Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid (0)

Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks?
Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega.
Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus , ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäeva ühiskond ja majandus.
Noortel on raske siseneda tööturule, kuna puuduvad kogemused ja oskused. Noorte mitteaktiiv­suse peamine põhjus on õpingud, kuna tahetakse saad rohkem teadmisi ja leida paremat töökohta tulevikus. Ning puudub motivatsioon ja tahe käija tööl. Kui peale majanduskriisi see olukord natuke muutus kuna vaenmate palgad vähenesid ja noored olid sunnitud tööle minema õpingute kõrvalt. Teiseks probleemiks noorte seas on hariduse puudumine. On noori, kes on oma õpingud pooleli jätnud, neil ei ole haridust, ei osale koolitustel ega tööta. Neil on väga raske tööd saada, kuna neil puudub igasugune teadmine. Seda rühma peetakse tööturul üheks suuremaks riskigupiks ning noortesse investeerimine peaks jääma üheks põhiliseks eesmärgiks.
Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks mõjuriks tööjõuturul tööealise elanikkonna vähenemine ( vananemine , madal sündivus ja väljaränne). Laste osakaalu vähenemine elanikkonna hulgas on kaalukas probleem. Seetõttu on iibe kasvuks määrava tähtsusega laste- ja perede heaolu suurendamiseks toetava keskkonna loomine ja elukvaliteedi tõstmine, millel on otsene seos tööjõuturuga ja Eesti rahva kestlikkusega. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (sh tööandjate teadmiste ja hoiakute muutmine paindlike töötingimuste tagamisel, lastehoiu võimaluste avardamine jms) on kitsaskoht , millega tuleb ennekõike tegelda, et peredel tekiks kindlustunne tuleviku suhtes ja andmaks võimaluse osaleda tööjõuturul.
Lisaks eelpool nimetatule ei saa me ka tänasel päeval veel mööda vaadata eelnenud aastate majanduslanguse tagajärgedest. Mille tulemusena kasvas aastatel 2008 – 2010 töötute arv kolm korda. Kadus hulk töökohti ja paljud tööealised elanikud ei ole oma endist staatust suutnud taastada ning probleemiks on saanud pikaajaline töötus ja eriti pikaajaline töötus (tabel 1). Siinkohal on oluline mitte keskenduda vaid töötuse kompenseerimise küsimustele ja rohkem tegeleda pikaajaliste töötute tööturule integreerimise küsimuste lahendamisega.
TT431: TÖÖTUD --- Aasta, Elukoht ning Töötuse kestus
 
Kokku
Vähem kui 6 kuud
6-11 kuud
12 kuud või rohkem
..24 kuud või rohkem
2008
 
 
 
 
 
Kokku
38.4
20.3
6.2
11.8
6.2
2009
 
 
 
 
 
Kokku
95.1
49.3
19.7
26.1
9.0
2010
 
 
 
 
 
Kokku
115.9
38.0
25.3
52.6
19.3
2011
 
 
 
 
 
Kokku
86.8
26.5
11.0
49.3
27.5
Märkus:
Mõõtühik: tuhat
aastakeskmine
Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.
Tabel 1. Allikas: Statistikaamet
Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel.
Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks. Ajaga vähenevad erialased oskused, süveneb ebakindlus tööintervjuudel ja kaob harjumus tööl käia. Vanematel inimestel (üle50. aastaste ), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati.
Tööturu stabiliseerimise ettepanekud:
Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta pärast on tööealiste inimeste keskmine vanus kasvanud ja tööealiste inimeste arv vähenenud.
Ainuke vanusegrupp, mis aastani 2030 kasvab, on üle 50aastased. Kõikide teiste vanusegruppide suurus kahaneb. See tähendab, et kogu tööturg on tulevikus vanemaealisem. Samuti tuleb teadvustada tegureid, mis muudavad tuleviku töökoha mõnevõrra teistsuguseks, kui ta on praegu. Tuleviku töökohta kujundavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused. Seega ootab iga põlvkond töökohalt erinevaid nüansse. Eri vanusest töötajatel on kindlasti erinevad lähenemised selle suhtes, kuidas nad tahaksid ja saaksid paremini töötada. Tööandja jaoks on suurim väljakutse vanemaealise töötajaskonna juhtimine ehk age management .
Kõrgelt hinnatud  professor Juhani Ilmarinen on välja toonud 5 erinevat asja, mida peaks muutma ühiskonna tasandil:

• peab muutma  suhtumist vananemisesse
  
• peab parandama juhtide teadlikkust vanusega seotud temaatikast
  
• vaja on paremat vanuselist ja elukurssi arvestavat, paindlikku tööelu
  
• terviseteenused peavad arvestama vanemaealiste töötajate kasvavaid vajadusi
  
• peab edendama horisontaalset ja vertikaalset koostööd võtmeisikute vahel
  

Indiviidi põhiselt peaks soodustama ümberõppe võimalusi, ettevõtlusega alustamise võimalusi, osalise tööajaga töötamist jne. Riiklikult tööturu stabiliseerimiseks tuleks toetada majanduskasvu ja seda eelkõige sisenõudluse (era- ja avaliku sektori investeeringud ) tugevdamise kaudu. Nimelt tuleks suurendada ettevõtete tootlikkust läbi investeerimiskeskkonna parandamise ja ettevõtete vajadustele vastava hariduse arendamise. Kookuvõtteks võib öelda, et kui majandus kasvab väheneb ka tööpuudus ja kui majandus ei kasva ei ole mõistlik loota , et tööpuudus väheneb.
3