,,Süsteemse käsitluse alused' LÕPLIK (0)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Tallinn 2014


Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25.   septembril   1951   ning   ametilt   matemaatik   ja   poliitik.   Lorents   on   õppinud   Tallinna Muusikakeskkoolis   ja     lõpetas  aastal  1971  Nõo  keskkooli.   Ta  on  õppinud   Tartu   ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema   uurimisvaldkonnaks   on   olnud   matemaatiline   loogika.   Teos   ,,Süsteemse   käsitluse alused''   on   suurepärane   elutee   ehitamise   abiline,   mis   annab   väga   head   nõu   valikute   ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitletakse ja seletatakse lahti printsiipe, mis on seotud   süsteemse   käsitlusviisi   üldiste   alustega.   II   peatükis   lahendatavad   printsiibid   on põimitud   rohkem   inimlike   probleemidega.   III.peatükis   kasutatakse   eelnevalt   mainitud printsiipe ning kirjeldatakse, kuidas on võimalik neid elus rakendada   Raamatu tutvustuse käigus on printsiipe seotud erinevate eluliste olukordadega.


Põhiprintsiibid Süsteemi   mõistmiseks   on   vaja   selgitada   mõisteid,   mida   mõtestatakse   lahti   väidete, põhiprintiisipide   abil.   I.peatükist   toodi   välja   põhiprintsiipe   tänu   millele   saab   süsteemset käsitlust   lahti   seletada.   Järgnevalt   toon   välja   minu   jaoks   olulised   ning   tähendusrikkad printsiibid.  Määratluse printiip ütleb, et kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda. See tähendab,   et   tehes   midagi,   peaks   antud   tegevust   võimalikult   hästi   enne   analüüsima,   see tähendab, et võiks teada, mida teen. Olen olnud olukorras, kus õpilased klassis väidavad, et neil on tööleht kodus. Olles ainuke noormees klassis, palubki õpetaja minul neile töölehti paljundama minna. Muidugi, olles härrasmees, torman ma ''tuli takus'' kantseleisse, et mitte tunnist   ilma   jääda.   Jõudes   kohale   esitatakse   küsimus:   ,,Mitu   eksemplari   vaja   läheb?''. Siinkohal tuleb mängu määratletuse printsiip: ma oleksin pidanud küsima, mitu lehte on vaja paljundada. Kui ma oleks lugenud Lorentsi süsteemseid käsitlusi, poleks ma seda viga teinud, mida nüüd enam kindlasti ei juhtu. Tegelikkuse arvestamise printsiibi kohaselt peaks iga  tegevust kavandades panema tähele ja arvesse võtma erinevaid ning kõikvõimalikke detaile. Läksin kord karjääri sõpradega ujuma. Suureks   avastuseks   oli   külapoiste   poolt   ehitatud   hüppelaud,   mis   ei   olnud   kõige   paremas korras. Sõber tahtis sealt hüpata ja just nüüd tuleb printsiipi silmas pidada. Keegi ei teadnud, mis on vee all, sest vesi ei paistnud läbi. Samuti ei teadnud keegi, kas hüppelaud peab vastu. Hüppelaud jäi terveks aga poiss murdis käeluu, sest ei osanud ette näha, et vees olid suured kivid. Seetõttu peabki enne mõtlema ja siis tegutsema nagu ütleb ka vanasõna: ,, Kümme korda mõõda üks kord lõika.'' Mitte kunagi ei saa ükski tegevus olla täielik. Mittetäielikkuse printsiip sõnab, et on võimatu võtta   kõike  arvesse,  asju   määratleda   ning  tähele   panna.  Olen  käinud   mitmel   korral  autot müümas ja ostmas. Müües sa tead alati, mis vead autol on - kas auto on teatud kohtades kriimustatud, iste katki, aken ei käi ülesse, esineb roostet või mootoris on väiksemat sorti rike. Müüja, kes soovib võimalikult palju kasu teenida, püüab alati selliseid asju peita. Ostja tuleb kohale, avastab mõned vead ning viib tehingu lõpule. Koju jõudes hakkab vigu vaikselt esile kerkima - alati jääb midagi kahe silma vahele. Olen ise kord sattunud sellise auto peale, mis oli minu käes umbes kolm kuud ning siis oli vaja klaasipesuvedelikku lisada. Proovides paaki täita avastasin, et vedelik jookseb välja - paak oli puruks. See oli müüja poolt varjatud viga, mida ma ostes tähele ei pannud - alati jääb miski märkamata. Vältimatu arengu printsiibi kohaselt areneb kõik meie ümber ja kõik võib igal järgmisel hetkel


muutuda või jääda  samaks. Olen pidevalt  kursis erinevate  elektroonika  toodete arengu ja hindadega.   Ma   ei   osta   eriti   tihti   tehnikat   poest,   vaid   teen   tehinguid   teiste   inimestega   - kasutatud tehnikaga. Võib ju arvata, et ostetav tehnika ei ole uus aga vastupidi - inimesed on saanud tutvuste kaudu nullilähedase kattega poest uhiuusi tooteid ning müüvad neid edasi. Mina kasutan toodet meelelahutuseks ja kuuldes, et uus mudel on välja tulemas, panen antud asja müüki ning teenin oma rahad tagasi. Ostaksin ma poest, jääksin kahjumisse. Tehnika peale mõeldes, peab arvestama, et see areneb iga minut, kui mitte sekund ja see ei ole ainuke valdkond - iga asi areneb ning, kes näeb arenguid ette ja oskab oma positsiooni ära kasutada, on edukas. Arenguvõimaluste paljususe printsiibi järgi võib areng kulgeda mitmel viisil. Kunagi ei tasu pingutada vaid ühe arenguvõimaluse nimel, vaid tuleks võtta mitu varianti. Näiteks keskkooli lõpus mõtlesin mina, et tahan minna arstiteaduskonda õppima, samas arvestasin ka sellise olukorraga, et ma sinna ei pääse - seega valisin teiseks variandiks õigusteaduskonna. Olin valmistunud mõlemaks ning esimene valik ei realiseerunud. Siinkohal saab antud näidet ka seostada   ettemääramatuse   printsiibiga,   mille   kohaselt     pole   täpselt   ennustatav,   milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub. Kunagi ei saa olla kindel, mis elu toob. Termodünaamika teise printsiibi kohta saab väga hea näite tuua õppetööga. Antud põhimõtte järgi on korrastamatusel tendents iseenesest kasvada ning korrastatusel iseloomulik kahaneda. Olles üliõpilane, tean, et ennast mitte käsile võttes, kohe semestri algul, võib tulevik olla raskem. Lükates kodutöid ja kontrolltöödeks õppimisi viimasele minutile, loon ma endale väga suure probleemi, sest aina uued kontroll- ja kodutööd tulevad peale. See tähendabki, et soovides korda hoida või luua, peab pingutama ja seda mitte tehes, kasvab korralageduse hulk veelgi suuremaks. Vastasmõjude   arvestamise   printsiibi   seostaksin   suhetega.   Selle   põhialuse   kohaselt   tuleb süsteeme,   olekuid,   protsesse   ja   kõike   muud   käsitledes   silmas   pidada   nende   võimalikke mõjusid üksteisele. Gümnaasiumi kümnendas klassis astusin kooli õpilasesinduse liikmeks, kus ma sain väga hästi läbi ühe tüdrukuga. Olin olnud põhikoolis õpilasomavalitsuse president ja tahtsin ka nüüd samale ametikohale kandideerida. Kuuldes, et too koolikaaslane on samuti väga motiveeritud sellest ametikohast, otsustasin ise mitte kandideerida, sest tahtsin hoida häid suhteid. Duelli astudes oleks meist saanud vaenlased ja see oleks kogu relatsiooni ära rikkunud. Siinkohal ongi hea öelda, et vastasmõjudega tuleb arvestada. Taaskord saab  näite tuua õppetööst lähtuvalt, mis on seotud sihtidest lähtumise printiibiga. Põhilause   järgi   tuleb   alati   lähtuda,   mis   tahes   tegevuse   korral,   sellest,   milline   on   oodatav tulemus. Tulles ülikooli sean ma omale sihid - ma tahan saada advokaadiks, loon oma büroo,


saan rikkaks, ostan auto, loon pere. Selliste suurte otsuste jaoks peab alati võtma aega ja veenduma,   et  sa  oled   antud   sihtide  nimel   valmis   pingutama.  Koolis  õppides  ja   eriti,  kui õpitükk on raske ja olen lootust kaotamas, saan ma mõelda, miks ma õpin ning milleks ma siin olen. Ma püüdlen millegi poole - lähtun oma sihtidest. Ressursside   vajalikkuse   printsiibile   vastavalt   nõuab   igasugune   tegutsemine,   asja   loomine, seisundis   või   tegevuses   hoidmine   selleks   vajalikke   ressursse.   Näiteks   auto.   Auto   on neljarattaline mootorsõiduk ja selleks, et auto liiguks, on vaja kütust. Selleks, et kütust osta on tarvilik   raha.   Samas   saab   tuua   ka   ressursside   piiratuse   printsiibi,   mille   kohaselt   on   alati vajalike ressursside arv piiratud. Kuuldavasti on nafta vaikselt otsa lõppemas, mis tähendab, et diislit ja bensiini varsti enam osta ei saa. Sama moodi ka rahaga. Inimene ei oma nii palju raha, et osta kütust lõppmatuseni, sest raha hulk on piiratud. Inimestel on teadud kvantiteet raha. Võitluse   vältimatuse   printsiibi   saab   seostada   tööturul   konkureerimisega.   Kuuldavasti   on õigusteaduskonna   lõpetajaid   nüüdseks   juba   väga   palju.   Kõik   vilistlased   konkureerivad omavahel, sest kõigile ei pruugi antud alal tööd jätkuda. Hetkel käib minu võitlus koolis, kus ma pean pingutama maksimaalselt, et omandada võimalikult suur hulk teadmisi ja hiljem olla tööturul võitmatu. Tean, et ilma võitluseta ei pääse, sest võitlus oli, on ja jääb.


Kümme inimesega seotud printsiipi II.peatükis   toodi   välja   inimlike   probleemide   printsiipe   ning   toon   välja   valiku   kümnest inimesega seotud printsiibist, mis kõnetasid mind enim.  Omaksvõetavuse printsiipi järgi ollakse nõus, suuremat vaeva nähes, tegema niisuguseid asju, mis on oma olemuselt omased, omaks võetud või omaks võetavad. Olin vaid seitsme aastane, kui läksin rägbitrenni. Minuga koos oli suur hulk sõpru, kellest mitte keegi ei jäänud järgneval aastal alles. Nad ei võtnud antud spordiala omaks, erinevalt minust. Mina tundsin, et see on ala millega tahan tegelda, mis on nüüdseks olnud minu hobiks kaksteist aastat. Olen näinud kõvasti vaeva, et jõuda kuhugile - olles nüüd Eesti rägbikoondises. Suhteid ja suhtlemist saab ideaalselt seostada inimese jaoks olulise arvestamise printsiibiga, mille kohaselt peab väga tõsiselt arvestama asju, mis inimeste jaoks on erakordselt olulised. Üritades võita kellegi tähelepanu, südant või poolehoidu, peame me võimalikult hästi vastavat isikut tundma õppima - saama teada, mida peab ta oluliseks. Näiteks kui neiu peab oluliseks seda, et poiss-sõber õpib hästi, teeb väikseid kingitusi ning on hooliv, siis täpselt nii peabki noormees käituma, et võita näiteks toodud tüdruku tähelepanu.  Selleks, et kuhugile tööle pääseda, korraldatakse tahtjale küsitlus, vestlus või proovipäev, et teada saada, kas töötaja on pädev etteantavaid ülesandeid täitma. Ei ole palju tööandjaid, kes niisugust meetodit ei kasutaks - tegeliku sobivuse printsiip. Enamik firmajuhte soovib teha oma ettevõttele  võimalikult  suurt nime,  selleks on vaja sobilikke  inimesi  oma ülesandeid täitma,   sest käitise edu juhib juht ning loovad töötajad. Sama kehtib ka suhete puhul - kui kaks inimest omavahel teatud aspektide alusel kokku ei sobi või maailmavaated ei ühti, siis adekvaatne relatsioon toimuda ei saa. Käisin hiljuti ühel kokteiliõhtul, kus läbivaks teemaks oli ,, Start-up ja mis nüüd edasi?''. Kogemusi   olid   jagama   tulnud     Taxify   asutaja   Markus   Villig   ja   rate.ee   looja   Andrei Korobeinik,   juriidilist   külge   olid   lisamas   Justiitsministeeriumi   nõunik   Marget   Kukk   ja advokaadibüroo   LEXTAL   vandeadvokaat   ja   iduettevõtete   spetsialist   Tiina   Pukk.   Olles jõudnud firma asutamise ja tiimi loomise juurde, selgus see, et alati tuleb sõpra võtta kui inimest.   On   teada,   et   palju   üritavad   kasutada   oma   tutvusi   ära   nii,   et   nad   saaksid   ise võimalikult   palju   kasu.   Siinkohal   tõigi   Korobeinik   näite   -   kasutades   sõpra   nii,   et   sa sümboolset summat talle ei maksa, siis varsti ta enam nii hea semu ei ole. Tuleb mõelda, kas käitud   samamoodi   ka   võõra   inimesega,   juhul,   kui   sul   mingi   ülesande,   näiteks programmeerimise, jaoks sõpra ei ole võtta. Igaühel on oma vajadused ning antud näite saabki seostada inimest inimesena arvestamise printsiibiga.


Enesekesksus on nüüdisajal laial levinud. Inimesed muutuvad aina omakasupüüdlikumaks, mis on ilmselt tingitud ressursside kiire vähenemise või ükskõik millise muu nüansi tõttu. Mõiste enesekeskne tähendabki seda, et isik on egoistlik ning ei mõtle eriti teistele, mis just on meie ühiskonnas puudu. Enesekesksuse printsiibi kohaselt mõjutavad inimese eesmärke ja tegevuse iseloomu kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese enese ja  tema  elu  edasikandmiseks  oluliste  asjadega.  Fakt on see, et  alati  ei  saa kõigiga arvestada   ning   kõigile   meele   järgi   olla.   Küll   aga   võiks   ühiskond   selle   nimel   rohkem pingutada, sest ükski heategu ei jää ''karistuseta''. Naljaka näitena saaksin tuua olukorra, kus sõbrannal kõht valutas. Olenemata sellest, et mul oli samal ajal väga kiire, läksin ma talle massaaži tegema. Lõpptulemus oli see, et tal hakkas parem ning minu kodutöö tegi tema ära. Ei tasu olla enesekeskne ja mõelda ainult enda peale.


Süsteemid ja süsteemne käsitlusviis I. ja II. peatükk on sissejuhatus III.peatükile, sest kolmandas peatükis tuginetakse eelkõige süsteemsuse printsiibile, mis käsitleb asjaolu, et midagi kirjeldades ning uurides peaks silmas pidama ka kõike seda, mis mingil viisil on vaadeldavaga seotud.  Ülikoolis on õpilase vaba aeg vägagi hõivatud ja edukaks läbimiseks on ilmtingimata vaja luua   omale   süsteem.   Süsteemi   nimetatakse   mingite   elementide   kogumit   koos   nende elementide vahel kindlaks määratud seostega. Kooli mõistes on süsteemiks ajagraafik. Ilma selleta on üsna keeruline kuhugi jõuda või õigeaegselt midagi ära teha. Ajagraafikusse tuleb märkida hommiku-, lõuna-, õhtusöögi, trenni, õppimise ajad ja kõiksugu muud tegevused. Olles loonud süsteemi, olen loonud tugeva vundamendi universiteedi läbimiseks. Juhtimine ei ole kerge töö, olen seda oma silmaga pealt näinud.   Juhtimiseks nimetatakse tegevust,   mis   seisneb   vastavate   tegurite   rakendamises   süsteemide   üleminekutel   antud olekutest soovitud olekutesse. Mõistena on juhi tööd väga keeruline seletada. Küll aga näitega päriselust loob see päris selge pildi. Juht töötab välja süsteemi, mille edastab töötajatele ja tööandjatele. Oletame, et mul on koristusfirma, siis juht määrab, kuhu peab sõitma Mati ja Kati. Kirjutab tegevused ja aadressid paberile ning edastab töötajatele. Juhi ülesandeks on koordineerida töötajaid ning ettevõtte puhul tööprotsesse juhtida. Surma puhul saab tuua jällegi näite eelpool mainitud kokteiliõhtust, kus Andrei Korobeinik väga tabavalt ütles, millised on töötavad aplikatsioonid ja millised mitte. Aplikatsioon ehk maakeeli   äpp   tuleb   inglise   keelsest   sõnast  application.  Need   on   telefonidesse   loodud programmid, mis vastavalt maitsele ja vajadusele pakuvad teile meelelahutust või teenuseid ning mida on tänapäeval nutiturul juba umbes miljon. Korobeiniku sõnul on tulus äpp selline, mis läheb vähemalt ühe kuu jooksul käima ning halb aplikatsioon selline, mis ei käivitu. Kui mängu tuleb antud teine olukord, siis võib öelda, et sama äpp enam mitte kunagi ei toimi, mida saab määratleda absoluutse surmaga. Üheks suureks veaks, mida tehakse, on inimese hindamine välimuse järgi. Olen kohanud  isikuid, kes suhtuvad teistesse nii: ,, Ahh, see on lamp vend - temaga ei viitsi suhelda''. See on väga suureks probleemiks. Hindamine on väga lai mõiste aga inimeste seisukohalt võiks see  olla just selline tegevus, mis paneb mind paremini toimima, riietuma või siis hästi tundma.  Puhtalt välimuse järgi ei saa inimest ignoreerida ja maha laita, sest kunagi ei tea, milline on  iseloom - see võib olla ,, täis kulda''.


Kokkuvõte Peeter Lorentsi kirjutatud ,, Süsteemse käsitluse alused'' andis mulle väga palju uut ja  huvitavat juurde. Kirjeldasin printsiipe läbi kogetu ning eneseteadmata olen ka mõningaid  põhimõtteid jälginud ja kavatsen ka edaspidi jälgida. Teos on väga hästi üles ehitatud, mille  juures kõige paremaks võiksin pidada põhialuste järele kirjutatud  soovitusi, mis annavad  väga palju eeldusi eduka tuleviku loomiseks. Raamatust õpitut kavatsengi kasutada enese  parandamiseks ning helgema tee rajamiseks.