Kosmopolitism (0)

Kosmopolitism
Kosmopolitism

• ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse
  
• maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks
  
• mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul
  

Kosmopolitismi vastand on natsionalism.
Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist , ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus - ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne.
Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik- Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust.
Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega.
Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism : sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi.
Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas , kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit.
Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega.
Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja kultuur segunevad aina rohkem ühte, seda levinumaks muutub ka kosmopolitistlik ideoloogia. Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast.
Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks:

• poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda
  
• kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele
  
• majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole
  
• eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi
  

Need omakorda jagunevad:

• range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid
  
• mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad
  

Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis selle mõistmiseks on läbi Hierokles'e identiteeti seletava ringmudeli abil, milles Hierokles kujutab üksikindiviide ringidena.
Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond .
Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal.
Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne.
Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust.
Stoiku - stoitsismi pooldajad
Joonis 1. Hierokles'e ringmudel
Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja
Kosmopoliitideks on end nimetanud:

• Karl Marx (saksa filosoof)
  
• Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog)
  
• Leonardo da Vinci (renessansiajastu mitmekülgseim geenius )
  
• Linus Pauling (USA kvant - ja biokeemik)
  
• Albert Einstein (saksa teadlane)
  
• Charles Chaplin (tummfilmiajastu tuntuim näitleja )
  

Läbi kosmopolitismi on sündinud järgnevad organisatsioonid:

• Rahvasteliit
  
• Maailmapank
  
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
  
• Maailma Terviseorganisatsioon
  

Kosmopolitismi positiivsed küljed:

• avatus ülejäänud maailma suhtes
  
• suurem silmaring
  
• väiksem rassiviha
  
• parem keeleoskus
  
• isikuvabadus ja iseseisvus
  

Kosmopolitismi negatiivsed küljed:

• globaalseid struktuure pole olemas
  
• individuaalsust pole olemas
  
• riikidevahelisi piire ei eksisteeri, kõik on üks
  
• kollektiivne vastutus
  
• väärtustatakse suuremaid võimeid
  

Kasutatud allikad:

• https://infogr.am/Kosmopolitism-20--21--sajandivahetusel
  
• http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%204.%20köide.%20Kirv-Maao%20(1972) /NENE4_page_0160.jpg
  
• http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/302457-kosmopolitis m
  
• http://plato.stanford.edu/entries/cosmopolitanism/
  
• https://en.wikipedia.org/wiki/Hierocles_(Stoic)
  
• https://howtobeastoic.wordpress.com/2016/01/12/hierocles-a-conservative-stoic/
  
• https://prezi.com/aqrjmounlzke/cosmopolitanism/
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmopolitis m