Kordamisküsimused teemal optika (0)

1. Mida nim optikaks? Optikaks nim füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta.
5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust.
7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt.
8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks ? Tähis, ühik.
Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm]
11. Defineerida 1 luumen . 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog .
12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. Ω [1sr]
13. Defineerida 1 steradiaan . 1 steradiaan on selline ruuminurk , mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga .
14. Mida nim valgustugevuseks ? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd]
15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx]
16. Defineerida 1 luks . 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt.
17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine
18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. β*) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. α3) Valguse peegeldumisel on vaguskiirte käik pööratav. (Joonised)
19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis. 2) Kujutis on sama suur. 3) Kujutis on peeglist sama kaugel kui ese. 4) Kujutis on samapidine. 5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud.
20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis.
22. Mida nim peegli fookuseks ? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega.
23. Kujutise konstrueerimisel sfäärilistes peeglites kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega peegeldub tagasi läbi fookuse . 2) Kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest)
24. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises nõguspeeglis, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; Fja 2F vahel; 2F kaugusel; F ja peegli vahel. 25. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises kumerpeeglis.
26. Mida nim valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nim nähtust, kus valgus üleminekul ühest keskkonnast teise muudab oma levimissuunda.
27. Sõnastada valguse murdumisseadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Valguse murdumisel on langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal ühes tasapinnas. 2) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe koskkonna joaks jääv suurus.
α-langemisnurk - murdumisnurk -keskkonna murdumisnäitja, kuhu valgus murdub -keskkonna murdumisnäitaja, kust valgus langeb
28. Mida nim absoluutseks murdumisnäitajaks? Absoluutseks murdumisnäitajaks nim antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes.
29. Mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes.
30. Milles seisneb absoluutse murdumisnäitaja füüsikaline sisu? Absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda erineb valguse kiirus antud keskkonnas valguse kiirusest vaakumis . Murdumisnäitajad määratakse refraktomeetriga. Tabelites antakse murdumisnäitajad tavaliselt kollase valguse jaoks.
31. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus.
33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim optilist nähtust, kus valgus peegeldub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt.
34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90.
35. Kiirte käik kolmetahulises prismas . Joonised. Seaduspärasused.
36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes.
37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Kumerläätsed – kaksikkumerad, tasakumerad, nõguskumerad
Nõgusläätsed – kaksiknõgusad, tasanõgusad, kumernõgusad
38. Läätse põhelemendid. Joonis.
39. Millal nimetatakse läätse õhukeseks läätseks? Läätse nim õhukeseks läätseks kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ja eseme kaugusega võrreldes kaduvväike.
40. Mida nim läätse fookuseks? Läätse fookuseks nim punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad pärast murdumist kumerläätses kõik need valguskiired, mis langevad läätsele paralleelselt optilise peateljega.
41. Mida nim läätse fokaaltasandiks? Fokaaltasandiks nim tasandit , mis on risti optilise peateljega ja läbib fookust.
42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läätsele läbi optilise keskpunkti, ei murdu.
43. Osata konstrueerida kujutist kumerläätses, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; 2F kaugusel; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 44. Osata konstrueerida kujutist nõgusläätses.
45. Osata konstrueerida punkti kujutist kumerläätses, kui valguspunkt asub kaugemal kui 2F; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 46. Osata konstrueerida punkti kujutist nõgusläätses. Kahel juhul.
47. Mida nim läätse suurenduseks? Tähis. Valem. Läätse suurenduseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed eseme joonmõõtmetest.