KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad ..........................
· Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise
muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles. Ls1 (W suureneb) W/P Ls2 Ls0 (W/P)1 2. Tööjõu aktiivsem osalemine (W/P)2 tööturul tõstab pakkumist või kui kas ab huvi kasvab h i töötamise vastu ast (W/P)0 (alandatakse töötute abirahasid). Tulumaks väheneb. See tõstab
millele neil Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida. SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki.
pakkuja osapooled Lahtikaubastamis Madal Kõrge Oleneb staatusest Pigem kõrge e määr 1 Näited USA Rootsi Saksa Hispaania Hr probleemid Suur ebavõrdsus Tööturu jäikus Suur koormus Madal hõive + avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine:
(Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv)
Kõik kommentaarid