Rasvumine (0)

6
Ülekaalulisus ja rasvumus on möödunud kahe aastakümne jooksul dramaatiliselt kasvanud. Enam kui pooled ameeriklased on praeguseks ülekaalus või rasvunud.
RASVUMIST võib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajärjed. Inimene arvestatakse rasvunuks, kui tema keha rasvasisaldus on võrdne või ületab 30-35% naistel ning 20-25% meestel.
Ideaalkaal. Kindlustusfirmad on statistiliste andmete põhjal koostanud tabelid ideaalkaalust ja suremuse määrast. Rasvumise määratlemisel kasutatakse kaalu ja pikkuse suhet.
Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist heakskiitu ja on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse valemiga kg/m2 ehk kaal jagatakse pikkuse ruuduga, kusjuures pikkus on arvestatud meetrites. Kuid KMI ei tee vahet keha rasva ja lihaste protsendil, seega oleks õige mõõtmistulemuse saamiseks tarvis lisaks kasutada ka teisi mõõtmisvõimalusi.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsioonisüsteem kategoriseerib ülekaalu ja rasvumise kasutades kehamassiindeksit. Kasutatakse kuute kategooriat, mis põhinevad teadaolevatel haiguslike seisundite tekke riskidel ning seostuvad kehamassiindeksi tasemetega.
Kategooria KMI(kg/m2)
Haigestumise risk
Alakaal
18.5
Madal *
Normaalkaal
18.5 .... 24.9
Keskmine
Ülekaal
≥ 25.0
Keskmine
(Eel)rasvumus
25.0 … 29.9
Suurenenud
Rasvumise I aste
30.0…34.9
Mõõdukas
Rasvumise II aste
35.0…39.9
Tugev
Rasvumise III aste
≥ 40.0
Väga tugev
* kuid on suurenenud risk teistele kliinilistele probleemidele, nt anorexia nervosa.
Vööpiirkonna rasvmuse mõõtmine – sellest, kuidas jaotub keharasv, oleneb ka risk terviseprobleemidele. Vööpiirkonna rasvumusega inimestel on suurem risk haigestuda südamehaigustesse ja diabeedi teise tüüpi. Mõõtmisel tuleks kasutada talje ja puusa suhet (WHR). Kõrge WHR peegeldab kasvanud riski rasvumusega kaasnevatele haigustele. Meeste jaoks on kõrge WHR suurem ühest ning naistel suurem 0.85-st. Meestel on rasvumisega tegemist, kui vööümbermõõt ületab 102 cm ja naistel 88 cm.
EPIDEMIOLOOGIA: Viimased andmed Ühendriikides läbi viidud rahvaküsitlustest näitavad, et 19.9% meestest ja 24.9% naistest on rasvunud ning 39.4% meestest ja 24.7% naistest on ülekaalulised. Kokkuvõttes tähendab see, et umbes 97 miljonit ameeriklast vanuses 20 kuni 74, on ülekaalulised või rasvunud. Silmnähtavad on ka sotsiaalmajanduslikud erinevused rasvumise osas – väiksema sissetuleku või madalama haridustasemega naised on enam rasvunud kui need, kelle sotsiaalmajanduslik staatus on kõrgem.
Kuuekümnendatel aastatel Ühendriikides läbi viidud küsitluse järgi oli ülekaalu üldine levik 43.3% täiskasvanute seas. Kümmekond aastat hiljem oli sama näitaja 46.1%, mis ka püsis terve järgmise aastakümne. Aastatel 1988 kuni 1994 korraldatud küsitluse tulemuseks saadi rasvumuse üldiseks levikuks täiskasvanute seas juba 54.9%.
SOODUSTAJAD: Arvestades rasvumise levikut ja tõsidust, on väga oluline, et mõistetaks haiguse põhjuseid. Rasvumise arenemist soodustavatest teguritest aru saamine võib aidata kaasa kontrolli saavutamisele ja rasvumise ärahoidmisele.
- Geneetilised soodustajad. Geneetilist alust rasvumisele hakati uurima, kuna uuringutest tuli välja, et rasvumine kaldub suguvõsas korduma. Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud , et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks.
Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem leptiinitase ja arvatakse, et nad on leptiini suhtes resitentsed.
- Keskkonna mõju. Mõned teadlased väidavad, et geenide osa rasvumise tekkel on väike - keskkondlikel teguritel on määrav osa inimeste rasvumisel. Keskkondlikeks teguriteks on:
a) modernism ja geneetiline pärand – tugevalt läänestunud piirkonnas on rasvumuse levik enam kui kaks korda suurem traditsionaalsemast piirkonnast ning keskkond, kus soositakse asjakohast toidu tarbimist ning energia kulutamist, saab piirata rasvumise levikut ka tugeva geneetilise soodumuse puhul;
b) toidu kättesaadavus ja elustiil - kui keskkonnas on kergesti kättesaadavad maitsvad, madala hinna ja kõrge kalorsusega toidud, mille portsjonid on suured, ning väljas söömise trend on jätkuvalt populaarne , siis tähendab selline toitumine nii suuremat energiakogust kui ka suuremat rasvakogust. Rasvumine oli väga harva probleemiks ajal, kui perioodilised toidunappused vaevasid enamus ühiskondi. Kui keskkond toetab ka vähest füüsilist aktiivsus, võib see kaasa aidata rasvumisele isegi siis, kui geneetiline soodumus selleks puudub;
c) füüsiline tegevusetus - vähesed ametid nõuavad tugevat füüsilist aktiivsust ning päevase energiakoguse kulutamisele avaldavad suurt mõju pingutust vähenõudvad seaded (autod, liftid, kaugjuhtimisseaded). Vaba aeg veedetakse enamjaolt telerite ja arvutite ees. On leitud, et jõuline tegevus on seotud kaalu vähenemisega ning väheliikuv eluviis ja söögikordade vahepealne näksimine kaalu tõusuga;
e) kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust – suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine . Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust.
TAGAJÄRJED:
- Haigestumus. Kehakaalutõus viis kuni kaheksa kilo suurendab haigestumise riski 25%. Rasvumisega võivad kaasneda järgmised haigused: kõrgvererõhutõbi, diabeet , uneapnoe, kasvab rabanduse oht, kolesteroolitaseme suurenemine, südame pärgarteri haigused, luuartriit, hingamisraskused , menstruatsioonihäired ja selle puudumine ning vähk (emaka-, rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk).
- Suremus. Rasvumine ei raskenda ainult haigust, see lühendab ka eluiga. Uuringud on näidanud, et suremuse määr kasvab 50%-lt 100%-le, kui kehamassiindeks on võrdne või suurem 30st, võrreldes kehamassiindeksi normaalulatusega.
- Psühhosotsiaalsed tagajärjed. Paljud rasvunud inimesed on kogenud sotsiaalset diskrimineermist, negatiivset suhtumist ja psühholoogilist stessi. Ülekaalulistel on täheldatud 37% suurem risk depressioonile (eriti meestel) ja naiste seas ka suitsiidikatsetele. Esineb palju oma kehaga rahulolematust.
- Kulutused. Rasvumise mõju majandusele on tohutu. 1995 aastal oli rasvumusega seotud kulutuste kogusummaks umbes 99.2 miljardit dollarit. Lisaks kulutasid tarbijad 33 miljardit dollarit aastas kehakaalu alandamiseks mõeldud harjutusprogrammidele, raamatutele, dieettoidule ja –jookidele. Teadlaste hinnangul on rasvumuse mõju majandusele sarnane suitsetamise mõjuga.
RAVI:
- Sekkumine elustiili. Põhineb käitumise ja harjumuste muutmisel. Põhikomponentideks on eesmärgi püstitamine, enesekontroll , füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja negatiivsetest mõtetest hoidumine. Õpitakse ka, kuidas tulla toime tagasilangustega. Üldjuhul tuleb 30-40% kaotatud kaalust tagasi aasta pärast ravi, kui ei jätkata uut elustiili ja pöördutakse vana juurde tagasi.
- Ravimid . Rasvumise raviks on kasutatud nelja tüüpi ravimeid, millest kaks on keelatud, kuna kõrvalmõjudeks olid südameklappide kahjustused, primaarne pulmonaalne hüpertensioon ning rabandus.
Kaks uut ravimit on heaks kiidetud : a) Orlistaat, mis pärsib toidurasvade imendumist, mille suurtemateks kõrvalmõjudeks on kõhuvalud ja –gaasid, kasvanud roojamise sagedus ning väljaheite õlisus; b) Sibutramiin, mis inhibeerib serotoniini tagasihaaret ning tekitab pärast söömist küllastustunde. Suurtemateks kõrvalmõjudeks on vererõhu kasv, peavalu, suukuivus, kõhukinnisus ja unetus .
- Bariaatriline kirurgia . Bariaatriline kirurgia on võimaluseks neile, kellele elustiili muutmine ja ravimite kasutamine väga vähe kasu toovad. Käesoleval ajal on bariaatriline kirurgia kõige efektiivsem rasvumise ravimeetod , langetades efektiivselt ja püsivalt kaalu, tervendades või leevendades mitmete kaasuvate haiguste kulgu ning pikendades eluiga.
Laialdasemalt on kasutatavad 3 operatsioonitüüpi, mille eesmärgiks on tekitada kiire täiskõhu tunne. Kahe operatsioonitüübi puhul kaotatakse umbes 70% kehakaalust ja 35% kehamassiindeksist nign kümne aasta pärast püsib kaalulangus 70-80%-l patsientidest. Kolmanda viisi tulemus ei ole nii püsiv – esimese kahe aasta jooksul kaotatakse ülekaalust 50% ja 10 aasta pärast püsib kaalulangus 25-30% patsientidest.
Bariaatrilisest kirurgiast on küll palju kasu, kuid kaasnevad ka suuremad riskid. Seos suremusega on umbes 0.5%. Operatsioonijärgsed komplikatsioonid on näiteks haavainfektsioon või verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest. Hilistüsistused (nt armisongade teke, püsiv kõhulahtisus jpm) tekivad 15-20% haigetest ning on reeglina tulemuslikult ravitavad. Üheks riskiks on ka operatsioonijärgne depressioon .
ÄRAHOIDMINE: Rasvumise ärahoidmiseks oleks vaja töötada välja efektiivne plaan, milles oleks harivad, käitumuslikud ja keskkondlikud lähenemised, mis aitaksid kontrollida ja ära hoida rasvumist, ning mille koostamisel ühendaksid jõud nii avaliku kui ka erasektorite teadlased, arstid, õpetajad ning põllumajandus- ja toidutööstused. Üheks heaks kohaks, kus kinnitada tervislikke elustiile, on koolid. Koolis on küll võimalus osa võtta kehalise tundidest, kus õpilased saavad regulaarselt võimelda, kuid lisaks sellele peaksid koolid soodustama ka tervislikku toitumist, tagades vastava toiduvaliku kohvikutes ja müügiautomaatides. Praegu on koolides levinud karastusjoogid ja kiirtoit , kuid selline trend tuleks kindlasti kaotada.
Eriti suureks ohuks on reklaamid - ühe aasta jooksul näeb tavaline laps rohkem kui 9500 telereklaami, mille sisuks on kiirtoit, karastusjoogid, kommid ja suhkurdatud helbed . Väga vähe on aga reklaame , mille sisuks oleks tervislikum toit, näiteks puu- ja juurviljad . Selline õiglusetus vajab tähelepanu ning tuleb vähendada ebatervislike toitude reklaamimist, eriti lastesaadete ajal.
Konspekt on kirjutatud järgnevate infoallikate põhjal:

• Corsic J.A., Perri M.G.
  
• Kaur, I., Ümarik, T.
  
• Ravimiamet
  
• Registreeritud ravimite andmebaas
  
• Terviseportaali OÜ.