eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8.Saavutusvajadus-seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. 9.Maslow' püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused 2)Kaitstusvajadus 3)Armastus- ja kuuluvusvajadus 4)Tunnustusvajadus 5)Eneseteostusvajadus 10.Homöostaatilise seisundi regulatsioon-Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit (homöstaasi).
· Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine
3. Kirjeldage Stanley Plogi ja Abraham Maslow teooriaid. Tehke skeemid.Miks nende teadlaste tööd on tähtsad turistide käitumise ja ostuotsuse mõjutamisel. enes eteos tusva jadus tunnustusvajadus armastus- ja kuuluvusvajadus turvalisusvajadus füsioloogilised vajadused Maslow´ inimkuuluvusvajaduste hierarhia. psühhotsentrikud allotsentrikud vahetsentrikud S. Plog 4. Kuidas mõista erivajadusi ja eristatavaid vajadusi? Erivajadustega klient on klient, kellel on lisaks üldvajadustele ka puudest tulenevaid
Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole. 2.1 Inimvajaduste püramiid. Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow' vajaduste püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Püramiidil on viis erinevat astet. Igal aste jaotuvad: füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus (ehk enesehinnang) ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimene aste on füsioloogiline vajadus, millest inimene rahuldab ära ~85%. Füsioloogiliste vajaduste rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga. Füsioloogilise vajaduse alla kuuluvad: hapniku-, söömis-, joomis-, magamis- ja seksuaalvajadus.
Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Ning üritab seda saavutada. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse.
Need, kellele on olulisemad muud motiivid, täidavad aga pigem lihtsamaid ülesandeid ja tegutsevad meelsamini standardsemates ja ennustatavates tingimustes. McCellandi teooria järgi on kolm vajadust, mis motiveerivad inimesi: Saavutusvajadus ehk soov teha midagi paremini, lahendada probleeme, võtta riske jne; Võimuvajadus ehk soov kontrollida teisi inimesi, mõjutada nende käitumist, vastutada nende eest; Kuuluvusvajadus ehk soov üles ehitada ja säilitada teiste inimestega sõbralikke suhteid. Juhil, kes tahab olla efektiivne ja edukas, peaks olema suhteliselt kõrge saavutusvajadus. Kõrge kuuluvusvajadusega juht ei saa McCellandi arvates selline olla, sest soov säilitada häid suhteid võib mõjutada teda õiglaste otsuste tegemisel. Juhtimises on palju olukordi, kus juht peab tegema ebapopulaarse otsuse. McCellandi arvates peaks juhil olema ka
ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist. Emotsioonid Paul Ekmani järgi- hirm, viha, kurbus, vastikus, rõõm, üllatus, põlgus. Seleta mõisted:
Tal oli kodu, armastavad vanemad, kena välimus, hea töö, mis pealtnäha oli kõik, mis inimesel eluks vajalik. Üks olulisemaid põhjuseid on ka see, et ta arvas end olevat tühine- maailmas oli nii palju halba ja ta ei saanud midagi paremaks muuta. Kahjuks või õnneks, kes teab, ei õnnestunud tal suitsiidikatse ning ta leidis end taas elu nautimast ning tundis, et on kellelegi vajalik ja oluline. Maslow püramiidi järgi on armastus- ja kuuluvusvajadus inimese elus kolmandal kohal. Mõned peavad seda aga kõige olulisemaks ja ilma selleta ei näe oma elul mõtet. Sellest on tingitud ka klammerdumise segaminiajamine armastusega. Kui aga keegi ei pühenda neil oma täit aega, siis tunnevad nad end tõrjutuna ja tähtsusetuna. Kõik saab alguse mõtlemisest. Kui inimene on kaotanud usu iseendasse, hakkab ta end põlgama. Pessimistlikult meelestatuna näib talle, et ka kogu ümbritsev maailm põlgab teda.
astusid paljud Eesti kodanikud vabatahtlikult politseisse, et kaitsata oma isamaad. Ilma ,,suurte päevadeta" (olümpia võit, laulupidu, ,,Ärkamisaeg", ,,Teeme ära" jne) ja tragöödiateta oleks meie rahvuslik ühtekuuluvus tunne peaaegu olematu. Ainult kindlad sündmused panevad eestlaste südamed ühes rütmis lööma ja võidu korral võime lüüa endale rusikaga rinnale ning lausuda: ,,küll on hea olla eestlane sellel momendil." 21. sajandil on kuuluvusvajadus oluslisem, kui kunagi varem. Ükski riik ega organisatsioon ei saa hakkama ilma teiste abitaja sekkumist tähtsatel küsimustel. Kuulumine organisatsioonidesse, rühmitustesse, ühingutesse jne annab turvatunde. Üheskoos on kergem võidelda ühise vaenlase vastu ja saavutada soovitud tulemusi. Rahva ühtekuuluvus tunne sõltub mitmest tegurist. Ühel momendil on kuuluvustunne ,,laes" ja teinekord põrandapraos.
järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega Asch’i katse Milgrami katse Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005)
tunnetele.Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi et jõuda seeläbi millegi meeldivani.Humanistliku lähenemis viisi üks alusepanijaid oli Abraham Maslow. Ta koostas püramiidi kus kõrgemaid vajadusi rahultavad inimesed siis kui enamik alumisi on rahuldatud. Püramiidi astmed :*Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,une vajadus jms. *Kaitstus vajadus-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. *Armastus-ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda *Tunnustusvajadus-igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Inimene reguleerib oma käitumist nii nagu teised tema käitumist hindavad.Kui seda pole siis võib tekkida alaväärsustunne. *Eneseteostusvajadus-inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus saavutada tahab. Emotsiooniks nim. Inimese poolt läbielatud suhtumist ümbritsevasse ja iseendasse.Emotsioonid mõjutavad inimese tegevust.Kapitiivne emotsiooni teooria-
b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline) a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus
seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse.
seaduserikkumised. * perekondlike sidemete katkemine. SUHTLEMINE, kui vajadus. Maslowi vajaduste püramiid: 1. eneseteostusvajadus - vajadus saavutada see, milleks inimesel on võimeid, oskusi ja teadmisi, vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, andeid jne. 2. tunnustusvajadus - vajadus teiste tunnustuse järele, eneseaustusvajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jne. 3. armastus- ja kuuluvusvajadus - vajadus kuulud mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse, teiste inimestega suhtlemiseks, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jne. 4. turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse järgi, vajadus stabiilsuse, korra järgi. 5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg, hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused. Suhtlemise olulisus: * suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks.
Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu. Me hakkame käituma ikka nii, nagu me oleme näinud teisi käituvat, teame seda, mis on hetkel aktuaalne, käitumine nii, nagu ühiskonnas ette nähtud. Kuid siiski pole
Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi) 25.A.Maslow püramiid Teoreetiline vajaduste areng Tagasi põhivajduste juurde Eneseteostusvajadus Tunnustusvajadus Armastus- ja kuuluvusvajadus Kaitstusvajadus(inimesel on tarvis turvalisust) Füsioloogilised vajdused(seksuaal-vee-toidu-une jne) 26.Seesmine ja väline motivatsioon Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingtie eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegvust ennast.
vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS Isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine TUNNUSTUSVAJADUS Vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silis teatav staatus KUULUVUSVAJADUS Vajadus olla sotsiaalse grupi liige TURVALISUSVAJADUS Vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED Vajadus vee, toidu, une ja elus sobiva keskkonna järele 7. Sotsiaalne kihistumine Ühiskonnas võib inimene klassifitseerida erinevate näitajatega
· Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt. · Tööpuudus ei ole inimestele sobivaid töökohti, paljud jäävad töötuks.
1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust
Formaalse juhtimishierarhia lagunemine. Liidrirolli jaotumine situatsioonist lähtuvalt. Tekib initsiatiiv ja vastutustunne, meekonna heaks töötamine ning emotsionaalse rahulolu suurenemine. Ei lahkuta enam kergelt. Töötulemused paranevad jätkuvalt. · Iga teooria, harjutus, kokkulepe peab olema vastus osaleja küsimusele · Liitudes grupiga, rahuldab inimene eelkõige isiklikke vajadusi · Inimese kaks põhilisemat soovi on iseseisvus ja kuuluvusvajadus · Grupid, mis ei aktsepteeri individuaalsust ja personaalset arengut, ei sa kunagi meeskonnaks · Maha võib suruda individuaalsust, kuid ei teki sünergiat ega loovat tunnet · Meeskonna identiteet tekib individuaalsuse integreerimisel, mitte nende arvelt 21.Koostööoskused Iseenda juhtimine · Käitumuslik efektiivsus · Emotsioonide juhtimine Informatsiooniga seotud käitumised
vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClelland oli üks esimesi, kes väitis, et inimesed tegelevad korraga paljude erinevate 9 vajaduste rahuldamisega ning nn vajaduste trepil käib pidev ja vilgas üles-alla liikumine. (Türk 2005: 40) Igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond (Türk 2002: 4). Kuuluvusvajadus tingib soovi sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui võistluslikke olukordi ja soovivad vastastikusel mõistmisel põhinevaid suhteid. (Maaturismi ... 2012) Kuuluvusvajadus on madalama taseme vajadus ja sellele järgneb kõrgema taseme vajadustest madalam, võimuvajadus.
o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk, kindlustunne, töötingimused) ja motivatsioonifaktorid(saavutusvajadus, tunnustus, enesearendus) - see tooli olematus ruumis o Ootuste teooria motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid ka ootusest. Pingutus sõltub, kui väärtuslikuna tajub eeldavat tulemust.
vaesusele palju töötama, et end ise ära elatada ja kõrgharidus omandada. Kuna tema peres kehtis range kord, kardab ta sellepärast ise otsuseid langetada ning laseb seda teistel teha. Ülemus peaks Jacobile kindlustama, et ta ei pea oma töö kaotuse pärast muretsema kuna ta on väga võimekas ning loodetavasti rahuldab see tema vajadust turvalisuse järele nii, et ta suudab edaspidi ka ise otsustada, vigade tegemist kartmata. Samuti on inseneril rahuldamata kuuluvusvajadus kuna võib eeldada, et kooli ja töö kõrvalt ei jäänud tal sõprade jaoks just väga palju aega, mis põhjustas endassetõmbumise. Võib arvata, et töökaaslased hoiavad temast eemale kuna Jacob tekitab neile oma küsimuste ja otsustusvõimetusega lisatööd. Tuleks korraldada töökaaslaste koosviibimisi, kus saaks suhelda ka töövälistel teemadel, nii tunneks Jacob end kollektiivi liikmena ja näeks, et on teistega võrdne
rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, elukoht, väärtushinnangud, kodakondsus, perekondlik staatus, suhtumine religiooni INIMVAJADUSTE HIERARHIA Abraham Maslow-tuntuim sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste kontseptsiooni looja Eneseteostusvajadus: isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine Tunnustusvajadus: vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus Kuuluvusvajadus: vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige Turvalisusvajadus: vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele Füsioloogilised vajadused: vajadus vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele SOTSIAALNE KIHISTUMINE A-tüüp: eliite tipus vähe ning vähene keskklass, inimeste põhimass on koondunud madalamatele astmetele. Iseloomulik keskaegsele agraarühiskondadele B-tüüp: püramiidisarnane ühiskond, kus igal järgneval astmel on vähem inimesi
Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Nt näljatunne, janu jms Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimese käitumist motiveerida. Püramiidi astmed: 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2. Kaitstusvajadus turvalisus ja kindlus 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus sotsiaalsus 4. Tunnustusvajadus inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui see vajadus jääb rahuldamata, võib tekkida alaväärsustunne kaob enesekindlus, muututakse sotsiaalselt abituks. Seda võib kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega. 5. Eneseteostusvajadus mida inimene elus teha tahab, ülim eesmärk. Siin on silmas peetud peamiselt keskmist inimest, mitte munki jms. Maslow eeldas et inimesed
2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress.
Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130). Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub, peab ta oma vajaduste rahuldamist alustama püramiidi eelmisest astmest. Kolmandal astmel asetseb Armastus- ja kuuluvusvajadus. Kuuluvs ongi üks inimese põhilisi motivatsioone. Enamik inimesi armastab seltsi; nad vajavad kontakti teistega. Kuuluvus on seotud ka kiindumusega. Sõpruse ja teistega läbikäimise puhul on tegemist sotsiaalse turvatunde omamisega (1: 85-86). Tunnustusvajadus põhineb hindamisel. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib tekkida
2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress.
Kõigil inimestel on vajadused. Need on osalt teistega sarnased, kuid võivad ka paljuski erineda. Enamasti iga normaalne täiskasvanu soovib: 1) Tervist ja elu alalhoidu. Enese- 2) Toitu. teostusvajadus Saavutusvajadus 3) Und. Kuuluvusvajadus 4) Raha ja asju, mida selle eest osta saab. Turvavajadus Füsioloogiline vajadus 5) Tulevast elu. 6) Seksuaalset rahuldust. Vajaduste püramiid 7) Oma laste hüvangut. 8) Tähtsustunnet. Kõik ülejäänu tundub loogiline, aga miks tähtsustunnet? Kui see mõistetamatuks jääb,
6. head töötingimused 7. uhtkonna lojaalsus töötajatele 8. peenetundeline distsipliin 9. abi 10. isiklike probleemide lahendamisel (järjestus tähtsuse järjekorras, uuring). Vajaduste hierathia Abraham Maslow (1908 – 1970) – inimese vajadused on kaasasündinud. Vajaduste hierarhia: füsioloogilised turvalisuse vajadus kuuluvusvajadus lugupidamisvajadus e n e s e a k t u a l i s a t s i o o n i vajadus Kleiton Aldenfender on tuntud E-R-G-teooria järgi, kus ta võttis maha Maslow hierarhia. David McCelland väitis, et inimestel on kolm vajaduste kategooriat: • Saavutamisvajadus • Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus • Võimuvajadus • Kompetentsusvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist
- On, sest lapse tapmist, pedofiiliat ei tolereerita (sallita) 5. Vt lk 10 kaarti ja leia vastus viimasele küsimusele. 6. Loetle inimvajadusi. Selgita. Võrdle laste ja eakate statistikat. Milliseid seoseid on võimalik nende vahel leida? Miks on Eesti demograafiline kaart ebaühtlane? - *Inimvajadused: - Füsioloogilised vajadused vajaduse vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele. - Turvalisusvajadus vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele. - Kuuluvusvajadus vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige. - Tunnustusvajadus vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus. - Eneseteostusvajadus isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine. 7. Mis on sotsiaalne kihistumine? Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäeva Eesti ühiskond? Põhjenda. - *Sotsiaalne kihistumine erinevus suurte inimgruppide vahel. * 8
teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond
alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon · Päästeametile alluvad asutused 7. Maslow' inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste
1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu
Sisemine motivatsioon – on seotud psüholoogiliste vajaduste rahuldamisega: rakendada oma võimeid , olla tunnustatud. Motivaatoriks juhtimisel põhiliselt on: Juhtimine 1) saavutusvajadus – vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega; 2) võimuvajadus – vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks; 3) kuuluvusvajadus – vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega; 4) asjatundlikkus – tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni. Kui juht rahuldab töötaja tunnustusvajaduse, suurendab töötaja rahulolu. 8. Strateegiline juhtimine. Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama?
alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon – Päästeametile alluvad asutused – 7. Maslow’ inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste
arusaamu majandamise põhimõtetest. Majandussüsteemi tüübi määrab poliitiline otsus (nt taasiseseisvumisel otsustati käsumajanduselt minne üle turumajandusele) Majandussubjektiks võin olla indiviid, ettevõte (firma) või riik. Riigi kui majandussubjekti valik onpoliitilinr otsus (milliseid sotsiaalseid vajadusi rahuldada, mis jätta indiviidi enda kanda) Vajaduste hierarhia: 1) Füsioloogilised vajadused (nüüdisühiskonnas nn uinunud vajadused) 2) Turvalisusvajadus 3) Kuuluvusvajadus (sotsiaalne sidusus) 4) Tunnustusvajadus 5) Eneseteostus Majanduse paneb käima ressurss Majadussüsteemis osalevad ressurssid, käitumine (millest oleneb, milliseid vajadusi sa kavatsed rahuldada), tänapäeva ühiskonnas on kõige tähtsam ressurss innovatsioon ja alus. Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet? Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga Tänapäeva ühiskond kihiühiskond heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1)
See uurimus 6 näitab, kuidas sotsiaalne suhtlemine ka vanemate hulgas suundub rohkem internetti (üle 50% FB USA kasutajatest on 35 ja vanemad). Samuti luuakse gruppe, et ühiskonnas/ümbruskonnas midagi muuta. Eesti näiteks võib võtta kasvõi grupi: Tuhala Nõiakaevule appi! Võttes aluseks Maslow vajaduste hierarhia, on pärast füsioloogilise ja turvalisuse vajadust inimesele oluline kuuluvusvajadus. Ehk see ongi see, mis teeb sellised sotsiaalse võrgustiku lehed nii populaareks. Kõigepealt kuulub inimene gruppi, kes on selle lehe kasutajad ning seejärel teatud inimese sõpruskondadesse. Ehk see teeb ka sotsiaalvõrgustike grupid ja kommuunid nii populaarseteks. Tänuväärseks võib pidada FB-s olevaid tugigruppe. Reaalses elus olevad tugigrupid on piiratud aja ja asukohaga, kuigi raskemate probleemidega on olemas ka tugiisik. Samas
- vajadus muutuste järele (proovida uusi ja erinevaid asju, muuta ja muutuda); - vajadus viia asjad lõpule (teha lõpuni, selguse ja lõpetatuse järele); - väljapaistmise vajadus (olla tähelepanu keskpunktis, rääkida endast, silma paista) Maslow vajaduste liigitus: - füsioloogilised vajadused (toit, uni jne); - turvalisusevajadus (olla kaitstud) - armastus- ja kuuluvusvajadus - tunnustusvajadus - eneseteostusvajadus Eesmärgikonfliktid sellised konfliktid, milles on vastuolus inimeste eesmärgid. Ei lasta teisel inimesel tema eesmärke saavutada või sunnitakse omi talle peale. Ühe inimese eesmärgid takistavad teis(t)e eesmärkide saavutamist. Eesmärgikonflikt sisaldab endas sageli "peidetult" väärtuskonflikti ja/või vajaduste konflikti.
Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria Clayton Aldferder Kolm gruppi tuumavajadusi: eksistents, sõltuvus ja areng Erinevus Maslow'ga: ei ole nii jäika struktuuri. McCellandi teooria Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus (osalus) + asjatunlikkus Ootuste teooria Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust: 1) Muudavad nõudmiste tahet (nt ei rakendata nii suurt jõupingutust) 2) Muudavad töö tulemusi 3) Moonutavad enesetaju 4) Moonutavad teiste taju 5) Valivad teise referendi 6) Lahkuvad sellest valdkonnast (nt lahkuvad töölt)
Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus, motivatsiooni teke Soovimine
Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks A.Maslow 1943 artikkel ,,A Theory of Human Motivation" Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi.
taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid ei motiveeri, mõjutavad rahulolu
liikumisvõime arenedas ja enese eest hoolitsemise võime kasvades, asendudes 1 · turvatunde vajadusega. · Kooliea saabumisega muutub oluliseks sõpruse ja tähelepanu vajadus. · Murdeiga toob esile vajaduse armstuse ja lugupidamise järele. · Murdeea kriisist väljudes tugevneb soov eneseteostamise järele. MASLOW VAJADUSTE PÜRAMIID VII:Enese- aktuali- seerimise vajadus VI: esteetilised vajadused V: intellektuaalsed vajadused IV: sotsiaalse tunnustuse vajadus III: kuuluvusvajadus II: turvalisuse vajadus I. füsioloogilised vajadused Antud püramiidis nimetatakse esimest kolme, so. füsioloogilisi-, turvalisuse-, ja kuuluvusvajadusi ka PUUDUSVAJADUSTEKS. Ülejäänud nelja ARENEMISVAJADUSTEKS, millest intellektuaalseid-, esteetilisi- ja eneseaktualiseerumisvajadusi eneserealiseerimisvajadusteks. 4 ISIKSUSE KUJUNEMINE LAPSE JA NOORUKIEAS
vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni Herzbergi kahe faktori teooria Maslow vajaduste hierarhia Aldeferi ERG teooria Murry jt vajaduste teooriad Motivatsioonifaktorid (saavutus, töö sisu, vastutus jms) Eneseteostuse vajadus Arenguvajadus Saavutusvajadus Tunnustus Tunnustus Võimuvajadus Hügieenifaktorid: Juhendamine, suhted Kuuluvusvajadus Seotuse vajadus Liikmeksoleku vajadus Ohutus, personalipoliitika Turvalisusvajadus Palk, töötingimused Füsioloogilised vajaduse Eksistentsiaalsed vajadused VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha (füüsilist heaolu) Võimalus kontrollida AD Võimalus kasutada oma oskusi AD Väljast loodud eesmärgid AD Variatiivsus ülesannetes Keskkonna selgus AD Raha
HERZBERG MCCLELLAND Vajaduste hierarhia 2 faktori teooria Tüpoloogia Töö ja rahulolu teooria Vajadused: Madalama astme Saavutusvajadus 1.Eneseteostuse- vajadused -füsioloogilised huvitav töö ja turvalisuse vajadused Võimuvajadus 2.Tunnustuse-hea ameti- Kõrgema astme Kuuluvusvajadus positsioon vajadused- sotsiaalsed, 3.Kuulumise- lugupidamise ja Asjatundlikkus- oma kaastöötajad eneseteostuse vajadused võimete arendamine ja 4.Turvalisuse-kindel töö esilekerkinud taksitusi ja tulevik Erinevus on selles, et loominguline ületamine, 5
14h,enamasti geomeetrilised kujundid, Motivatsioon Humanistlik lähenemine A.Maslow- vajadusi saab kujutada püramiidina,mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel eneseteostusvajadused.Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida. Püramiidi astmed; 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,unevajadust jms. 2. Kaitstusvajadus inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust 3. Armastus-ja kuuluvusvajadus inimene tahab tunda,et teised teda armastavad,et kuulub kuhugile. 4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus,muutub sotsiaalselt abituks. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport,kunst jne. Kognitiivne lähenemine Huvitab eelkõige küsimus,kas inimene tegutseb isiklikel põhjusel,tegevuse nautmise tagajärjel
) sotsiaalsed Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Et ennast teostada jäetakse enda füsioloogilised vajadused rahuldamata. Maslow hierarhia 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus. 2. Kaitsevajadus on vaja turvalisust ja kindlust. 3. Armastus ja kuuluvusvajadus on vaja tunda, et teised armastavad Sind ja hoolivad Sinust. 4. Tunnustusvajadus igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5. Eneseteostusvajadus inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Emotsioonid ehk tundmused Emotsioon on inimese tundeelamus mingile sisemisele või välisele sündmusele (stiimulile ehk ärritajale). Emotsioon sisaldab füsioloogilisi muutusi (vererõhu tõus, minestamine, higistamine, suu
(growth G) .� Nagu Maslow: (1)rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vajadusi. .� Vastupidiselt Maslow'le (1) samaaegselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus ,(2) kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust. (3)Ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia McClellandi teooria . 3 +1 vajadust, mis juhte motiveerivad 1) Saavutusvajadus 2) Võimuvajadus 3) Kuuluvusvajadus (osalus) 4) + Asjatundlikkus Kolme vajaduse teooria .� Saavutusvajadus - püüd silma paista, saavutada normidest enamat, püüdlus edukusele. Püüd vältida väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. .� Võimuvajadus - vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, eriti nii, kuidas nad muidu ei käituks. .� Kuuluvusvajadus - soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kolme vajaduse teooria 2
· ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi · saavutusvajadus · kuuluvusvajadus · võimuvajadus Ettevõtja roll McClellandi järgi · riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse; kui riigis on saavutusvajaduse tase kõrge, onseal rohkem ettevõtjaid 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse · jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes · rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust
annaabi.ee 
