Laevaoperatsioonid eritingimustes (0)

Vahiohvitseri tegevus inimese kukkumisel üle parda
Asjakohane tegevus peab sisaldama järgmist:

• Viivitamatult vabastada ja kukutada vette sillatiiva suitsupoiga päästerõngas;
  
• Vajutada otsekohe üldhäire signaali raiskamata aega helistamisele või vilega abi kutsumisele;
  
• Katsuda inimest mitte silmast kaotada pannes kohe välja vaatleja(d);
  
• Teostada pööre leidmise soodustamiseks;
  
• Märkida üles aeg ja positsioon juhuks kui tuleb organiseerida otsing;
  
• Märgistage koht teekonnapunktina satelliitnavigatsiooni süsteemis kui viimane on laevas olemas;
  
• Viia masin valmisolekuolukorda;
  
• Olla valmis sillale tulevale kaptenile selgitusi andma;
  
• Saata MAYDAY MAYDAY MAYDAY teade;
  
• Hoiatada nägemisulatuses olevaid laevu kolme pika vilega – “O”.
  

Vahiohvitseril on kohustus olla valmis hädaolukordadeks. Alustades asjakohast tegevust kutsuge abi, jälgige, et laev ei sattuks ohuolukorda. Vastu võetud otsused tegevuseks peavad parimal viisil kaasa aitama üle parda kukkunu päästmisele.
Teadmised ja võimed tulevad õppustest, praktikast ja ettevalmistusest. Ei ole kahte ühesugust laeva ja seepärast peab VO olema oma laevaga täielikult tuttav.
Meresõit tormis , laeva ettevalmistamine tormis sõitmiseks
Vaatamata kaasaegsete laevade täiuslikkusele, jääb laeva juhtimine tormis siiski keeruliseks ülesandeks, mis nõuab laevaperelt ja esmajoones laevajuhtidelt teadmisi ning kõigi tormiga laevale mõjuvate faktorite arvestamist.
Tähtsaimateks sellistest faktoritest on tuul ja lainetus .
Tuule mõju oleneb laeva veepealse osa pindalast. Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni , suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli.
Peamiseks ohuks laevale tormi ajal on lainetus, mis tekitab õõtsumist, lööke ja ülemääraseid pingeid laevakeres. Lainete jooksurinnaga paralleelsel kursil liikuv laev kõigub tugevasti, kusjuures kõikumiste hoog ja kreeninurk võivad olla küllaltki suured. Ka tekkivad inertsjõud võivad vigastada erinevaid laeva konstruktsioone (kiskuda vundamentidelt mehhanisme , purustada lasti kinnitusi ja panna lasti liikuma). Õõtsumine ja lainete löögid halvendavad juhitavust sundides liiga sagedasteks roolipööramisteks.
Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni.
Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus.
Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti . Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele.
Loomulikult ei saa sellistes tormitingimustes teha mingeid laevatöid. Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet.
Ettevalmistused:

• kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust;
  
• kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust;
  
• kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.;
  
• pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast;
  
• vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni);
  
• sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise;
  
• kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut;
  
• ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata re-tsirkulatsioonile;
  
• tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele:
  
• määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid;
  
• teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud .
  

Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest teavitatakse laevaperet ja reisijaid.