teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Terroristlikud rühmitused ei esinda üldjuhul rahvusvaheliselt tunnustatud riike ning seetõttu ei peeta neid osalisteks riikidevahelises sõjas või konfliktis.
teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Definitsioon: Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või
Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist
TERRORISM TÄNAPÄEVA MAAILMAS Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti
Rühm: D21 Juhendaja: Andres Mulin Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Tarkvaraarenduses on kasutusel nii traditsiooniline kui ka objekt - orienteeritud käsitlus. lähenemist. Töö eesmärk on mõlemat tutvustada ja leida nende tugevad ja nõrgad küljed. Toimub ka käsitluste vaheline võrdlus. Analüüsi põhjal selgub kumba käsitlust on mõistlikum ja kasulikum kasutada. Kindlasti on soosingus objekt - orienteeritud käsitlus, kuna see on tänapäeval laialdaselt kasutuses ja omab avaramaid võimalusi. TRADITSIOONILINE KÄSITLUS Traditsioonilise käsitluse ajalugu ulatub kuuekümnendatesse, mil see alguse sai. Traditsioonilise lähenemis puhul on üheks tähtsaimaks osaks andmevoo diagrammid .
kognitiivsed * õpetamine (peab tagama õppimiskäsitlused? õpetusliku eesmärgi täitumise) Mida kujutab endast kognitiivne lähenemine? 15 min Mis on õppimise põhimotiiv nende käsitluste juures? Mida kujutab endast Piaget' tunnetsuprotsessi mudel? Millised on kaks äärmuslikku suunda õppimise kognitiivses käsitluses? Mida kujutab endast konstruktivistlik
Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus.
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maai...
kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse
President Ilves kannab ametlikel üritustel sageli traditsioonilist Mulgi kuube. Majanduslik edu, tänu millele sirgus Mulgimaalt Eesti eliit, oli samuti põhjuseks, miks nõukogude ajal Mulgimaa käsi kõige kehvemini käis. 1941., 1945. ja 1949. aasta massiküüditamised laastasid piirkonda ja kohalik dialekt säilis vaid ime läbi. Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
pdf (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) 5. «Eesti merendusklastri tugevused ja nõrkused ning nende mõju Eesti Vabariigi majandusele ja sotsiaalelule» Küsimused, mis on seotud majandusklastritega, nende olemustega aktualiseerub kui riigi, kui ka lokaalsemal tasanditel. Püüd merendusega seotud klastri või klastrite modelleerimiseks ja analüüsiks on selle trendi loogiline väljendus. Klastrikontseptsioonides ja klastrite analüüsimise meetodites valitseb suur käsitluste mitmekesisus.(Merenduse klaastriuuring, 2015) Üldisemal tasandil võib defineerida klastrit nagu geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet või teenust pakkuvate ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mille liikmed teevad koostööd. (Ibid.,2015) Klastrianalüüs aitab liigendada erinevaid andmeid gruppidesse, mis omavad tähendust või on analüüsi eesmärgi täitmiseks olulised. Seega määrab klastri mudeli valiku
Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne. Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldreeglina saab selle rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. Funktsionaalselt Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Sageli võivad funktsioonid ka omavahel kattuda või seguneda. · Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust. Vaata lähemalt artiklist ilukirjandus.
ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. GOOGOL: Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud. Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust. Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal[1]; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded[1]. Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt[1]. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut. Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on
Kuni 1970. aastateni kestnud jõhkra assimileerimispoliitika tulemusel on Austraalias praeguseks surnud sadu põliselanike keeli. Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond)
üliõpilasi magistriõppesse (kuigi projekt seda ette ei näinud). 6. Soovitav on, et partnerid täiendaksid üksteist, et neil oleks erinev kogemus, kompetents ja lähenemisviisid (akadeemiline, pragmaatiline, kommertslik jne). Kui partnerid on üksteist täiendavad, siis võib koostööst tekkida täiesti uus kvaliteet. Seetõttu ei tasu põlata ka antud vallas täiesti kogenematuid, kuna nemad ei ole üldkehtivate arusaamade kütkeis ja võivad olla täiesti uute käsitluste allikaiks. 7. Partnerid peaksid aktsepteerima projekti finantseerija seatud tingimusi. Näide: Ühe EL-projekti välispartneri esindaja on nõus isegi suhteliselt lühikesi sõite (300- 400 km) tegema vaid lennukiga, ja seda reeglina äriklassis. Samas finantseerija lubab kasutada vaid turismiklassi. Selliste juhtumite vältimiseks on soovitatav teatud Euroopa-projektide puhul aga lausa nõutav , et partnerid sõlmiksid omavahel vastastikused kohustused sätestavad lepingud.
Funktsionaalselt määratletakse riiki kahel viisil: 1. Ex ante lähenemisviis määratleb riiki kõigi institutsioonide kogumina, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi, sihte (riiklikke funktsioone). 2. Ex post lähenemisviis määratleb riiki selle tegevuse tulemuste alusel, so – sotsiaalse korra tagajana, ja riiki samastatakse nende institutsioonide ja/või käitumisstruktuuridega, millel on stabiliseeriv toime. Funktsionaalsete käsitluste osas on väidetud, et need määratlevad riiki ühtse subjektina, mis välistab riigi käsitlemist indiviidide kogumina. Nii on jõutud järelduseni, et kui riigi üheks põhiülesandeks peetakse sotsiaalse terviklikkuse kujundamist ja selles on oma osa perekonnal, siis saab ka perekonda riigi osaks pidada. Riik liberaalse demokraatia kontekstis Liberaalse demokraatia tingimustes ei osale kodanike hulgad otseselt poliitika kujundamises ja haldusjuhtimises
igapäevakeeles, kus igaüks arvab teadvat enesehinnagu mõiste tähendust. B)Sünonüümide kasutamine- kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena kasutavad enesehinnangu uurijad paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme, mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus. Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid · Soe lomp(Rannavööndi veekogud 80°-100° · Kuum katlake(kuumaveeallikad ookeanis, 150°-250°) · Jääkamber (Jääväljadel on nukleotiidid püsivad Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61) 1) Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal Elu teke algas 4 miljardit aastat tagasi Biomolekulid ~3,5 miljardit grafiiditerad ja stomatoliidid elu jäljendid. Ürgeoon e arhaikum
kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents
oma suurepärase pehme haarde ja soojuspidavuse poolest kõrgelt hinnatud. Valk-kiudained omavad villa ees paremust selles, et neist valmistatud esemed võivad otse ihul kanda ka need inimesed, kes villa suhtes on tundlikud [2]. Tehislike valkkiudainete füüsikalis-mehaanilised omadused jäävad tunduvalt maha teiste keemiliste kiudainete omadustest. Katkemispikkus on 9-13 km, eriti madal on nende kiudude katkemispikkused märjas olekus, mis ei ületa 3,5-4 km.Kiudude täiendavate käsitluste tõttu on võimalik kiu märgtugevust tõsta kuni 50% kuivas olekus [3]. Käesoleval ajal toodetakse valktehiskiududest ainult kaseiinkiudu ja vähesel määral sojakiudu. Kaseiinkiud tundub villataoliselt pehmena ja seda toodetakse lambavilla peenuse, läike ja säbarusega. Kaseiinkiud on pea sama tihedusega kui vill, samuti niiskusomaduste poolest meenutab lambavilla. Konditsiooniline niiskus on 10-13% [4].
tundma õppinud. ****slaid LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdsel ajal raamatud). Tänapäeval valitseb õiguse allikate õpetuses teooriate ja käsitluste paljusus. Üldlevinud on liigitus materiaalse ja formaalse tähenduse alusel, kusjuures ülejäänud ülal-toodud rooma õigusteadlaste nelikliigituse alused on nendega hõlmatud.Materiaalne tähendus hõlmab ühiskondlikke suhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu. Formaalne tähendus hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri ja institutsionaalse pädevuse nõude järgimist
4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad. b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu. c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude
Valisin just selle teema, kuna soovisin teada, milline oli keskajal just naiste elu , millised võimalused neil olid ja kuidas omandati haridust. Varasemalt olen palju lugenud just meessugupoole kohta ja ka see oli üks põhjusi, mis tekias huvi ka naiste olukorra ja rolli vastu. 3 Naise elu keskajal Naise elu keskajal oli väga erinev tänapäevasest. Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et naise tähtsus ja väärtustamine on ajaliselt aina olulisemaks muutunud. Abielu naise tähtsaimaks ülesandeks oli kodu ja pere eest hoolitsemine. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja
õppimiskäsitluste puhul Kognitiivsete käsitluste tõlgendamine Piaget´ tunnetusprotsessi mudeli abil (skeemid, kognitiivne dissonants,
See on kord juba otsesaadete asi, et sa võid olla hästi ettevalmistunud ning kukub läbi või olla vähem ettevalmistunud ning see tuleb hästi välja.'' Kaspar: '' Jätkates `Ringvaate' teemadel, siis vaatasin hiljuti teie kurikuulsat intervjuud Edgar Savisaarega, kus teemaks oli tema, kui `mõjuagent'. Kuidas suhtute teie temasse, kui Eesti kõrgpoliitikusse?'' Marko: ''Noh, meie püüame vältida suhtumist, Rahvusringhäälingus püüame säilitada oma külaliste ja temaatika ning käsitluste suhtes neutraalsust. Me anname edasi informatsiooni, me ei püüa anda edasi enda seisukohti ning püüame olla võimalikult erapooletud. Sama on ka siis Edgar Savisaarega, ma ei taha tema suhtes mitte ühtegi seisukohta võtta, sest see on minu huviobjekt, kui ma teen temaga intervjuud ning väidetakse, et ta on mõjuagent, siis sellisel intervjuus, olles saatejuhi positsioonis, väljendan ma avalikku arvamust, püüdes vaid küsida avalikule arvamusele tuginedes küsimusi (ehk inimeste omi)
Enesehinnangu psühholoogiline olulisus Iga inimene soovib tunda ennast väärtuslikuna, aktsepteerituna ja hinnatuna. Paraku saavad inimesed igapäevaelus peale positiivse tagasiside ka negatiivseid hinnanguid nende elu puudutavatele aspektidele- nii kodus, tänaval, koolis kui ka tööl. Enesehinnangut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1. Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset tagasisidet. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid,
Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad
tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. Tervisekahjustuse tekitamisele, surma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu
Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (working memory), kuigi see on natuke laiem mõiste. Alan Baddeley leidis (1970), et mälus on üks oluline süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt uue materjali pealetung. Üldkehtiv reegel on, et
valmis. (Kangilaski 2003: 75) KOKKUVÕTE Etruski kunsti on uuritud tänamatult vähe. Kuid selleks on ka põhjust, nimelt on meie teadmised etruski kunstist väga kesised, säilinud on väga vähe ja sellest, miks etruski kunst just selline oli, nagu arheoloogilised leiud tõestavad, teame me vaid nii palju kui on kirjas roomlaste meenutustes. Seetõttu on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad. Vähene informeeritus on ilmselt põhjustanud ka käsitluste suhteliselt suure erinevuse, nagu nähtub ka käesolevast tööst. Kuigi me selle põhjusteni süüvida enam ei saa, tuleb tõdeda, et etruski kultuur oli väga kõrgelt arenenud ja sellest annab aimu just nende kõrgetasemeline kunst. Põhilised leiud, mille põhjal me võime tänapäeval etruskide kohta järeldusi teha, pärinevad nö surnutelinnadest ehk nekropolidest ja just hauakunst on märkimisväärseim osa kogu etruski kunsti pärandist.
Richard Branson · Kui tahad tippkonkurentsis võita, siis ei piisa, et teed sama mida teised, ainult natukene rohkem ja natuke paremini. Tuleb teha midagi muud. Gerd Kanter Veel: · Innovatsioon on ettevõtluse tööriist, tegevus, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi. · Innovatsioon tähendab uusi ideid ja julgeid lähenemisi, mis nihutavad piire ja avavad võimalusi teha asja uutmoodi. · Innovatsioon uute mõtete, ideede ja käsitluste ellurakendamise protsess. · Innovatsioon tähendab ettevõtete ja äritoimingute konkurentsivõime edendamist. · Innovatsioon ei ole ese teadlaste, inseneride, juhtidee ja arendajate jaoks. Iga inimene, ettevõte, linn ja riik võib teha midagi innovaatilist. Võib vaadata Wikipediast, pidi hästi kokku võetud olema ... Innovatsioon ettevõtluses on vajalik: Ta peab suurendama tootluse kasvu. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas
võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. “Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske kaitsta kausaalsete käsitluste vastu vähem struktureeritud lähenemisviise, mis palju rohkem sallivad juhuslikkust.” (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning väidab, et “õiguse vajadusele vastav õiguse otstarve ei tähenda mingit ajaloolist ettemääratust, kavatsetud disaini, vaid on juhuslik: esiteks ontiliselt, sest vajadused on sotsiaalsed faktid
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon..........................................................................................................................5 Printsiibid................................................................................................................................5 Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus..........................................................................
impressionism. Nende mõistete vahele on raske selgeid piire tõmmata. Erinevates maades on neid tõlgendatud erinevatelt alustelt. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM tekkis 20.saj esimese kümnendi lõpul. Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I ms lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi: · Olulised riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan · Rahu Euroopas 1870/1 1914 · Tööstusrevolutsioon Euroopas ja linnastumine (urbaniseerumine), metropolid, Euroopa elanikkonna kasv
Kõigis organismides on järjepidevuse ja spetsiifika säilitajaks DNA ja realiseerijaks valgud (vahendajaks RNA). DNA vajab replikatsiooniks ensüüme (valke) ja ensüümide süntees vajab DNA-s sisalduvad infot. Francis Crick (1968): DNA-kesksele elule eelnes RNA-keskne elu (RNA võib ise replikatsiooni teostada). Cech (1982) avastas katalüütiliste omadustega RNA ribosüüm. Probleemid elutekke nüüdisaegse käsitluste ees: 1. Elueelseid tingimusi modelleerivates katsesüsteemides pole saadud RNA ega DNA sünteesi. 2. Pole seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. 2.4 Elu areng Maal: vanimaks meteoriidid. Maakoor hakkas tarduma 4,5 mlj a tagasi. Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud stromatoliite: kihilisi struktuure, mis võivad tekkida mikroorganismide tegevuse tagajärjel).
Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Sookategooria on alati kohalolev, soomõiste on universaalne ja
kuidas neid klassifitseeritakse? Millised on olnud majanduskriisist alates Tallinna büroohoonete turul toimunud muutused ning mis on neid põhjustanud? Lisaks on autori isiklikuks huviks büroohoonete klassifitseerimise all välja selgitada millel põhineb büroodele omistatav A+ klass ning kuidas see erineb teistest klassidest. Uurimistöö eesmärgiks on eelnevalt püstitatud uurimisküsimustest lähtuvalt läbi erinevate autorite käsitluste uurida Tallinna büroohoonete turgu, büroohoonete puhul olulist rolli mängivaid aspektide, siin 2007. 2014. valitsenud peamisi trende ning luua omandatud teadmiste süsteemne käsitlus. Uurimistöö eesmärkide täitmiseks on kasutatud analüütilise uurimuse meetodit. Analüütilise uurimistöö olemusest lähtuvalt on autori ülesandeks tutvuda varasemate valdkonda puudutavate allikatega, arvamusliidrite teemakohaste seisukohtadega, erinevate kinnisvara valdkonnas
Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi,
Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng DOKUMENTIDE ANALÜÜS • Dokumenteeriv kultuur: iga isiku, sündmuse, nähtuse kohta dokument • Dokument kui uurimisobjekt • Näited: arhivaalid ja ajaloouurimine, statistika ja rahvastikuteadus, päevikud ja psühhoanalüüs, reklaamtekstid ja meediauuringud, romaanid ja kirjandusteadus
toimuks pidev liikumine. Seega õpilast tuleb suunata tema tegeuvses optimaalsel määral. Õppeperioodi algusetappidel on suurem vajadus juhendamise järele. Ajapikku see vajadus väheneb ning lõpuks on õpilane võimaline iseseisvalt õppima. Selline õpetamisviis on ainuõige viis õppijate eneseregulatsioonioskuse kujundamiseks.(Krull, 2000) 9 6. Konstruktivistlike õppimise käsitluste rakendamine õppetöös (uurimuslik õpe, dialoog, vestlused, õpipoisslus) Ka praegu rakendatakse koolides konstruktivistlikke õppimiskäsitlusi õppetöö käigus üsna palju. Olulisel kohal on õpetajatevaheline, õpilastevaheline suhtlus ning õpetaja ja õpilase vahel toimuv suhtlus. Õpetaja ülesandeks on olla organiseeriv, stimuleeriv, motiveeriv ning nõustav, võttes arvesse kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. Õpetaja pole enam
keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku
üldiselt saab rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. b) Funktsionaalselt i. Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Funktsioonid võivad sageli kattuda või seguneda 1. ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otstarve puudub; ehkki selleks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. a. jaguneb: i. eepika ii. lüürika iii. dramaatika b. väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
