50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MartK
Õppematerjali autor
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo mä
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
Final Integration & System Test Final Integration & System Test N+1 Süsteem kasvab Näiteks 4 nädalat (iteratsioonid on inkrementaalselt fikseeritud pikkusega - ajaraam) Joonis Ühe iteratsiooni näide [See näide on võetud C. Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ]
................................................................................................. 77 Sissejuhatus................................................................................................................................85 Struktuurprogrammeerimine......................................................................................................85 Objektorienteeritud programmeerimine.................................................................................... 86 Objekt, atribuut, meetod........................................................................................................ 86 Klass.......................................................................................................................................87 Kapseldumine........................................................................................................................ 87 Programmeerimise algkursus 3 - 89
põhimõtted .....................................................................................................111 Sissejuhatus.................................................................................................111 Struktuurprogrammeerimine.......................................................................111 Objektorienteeritud programmeerimine......................................................112 Objekt, atribuut, meetod..........................................................................112 Klass.........................................................................................................113 Kapseldumine...........................................................................................113 Sündmused ja teated...............................................................................114 Pärilikkus ja polümorfism..................................
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel, abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi probleeme ja eraldada peamist teisejärgulisest) kaudu. Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires. 6 Eristatakse kahte liiki seadusi:
9 Terminoloogiateooriatest 53 9.1 Klassikaline terminoloogiateooria . . . . . . . . . . . 53 9.2 Uuemad terminoloogiateooriad . . . . . . . . . . . . . 60 10 Objektid, mõisted ja terminid 66 10.1 Objekt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 10.2 Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 10.3 Termin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 11 Mõiste- ja tähendusseosed 73 11.1 Tähendusseosed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 11
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid