Kalandus (0)

Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias.
Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa
Kalakasvatus - kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust.
Vesiviljelus ehk akvakultuur - kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe , karpkala
Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast.
Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili.
Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili . Kalavarude paiknemine - kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.)
Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi.
Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega.
Tagajärjed- vähenevad kalavarud , mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine , korallide hävimine .
Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel - 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon .
Hüdrograaf- graafik , mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
Erineva veereziimiga jõed - parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga , Narva.
Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein , Tigris, Indus .
Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo
Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob
Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine
Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber
Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed
Üleujutused- perioodilised- lume sulamine , vihmaperiood , sõltuvad kliimast
Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm
Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid , veehoidlad.
Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin .
Põhjavee kasutamine- joogivesi , tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.
Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine , olmereostus, prügilad.
Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine.
Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett , põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni.
Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb
Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine .
Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.