahuses: Võtan arvesse, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280 nm optiline tihedus 1 ning ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0,059, seega
Arvutan ensüümi kontsentratsiooni igas reaktsioonisegus:
Arvutan fosfataasi eriaktiivsuse : selleks leian kõigepealt aktiivsuse*10-6 ,Vlõpp= segu maht pärast NaOH lisamist, ) ja siis eraktiivsuse (), selleks leian ensüümi massi: /1000

Katse nr
Puhver
pH=9,5, μl
MilliQ
vesi,
μl
pNPP
10 mM,
Μl
Ensüüm ,
μl
Optiline tihedus
Nullproov
Produkti
konts.
μM
Reaktsiooni
kiirus (v)
1
250
210
40
0
0,09
0
0,00
0
2
250
200
40
10
0,17
0,08
8,70
0,58
3
250
190
40
20
0,22
0,13
14,13
0,942
4
250
180
40
30
0,30
0,21
22,83
1,522
5
250
170
40
40
0,35
0,26
28,26
1,884
6
250
160
40
50
0,41
0,32
34,78
2,318667
7
250
150
40
60
0,44
0,35
38,04
2,536
Katse nr
Ensüümi kontsentratsioon, μg/ml
Aktiivsus,
μmol/min
mensüüm,
μg
Eriaktiivsus ,
1
0,000
0
0,000
0,00
0,000
2
0,00088
0,000638
0,00044
1,45
1450
3
0,00175
0,001036
0,00088
1,177273
1177,273
4
0,00263
0,001674
0,00131
1,277863
1277,863
5
0,00350
0,002072
0,00175
1,184
1184
6
0,00438
0,002551
0,00219
1,16484
1164,84
7
0,00525
0,00279
0,00263
1,060837
1060,837
Eriaktiivsuse arvutasin aktiivsus/ mens , ühikuks µmol*min-1*mg-1
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist

Substraadi kontsentratsiooni (S) mõju ensüümreaktsiooni kiirusele
Varieerub substraadi kontsentratsioon, ensüümi kontsentratsioon konstantne .
Töö käik oli sama nagu kirjeldatud punktis 1, inkubeerimise aeg

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

an13na Õppematerjali autor

ensümoloogia aluste praktikumi protokoll

valg sõltuvus reaktsioonisegu kiiruse sõltuvus ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM

Sarnased õppematerjalid

doc

Ensümoloogia protokoll

ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA PROTOKOLL Koostanud: LUISE TIKS YASB61 112332 SISSEJUHATUS Aluseliseline fosfataas on laia substraatspetsiifilisusega fosfomonoesteraas, mille poolt katalüüsitavaid reaktsioone võib üldistatult esitada järgimise võrrandiga: R O PO3 2- + H2O = R- OH + HPO4 2- R tähistab mitmeid erinevaid ühendeid, nagu mono-, oligo- ja polüsaahariidid, mono-, oligo ja polünukleotiidid jt. Aluselised fosfataasid on looduses laialt levinud, kuid tavaliselt isoleeritakse seda ensüümi E.colist või veise soolestikust. Antud töös uuritakse veise soolestiku fosfataasi ensüümikineetikat. ALUSELISE FOSFATAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Aluselise fosfataasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse kromogeenset substraati p- nitrofenüülfosfaati (pNPP), mille hüdrolüüsi on võimalik kvantitatiivselt jälgida. Ensüümreaktsiooni käigus hüdrolüüsitakse pNPP p-nitrofenooliks ja anorgaaniliseks fosfaadiks. Protonee

Ensümoloogia alused

docx

Molekulaarbioloogia aruanne

Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed  Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett  Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida  Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine

Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum

doc

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab enda

Ensümoloogia alused

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia

docx

Ensümoloogia

ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule

Bioloogia

doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad

Biokeemia

doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s

Mikrobioloogia

147

docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia

Rohkem sarnaseid