KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Orvi Rea
EP1
KOKKUVÕTE KARL MARX ´I „ KAPITALIST “
Referaat
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2013Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kokkuvõte 4
1.1. „ Kapital “ I köide lk. 203-231 4
1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“ 4
2. Võrdlus eesti ühiskonnaga 6
2.1. Paralleelid teose ja Eesti ühiskonna vahel 6
Kokkuvõte 7
Viidatud allikad 8
Lisad 8

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk on lugeda Karl Marx `i teosest „Kapital“ I köitest leheküljed 203-231 ja koostada selle põhjal kokkuvõte. Lisaks avaldab autor ka omapoolset arvamust tekstile ja üritab leida loetud tekstist paralleele kaasaegse Eesti ühiskonnaga.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja toese „Kapital“ põhipunktid;
  
• leida seoseid loetud teose ja Eesti ühiskonna vahel;
  
• analüüsida raamatu „Kapital“ sisu;
  
• anda ülevaade autori omapoolsest arvamusest.
  

Töö koosneb kõigepealt kokkuvõtest, seejärel autori arvamusest ja lõpuks leitakse seaoseid tänapäeva Eesti ühiskonna ja teoses kajastatu vahel. Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist.

1. Kokkuvõte

1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231

Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega.
Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine . Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas – tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks.
Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt , teda ekspluateeritakse. Töölise ekspluateerimine sai võimalikuks tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks.

1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“

Marx oli äärmiselt kapitalistik ja tema jäi arvamusele, et võimed ja vajadused on võrdsed ning tööline ei saa ära anda rohkem, kui ta tasuks saab. Ka autor arvab sama, ehk siis tööjõud peaks olema võrdselt tasakaalus tasuga. Marx tõstis esile kasumi tekkimise probleemi. On selge, et lihtsalt ringlusest kasumit tekkida ei saa. Samas pooldas marx ka nii öelda kommunistliku lähenemist ehk tulevikuühiskonda. Autor selle arvamusega nõus ei ole. Marx-i paljud lähenemised töö tegemisele ja sellega seonduvale ajale olid autori arvamusele vastu. Marx kirjutas oma teoses, et mida vähem äri tehakse, seda suurem peab olema tehtud ärist saadav tulu. Autori arvamus on aga, kui ise piisavalt ei pinguta ei saa ka suuremat kasu tulla. Inimese enda pingitus peegeldub tulemustes ja vähese tööga suurt tulemust ehk kasu ei saavuta.
Marx tõi ka välja Inglismaa pagaritööstuse vanaaegseid tootmisviise ja sellega seoses toob ta välja, et aastatel 1858-1860 organiseerisid pagarisellid miitinguid öötöö ja pühapäevatöö vastu. Ka komitee arvas , et töötunnid on piiratud loodusseadustega, mida ei saa karistamatult rikkuda. Kuna peremehed sunnivad oma töölisi vallandamise ähvardusel rikkuma oma usulisi veendumisi, ning annavad mis on ohtlik usule, moraalile ja avalikule korrale. autor on samuti nõus sellega, et selle aegsed peremehed käitusid valesti ja igal inimesel on ettenähtud kindel tööaeg ja neid ei saa oma suva järgi tööl kinni hoida. Autor mõistab ka seda, et töö oli sel ajal inimestele äärmiselt oluline ja kui ähvardati tööst ilma jätta, tegid töötajad kõik, et töö jääks alles.

2. Võrdlus eesti ühiskonnaga

2.1. Paralleelid teose ja Eesti ühiskonna vahel

Marx tõi oma teoses välja ning arutles teemadel tööpäev ja tööaeg, mis on ka oluline teema tänapäeval. Nii nagu sel ajal on ka praegu ühiskonnas probleeme sellega, et inimesed ei kasuta maksimaalselt ära tööjõudu ning nande tööaeg ei ole kindlalt määratud.
Marx-i arvates pidi kõik olema kooskõlas ning ta tõi ka välja konkreetsed arvutused, kui palju inimene panustab oma tööjõudu ning kui palju tasu ta vastavalt selle peaks saama. Samas kirjeldas ta ka olukordi kus tööandjad nõudsid töötajatelt ületunnitööd ning ähvardasid vallandamisega. Ka tänapäeval on selliseid juhtumeid. Tehakse suusõnalised kokkulepped ja pärasst on kannatajaks töötaja , kes on teinud kokkulepitust rohkem tööd, kuid selle eest vastavat töötasu ei anta ning kui töötaja hakkab nõudma oma tasu, ähvardatakse vallandamisega.
Samas pööras Marx ka tähelepanu ületootmisele ja raiskamisele, mida kapitalismi puhul just kritiseeritakse. Tema arvas et raiskajateks oleksid siis olnud töölised. Ka sellega saab tuua välja paralleele tänapäevaga. Tänapäeva ühiskonnas on korduvalt esinenud ületootmist ja nn raiskamist, mis üldjuhul on lõppenud majanduskriisiga .

Kokkuvõte

Karl Marx kirjutas oma teoses „Kapital“ väga tähtsatest asjadest, mis olid tavainimestele ja töölistele äärmiselt olulised. Karl Marx oli ka ise kapitalist ning pidas oluliseks, et vastavalt tehtud tööle saaks tööline ka vastava tasu. Lisaks pidas ta oluliseks tööjõudu.
Ka autor oli nõus, et paljud Marx-i ideed olid õiged ning tuleks hinnata tehtud töö panust ja kindlasti panna paika kui pikk on tööaeg, sest paljud peremehed kasutasid tööjõudu oma kasuks ära ning ähvardasid töötajaid. Samas leidus ka autorile vastumeelseid lõike, näiteks kus Marx tõi välja, et mida vähem äri tehakse seda suurem on saadud kasu – mis autori meelest on vale.
Siiski paljud Marx-i teooriad pidasid paika ja eksisteerivad ka tänapäeval. Näiteks ületunnitöö , töötajate alamaksustatus, ähvardamised ning ületootmine ja raiskamine. Üldiselt nõustus autor Karl Marx-i „ Kapitaliga “.

Viidatud allikad

Natter Noel , A. 2010. Karl Marx and Friedrich Engels came to the checkout at the 7/11… - Worldpress.com [ http://anglonoelnatter.wordpress.com/tag/karl-marx/ ]

Marx, K. 1936. Kaheksas peatükk, Tööpäev. – Kapital. pp. 203-231. (õppematerjal).

Lisa 1. Karl Marx

Autor lisab pildi Karl Marx`ist, mis väljendab just Marx`i ja toob välja tema tõekspidamised ja uskumised ning osa sellest mida ta on oma teostes väljendanud.
(Natter Noel, 2010)