Sotsioloogia (1)

Sotsioloogia:
Mis on sotsioloogia:
Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus)
Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.
Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust.
Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks
Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine.

huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pole tööd ja hakkavad õppima).

Rõhuasetamine inimkäitumise kontekstile(taust javälisjõud)mis kujundavad ja suunavad indiviidide otsuseid.(uurib terve gruppi otsuseid).

tunnistamine,et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni(vastasmõju) tulemusena.
4. Rõhuasetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele sest need kujundavad ühiskondliku elu.
Sotsioloogiline teooria
Sotsioloogiline teooria on loogiliselt seotud väidete kogu. Mis selgitab tervikliku sündmuste klassi.
Sotsioloogia rajajaks loetakse Voltairi ja August Comti.Samal ajal tekkis ka positivism.See on seisukoht,et teadus peab olema väärtuste vaba ja objektiivne.(ei tohi anda hinnanguid).
Deterministid:-st. põhjuslike asjade pooldajad.
Karl Marksilt on pärit kolm panust

Ta käsitles ühiskonda kui orgaanilist tervikut.Igal osal on oma kindel funktsioon.

Tõi esile majandusliku sektori tähtsuse.

Tõi sisse konflikti rolli ajaloo kujundamisel(enne teda konfliktidest ei räägitud)
Emil Durkhein
Väitis et ühiskond on omaette reaalsus st inimesed sünnivad elavad ja surevad kuid nende kogemuste muster eksisteerib inimestest eraldi.Kas meid on või ei ole aga haridus eksisteerib edasi.
Suitsiidi statistika leijutaja ja lõi oma teoori ka.
Max Weber
Sai maailma kuulsaks oma raamatuga kapitalismi vaim ja protestantlik eetika .
Kaasaegset teooriad
Kaasaeksed teooriad:
I Makrasotsioloogilised teooriad on üldised mudelid ja liiguvad nendelt igapäeva küitumise juurde nii öelda ülevalt alla.
Struktuurfunktsionalism –väidab kui mingi tervik grupp tahab säilida peab iga tema alaosa täitma oma funktsioone.
Konflikti teooriad:
Väidab et stabiilsus on olukord mis tahab muutmist.(uuritakse ebavõrtsust. lahendamise reegleid pingeid mida tekib konflikt intiim suhetes.
II.Mikrosotsioloogilised teooriad
Uurivad igapäeva inimkäitumist,eesmärgiga teha nende põhjal üldistusi.lähtekohaks on Inimvaheliste interaktsioon
Tramaturgiline lähenemine-inimestevahelisi vastasmõju vaadatakse kui lühiajalisi teatrietendusi kus inimesed esitavad ennast, püüavad teistega manipuleerida.
Kaitsevad oma identiteeti.Püütakse luua uusi reegleid.
Etnomoto
Uurib peidetud reegleid,milleks tuleb laskuda allapoole „iseenesest ka mõista taset“.( nt.kui küsida mehelt miks sa lased naise uksest välja, pakud bussis istet,ta kehitab õlgu).
III viimase aja lähenemised
Viimase aja lähenemised on hüljanud positivismi ja väidavad et teadust tuleb kasutada relvana inimeste elu parandamisel.
Humanistlik sitsioloogia-vähemuste uuring.
Feministliksotsioloogia püüab tõsta tähelepanu naistele.
Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst
Kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust kelle liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.
Kultuur sisaldab endas:
1 Lahendusi grupi säilivuse probleemidele.
2 Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumis reegleid
3 materjaalset kultuuri.
Kultuuri võti peitub meie võimes kasutada sümboleid
Sümbol-tähenduseta heli.Objekt või sündmus millele annavad tähenduse grupi liikmed.
Osa inf. Antakse edasi mitte verbaalse informatsiooni abil.Kasutades näoilmeid ja liigutusi ja sellist kommunikatsiooni –Kineesika.
Keel ja taju
Me näeme ja tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuri ekraali.
Keel kujundab meje mõtet ja sisu.Ollakse tugevasti oma keele,meele vallas Näiteks hopi indiaalastel puudub ajamõiste.
Teise keele õppimine on sisuliselt sisenemine teise maailma.Sõnavara uurimine aitab mõista probleeme mida ühel või teisel ajal tähtsustati.
Ajas muutub sõnade tähendus.Eriti puudutab see poliitika valdkonda.
Väärtused
Väärtus on ükskõik milline asi-materiaalne või ideaalne,nagu ausus ja armastus.Ide või identutsioon tegelik või kujutletav asi mille suhtes võtab inimene hinnangulise positsiooni.
Väärtused on meie käitumise regulaatorid .
Igal inimesel on oma põhiväärtused –ierarhia.
Meedia normid ja sanktsioonid.
Norm-reegel mis määrab ära sobiliku käitumise.
Tähtsuse järgi jagame normid tavadeks .
Kõlblusnormid mis reguleerivad „pea“ käitumise valdkonda.(nt.peab naisukest hoidma,peab looma tunnis nor. keskonna).
Kõige tähtsamad on seadused mis väljendavad mõnes mõttes ideaalkultuuri ja on arusaadav miks seadusi rikutakse.
Sanktsioonide abil normid jõustatakse.
Positiivne sanktsioon -kutsub tegu kordama
Negatiivnesanktsioon -näitab eksimust-(seaduste puhul tuleb karistus.)
Etnotsentrism
Erinevaid kultuure hinnates teeme seda oma kutuurist lähtuvalt pidades oma kultuuri kõige paremaks.Sageli kasutatakse teiste kultuuride kohta teadlikult halvustavaid väljendeid(soomlased on näiteks põdrad, venelased kommud jne).See on omane kõikidel kultuuridele.
Tema funktsioonid:
1.annab inimesele kindluse tema arusaama ja käitumisede kohta.(nt.kui teised eestlased arvavad nii siis mina ka).
2.Tugevdab tendentsi elada oma ühiskonnaga kooskõlas
3.Tugevdab sots.solitaarsust.
Etnotsentrism muutub purustavaks, hävitavaks e.düsfunktsionaalseks,kui ta kutsub vägivallale ja konfliktile.
Rituaalid ja siirderituaalid
Rituaal on kultuurist tulenev meetod ,mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega. Nt abiellumine ,matuserituaal.
Rituaalid tugevdavad kollektiivseid väärtusi,võtavad mure tundmatuse ees ja hoiavad inimese tundeid grupi kontrolli all. Siirderituaal on avalik tseremoonia millega tähistatakse inimesepositsiooni muutumist inimeseühiskonnas
Subkultuur kontrakultuur ning piiride säilitamine.
Subkultuur on mingi ühiskonna alagrupi kultuur .Selle abil kohaneb inimene üldise kuktuuriga sest kõigil puudub võrdne juurdepääs üldisele kultuurile .
Kontrakultuur vastandab ennast üldisele kultuurile säilitamise all mõtleme parjääri seadmist sissetungijatele selleks kasutatakse slänge zeste soenguid.
Sotsialiseerumine
On elukestev õppimise protsess mille käigus inimene omandab kultuuri vajalikud rollid,normid ja teisalt kujundab välja sotsiaalse mina,ehk arusaama kes ja mis ta on.
Sotsialiseerimise agendid
Sots agentideks on inimesed ja organisatsioonid kelle ülessandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine
1. vanemad-esimesed ja kõige tähtsamad
esimesel aastal liigub info lapseni liigutuste abil, lapsed on ülitundlikud ehk sensitiivsed sest kardavad kaotada vanemate kiindumust.Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad .
Vanemad valmistavad lapsi ette aga selliseks eluks mida nemad mõistavad eduka eluna.
Sõbrad e omataoliste grupp.
Sõprade eelis on see, et nad on võrdsed.Sõpradelt õpitakse selliseid lapsolemuse külgi:

Kuidas oodata oma järjekorda.

kuidas tülitseda

kuidas läheneda vastassoo esindajale

käituda koolis ja väljaspool kooli
7