KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng

..........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria.....................................................................................7 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria..........................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS

Majandusajalugu

14

docx

Majandusteoreetikud

Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 ­ 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina ­ samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui

Majandus

5

docx

Karl Marx „Kapital“ ptk 8 „Tööpäev“

Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja

Sotsioloogia

8

doc

Kommunism

kasutati ka utoopilise sotsialisti Etienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast

Ajalugu

7

docx

Marksism

Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa ­ 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma

Ajalugu

5

doc

Marxi Kapitali "Tööpäev" minianalüüs

Nende elu koosnes ainult tööst, eraeluks ei jäänudki aega ja mahti. Lisaks eelnevale ei tasunud töö ennast äragi, sest inimesed elasid jätkuvalt vaesuses ja tulid vaevu endaga toime. Eriti julm oli see, kuidas kasutati odavtööjõuna lapsi ära. Selle tõttu kasvas iga järgnev põlvkond aina väetim ja nõrgem. Pole ime, et sel ajal oli väga hea saavutus, kui töölisklassi inimene elas 50.eluaastani. Teksti peatüki alguses oli jutuks see, kui suurt kasu sai kapitalist viiest minutist lisatööst päevas. Muidugi ei piirdunud kapitalistid viie minutiga, kuid saadav kasu oli märkimisväärne. Ma ei olnud enne selle teksti lugemist ise sellele mõelnudki, et kui iga päev natukene rohkem teha, siis aasta kokkuvõttes saab sellest natukesest päris suur osa. Seda meetodit oleks päris huvitav praktiseerida näiteks enda täiendamise näol või mingi muu kasuliku ettevõtmisega.

Sotsioloogia

22

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida?

Sissejuhatus sotsioloogiasse

11

doc

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid ­ masinpurustajad Inglismaal ­ John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 ­ 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju,

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Meedia

Kommentaarid (0)