Objekt Orienteeritud käsitlus vs Traditsiooniline käsitlus (0)

Sarnased õppematerjalid

21

pdf

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo mä

Reaalajasüsteemid

62

pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

Tarkvaratehnika

204

docx

Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

Final Integration & System Test Final Integration & System Test N+1 Süsteem kasvab Näiteks 4 nädalat (iteratsioonid on inkrementaalselt fikseeritud pikkusega - ajaraam) Joonis Ühe iteratsiooni näide [See näide on võetud C. Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ]

Modulatsioon

89

doc

Loogika ja programmeerimine

................................................................................................. 77 Sissejuhatus................................................................................................................................85 Struktuurprogrammeerimine......................................................................................................85 Objektorienteeritud programmeerimine.................................................................................... 86 Objekt, atribuut, meetod........................................................................................................ 86 Klass.......................................................................................................................................87 Kapseldumine........................................................................................................................ 87  Programmeerimise algkursus 3 - 89

Arvutiõpetus

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

põhimõtted .....................................................................................................111 Sissejuhatus.................................................................................................111 Struktuurprogrammeerimine.......................................................................111 Objektorienteeritud programmeerimine......................................................112 Objekt, atribuut, meetod..........................................................................112 Klass.........................................................................................................113 Kapseldumine...........................................................................................113 Sündmused ja teated...............................................................................114 Pärilikkus ja polümorfism..................................

Programmeerimine

210

pdf

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

Tarkvaratehnika

84

doc

Uurimustöö alused

SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel, abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi probleeme ja eraldada peamist teisejärgulisest) kaudu. Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires.  6 Eristatakse kahte liiki seadusi:

Uurimistöö alused ja metoodika

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

9 Terminoloogiateooriatest 53 9.1 Klassikaline terminoloogiateooria . . . . . . . . . . . 53 9.2 Uuemad terminoloogiateooriad . . . . . . . . . . . . . 60 10 Objektid, mõisted ja terminid 66 10.1 Objekt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 10.2 Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 10.3 Termin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 11 Mõiste- ja tähendusseosed 73 11.1 Tähendusseosed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 11

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)