Laeva süsteemid (1)

Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip: Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb .Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub.
Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul)
Kolb reduktsiooniklapp
Membraan reduktsioonklapp
Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna töörežiimi muutudes .
Klapikarbid -kujutavad endast ühte korpusesse koondatud 2-6 klappi.
Sulgurid-On seade, mis tagab vedelikke ühesuunalise voolamise väikese rõhu all mitte vastutusrikastes kohtades.
Klinkett( siiber )-On sulgur armatuur , mille sulgevaks elemendiks on siiber.Laevades kasutatakse kõige rohkem prinkette mille sulgur elemendiks on kiilukujuline ketas , mis on surutud vastu tihendavaid pindu. Kiil liigub üles-alla springli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigu mutril. Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse Niši (pilt 2)
Põhjaklinkett (IMG608) gingston (IMG609) Gingston-armatuur parda taguse vee võtmiseks.
Armatuuri kaugjuhtimise vahendid
-Käsitsi käitatavad,mehhanilised.Käsitsi käitatavad: Võll ja trossajamid, Mehhaanilised: Hüdraulised,neumaatilised, elektrilised .
PUMBAD
-Kasutatakse laevasüsteemides vedelike teisaldamiseks
1) Kolbpump -pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis.Pumba survepoolses osas läbib vedelik õhupaagi mille ülessanne on ühtlustada väljavoolava vee survet.Pumba eelised:kolvpumbad annavad vedelikule suure surve,neid pole vaja enne vedelikuga käivitamist täita ja nad on töökindlad.Tekitavad sissevoolu torus hõrenduse, mis võimaldab vett võtta 6,7m madalamalt pumbast.Miinused:Pumbad keerulise ehitusega, klapid nõuavad pidevat hooldust ja pumbad ei võimalda prügisisaldusega vett.Pumpi kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpades, kus on vaja suurt imamisvõimet (IMG611)
2)Tsenrfifukaalpump-teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil.Teo kujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas.Sissevoolutoru siseneb kere tsentrisse välja volutooru on ääres,kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist äärte poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhuall väljavoolutorusse.Tsentrist tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa.Suurema rõhu saamiseks tehakse tsenrfikiaal pump mitme astmeliseks, eelised:pumbad on suure tootlikusega ja väikeste mõõtmetega,neid saab käitada elektrimootori või turbiiniga ilma reduktorita.Miinused:neid saab käitada ainult seljuhul, et töö alguseks peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikuga täidetud,need pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse.Need pumbad on laevas väga levinud ,kasutatkse suurte vedelike koguste teisaldamiseks,võimsus kuni 1000 kuupmeetrit tunnis(.IMG612).Nende pumpade täitmiseks töövedelikuga kasutatakse vaakumpumpi.
3) Telg ehk kruvipumbad-kasutatakse suurte koguste pumpamiseks vedelik neis pumpades liigub telje suunas.Vedelik pannakse liikuma tööratta abil.Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga .Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis.
4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi( Jugapump )-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse ,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku edasi läbib vedelik silindrilisekurgu ja laieneva gifusoori sattudes välja viivasse survetorusse.Miinused:kasutegur on väike,teda saab kasutada tahkete osadega vette pumpamisel ja põhiliselt kasutatakse neid kuivendussüsteemides ja avarii korral,trümmipesu.

Üldarusaamad süsteemidest.
Süsteemide ehitus ja paigutus laevas sõltub ülesannetest teenindavate objektide hulgast ja asetusest. Kui süsteem teenindab mitmeid kasutajaid, siis ühendatakse ta põhimise magistraaltorustikuna millest väljuvad harud kasutajate juurde. Magistraaltorustik koostatakse piki laeva kulgevana või ringtorustikuna. Olenevalt süsteemiteenindavate mehanismide jaotusest eristatakse:
1. Autonoomiasüsteem, kus iga veetiheda sektsioonitorustikud ja kasutajad teenindatakse omaette mehanismiga.
2. Grupisüsteem selljuhul - teenindab üks mehanism kasutajaid mitmes veetihedas sektsioonis
3.Tsentraliseeritud süsteem - seljuhul teenindabkõiki kasutajaid üks mehanism
4. Kombineeritud süsteem – see annab suurema töökindluse seljuhul on igal sektsioonis oma mehhanismid , kuid ühe sektsiooni mehanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid. Seda nim ka dubleerimiseks.
Trümmisüsteemid.
Trümmisüsteem – on süsteemide grupp mis on ette nähtud normaalse eksplotatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks.
Siia alla kuuluvad:
Kuivendus
Vee eemaldus
Ülelaske
õliste pilsivete süsteem koos vastavate tarvikutega
(õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon , mudakaitsevahendid, imitorude otsikud.)
trümmi süsteem:
1. Kuivendussüsteem- on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamise tavalistes eksplotatsiooni tingimustes
1) kondentsvesi
2 )vesi mis tuleb torudele laeva tihedusest ja korpuse pragudest.
Vee eemaldussüsteem on ette nähtud süüste veekoguste eemaldamiseks , mis satuvad laeva keresse avarii tagajärjel.
Ülelaske süsteem – on ette nähtud vee üle ja alla laskmiseks ruumidest kus puudub kuivendussüsteem nendessee ruumidesse kus see süsteem on olemas. Seda süsteemi kasutatakse ka suurte laevade ballastisüsteemdides avarii kreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpasid, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuri abil.
Õli sisaldusega pilsivete süsteem- on ette nähtud sellsite vete kogumisteks ümbertöötlemiseks ja äraandmiseks kaldale süsteemi kuuluvad peale pumpade .. tangid , torustikud, mõõteseadmed ja õliste vete separaatorid.
Ballastisüsteemid.

Ballastisüsteemideks nim süsteemide gruppi , mille ülesandeks on ballastvee sissevõtmine hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballast vett on tarvis laeva mere omaduste parandamiseks eriti tühi sõidul. Ballastitankidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike.
Tänapäeva laevadel kasutatakse ka parda ja teki aluseid ballastitanke. Põhjatankidesse võetakse vesi isevoolude ülejäänutesse pumpade abil. Vee eemaldamine toimub pumpade abil.
mis kindlasti kuuleb veel ballasti süsteemi on õhutorud.
Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sisse võtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks pikki laeva vajaliku trimmi saavitamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks.
Kreenisüsteem- on vajalik kreeni kõrvaldamiseks spetsiaalsetel laevadel ( jäämurdjad ) kasutatakse seda süsteemi kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline kõigutamine kergendab jää läbimist ja vabanemisest jää pressist.
Tule kaitse ja tuletõrjesüsteem.

see on laeva süsteemide grupp, mille ülesandeks on anda teavet tule kolde tekkimisest ja viia tuld kustutavad ained tulekoldeni, et see likviteerida.
Tule kustutus süsteemid.
1. Vesikustutussüsteem – kasutab pardatagust vett rõhu all tule kustutamiseks. Süsteem koosneb tuletõrjepumpadest, magistraaltorudest, arudest õikidesse laeva osadesse ja joatorudest ( voolikutest)
Tuletõrje pumbad on tubleeritud ja nendele lisaks on olemas alati avariipump, mis paikneb ülemisel tekil ja saab toidet avarii generaatorilt.
Splinklersüsteem.
Temp tõusmisel hakkavad vett pritsima annab vee k6ikidesse ruumis olevatesse veepritsmetesse
Süsihappegaasisüsteem
see annab ruumidesse , kus toimub põleng süsihappegaasi kustutuseffekt seineb selles et ta tõrjub eemale hapniku. Süsteemi kasutatakse tavaliselt lastiruumides masinaruumides ja kütusetankrites – need ruumid peavad olema õhukindlalt suletud ei kahjusta kaupa 
Tähendab ruumides kus kasutatakse co2 kustutust on alati ennem pristimist vile , mis hoiatab co2 eest  Süsihappegaas on raskem ui hapnik seega kui vaja hingata siis hüppa lakke ja hinga..
Tuletõrje signalisatsiooni süsteem.
2 süsteemi:
1. Mis reageerivad temperatuurile
2. Mis reageerivad suitsule
Sanitaarsüsteemid.
1. Joogiveesüsteem
2. Pesuveesüsteem
3.Heitvete süsteem
Mikro kliima loomise süsteem.
1. Ventilatsioonisüsteemid- Masinateks on ventilaatorid .. 2 põhitüüpi telg ja radiaalventilaatorid. Tekitatav õhusurve järgi. Liigitatakse ventilaatoreid väljatõmbavateks ja sissepuhuvateks. Paigutuse järgi liigitatakse horisontaalselt ja vertikaalselt. Ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised ja kohalikud. Ilma ventilaatoriteta tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks, seljuhul tekitakse õhuliikumine temperatuuride vahe või tuule abil. Loomuliku ventilatsiooni korral kasutavad seadmed on :
1. Defrektor
2. Ezektor
3. Sissepuhuv
4. Väljaimev
ventilatsiooni torude otstele v6ivad olla asetatud tulekaitsevõrk.
Küttesüsteemid.
Vesiküte
Auruküte
elektriküte
Õhkküte
Muud süsteemid.
Siia ulka kuuluvad ülelasketorude äravoolu ehk piigati süsteem.. see süsteem on ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee juhtimiseks parda taha või bilsidesse. Siseruumides võib vesi tekkida konsendaadina või pihkudes läbi kere või torude.