Uurimustöö Facebookist (3)

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ
FACEBOOK
Ettekanne
Kärolin Kiviste
Tallinn 2010 SISU
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett ............................................................................................................. 8 MARKETINGI VÕIMALUSED ..................................................................................................................... 9 Gossip .................................................................................................................................................... 11 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 12 KASUTATUD MATERJAL ......................................................................................................................... 13 Videod ............................................................................................................................................... 13
2 SISSEJUHATUS
Wikipedia annab päringule ,, social networking websites" 179 erinevat lehekülge. Nende eesmärk ning kasutajad on väga erinevad, kuid see näitab, et paljudele inimestele on sotsiaalseks suhtluseks selliseid veebilehti vaja.
Siiski tundub, et mõned lehed on populaarsemad , kui teised. 2007.a detsembris tehtud uuringu kohaselt selgub , et erinevates regioonides on erinevad lehed populaarsed (P-Ameerika: MySpace, Facebook, Bebo; L-Ameerika: Orkut , Hi5, Metroflog; Aasia - Okeaania : Friendster, Cyworld, Orkut; Euroopa: Bebo, MySpace, Skyblog, Facebook, Netlog). Kuna uuring on juba 2 aastat vana, siis tulemused on kindlasti muutunud. Kuid millest siis selline eelistus? Mõned eksperdid arvavad, et tänaseks erinevate lehtede populaarsus liigitunud pigem huvide järgi: näiteks MySpace on rohkem keskendunud muusikasõpradele.
Erinev eelistus tuleneb kindlasti ka lehekülgede tõlkimiskiirusest, Facebooki populaarsus kasvas kindlasti Indias pärast 2008 aastat, kui Facebook tõlgiti kohalikku keelde.
Ajavahemikul detsember 2009 ­ märts 2010 viidi Webcredible poolt läbi küsitlust enam kui 1100 online kasutaja hulgas, kust uuriti milline võrgustiku leht on kõige lihtsam kasutada. Facebook (50%) ja Twitter (19%), Linkedln (5%), MySpace (4%), Muud ­ Tagged, Orkut,MyNetFriends (7%). Arvatakse, et lihtsus on seotud ka lehe enda populaarsusega.
Kuna Facebooki (FB) näol on tegemist siiski ühe suurima sotsiaalse võrgustiku lehega, on kummaline, et eestikeelses wikipedias pole infot Mark Zuckerbergi kohta ning väga kokkuvõtlik lõik lehe enda kohta. Seepärast on käesolev ülevaade koostatud.
3 ÜLEVAADE FACEBOOK INC-IST
Mark Elliot Zuckerberg (14.05.1984) on üks Facebooki asutajatest ning hetkel FB tegevdirektor . Valitud Forbesi poolt 158le kohale ,,2009.aasta 400 rikkaima ameeriklase" edetabelis. Tema varade väärtust hinnatakse umbes üle 2 miljardi dollari.
4.veebruar 2004 ­ asutati Harvardis Facebook. Selle algne idee oli moodustada koolides väljaantava aastaraamatu veebiversioon. Algselt tehti leht küll Harvardi jaoks, kuid seejärel otsustas Zuckerberg lisada ka teised koolid. Esimesed siis Stanford, Dartmouth, Columbia, Cornell ja Yale. Samuti koolid, kellel olid sotsiaalsed kontaktid Harvardiga.
2004.aasta suveks kolis Zuckerberg koos Moskovitzi ja teiste sõpradega Palo Altosse Kalifornias. Nad rentisid väikese maja, kus alustas tegevust nende esimene kontor . Zuckerman kohtus Peter Thieliga, kes oli nõus investeerima sellesse ettevõttesse. 2004.a sügisel plaaniti küll tagasi minna Harvardi, kuid jäädi siiski Kaliforniasse, mistõttu jäi Markil kool lõpetamata.
5.septembril 2006 lisati FB-sse News Feed, tööriist, mis näitab, mida sõbrad on hiljuti oma lehel teinud. Mõned arvasid, et see on täiesti mittevajalik ning täidab küberjälitamise funktsiooni.
24.mai 2007 teatas Zuckerberg FB platvormist: arendusplatvorm programmeerijatele, kes saaksid luua sotsiaalvõrgustiku jaoks omi rakendusi ning avaldada FB kaudu. See uudis levis kiiresti arendajate hulgas ning juba esimese nädala jooksul tehti sadu rakendusi ning nende kasutajaid oli juba üle miljoni. Tänaseks on FB Platvormil arendajaid üle maailma rohkem kui 800 000.
6.novembril 2007 teatas Zuckerberg uuest sotsiaalsest reklaamisüsteemist. Tegemist uue programmijupiga Beacon, mis võimaldab jagada informatsiooni oma FB sõpradele, millistel lehtedel sa tegutsed. Näiteks eBay müüja saab automaatselt jagada sõpradega, mis tal müügiks on. 4 Programm sai kriitikat privaatsusküsimustes nii gruppidelt kui ka üksikasutajatelt. Zuckerberg ja FB ebaõnnestusid, kuna ei suutnud piisavalt kiiresti kriitikale reageerida ning 5.detsembril 2007 teatas Zuckeberg FB blogis, et võtab vastutuse Beaconi programmist tekkinud probleemide suhtes ning pakkus kasutajatele võimaluse ise valida, kas kasutada programmi võimalusi või mitte.
Nagu ameerikas ikka, ei saada ilma kohtuta elada. Harvardi üliõpilased Cameron Winklevoss, Tyler Winklevoss ja Divya Nrendra süüdistasid Marki, et too valetas neile, kui lubas neil üles ehitada sotsiaalset võrgustikku HarvardConnection.com (hiljem ConnectU). Nad tegid avalduse kohtule 2004, kuid see lükati tagasi 28.märts 2007. Avaldus esitati uuesti kõrgema astme kohtule ning eelistung määrati 25.juuliks 2007. Eelistungil teatas kohtunik ConnectU liikmetele , et nende avaldus pole piisav ning andis võimaluse kaebus uuesti esitada. 25.juunil 2008 maksis FB hagejatele 65 miljonit dollarit kokkuleppemenetluse käigus.
24.oktoobril 2007 müüs Facebook Inc 1,6% aktsiatest Microsoft Corp .ile 240 miljoni dollari eest, lükates tagasi Google Inc.i pakkumise. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Facebooki turuväärtus müügihetkel oli 15 miljardit dollarit. Microsofti Xbox 360 mängude konsoolile on ka välja antud tarkvara uuendus, mis toetab Facebooki, Twitterit ning Last.fm.
2.detsember 2009 teatab Facebook, et neil on üle 350 miljoni kasutaja. Viimastel andmetel on aktiivseid kasutajaid üle 400 miljonid.
Statistilisi fakte
· Populaarsuselt teine leht pärast google.com.
· 50% aktiivsetest kasutajatest logivad iga päev FB-sse.
· Rohkem kui 3 miljardit pilti laetakse lehele igal kuul.
· Keskmisel kasutajal on 130 sõpra.
· Keskmine kasutaja saadab 8 sõbrakutset kuus.
· Keskmine kasutaja veedab rohkem kui 55 minutit päevas FB lehel.
· Keskmine kasutaja vajutab ,,Meeldib" nuppu 9x igal kuul.
· Keskmine kasutaja liitub kuus fännina 4-l lehel.
· Keskmine kasutaja on 13 grupi liige.
5 Zuckerberg oma intervjuus Oprah Winfreyga eristas FB-d teistest sotsiaalvõrgustiku lehtedest just eriliste privaatsussätetega. Kasutajal on võimalik ära määrata, keda ta oma profiilile lubab, kellele ta oma informatsiooni avaldab jne. Kuid väga palju kriitikat on tulnud FB aadressil just privaatsusteemadel. Liiga palju informatsiooni avaldab FB automaatselt ning isegi kui programm ei avalda, avaldavad kasutajad ise.
Mälestustahvlid
Sotsiaalvõrgustike lehed pakuvad tugigruppi kasutajatele leina puhul. FB-s jätavad tudengid tihti oma kurbi leinamõtteid kadunukese profiili seinale. Sellist fenomeni on täheldatud mitme kooli õpilaste hulgas. Enne oli FB ametlik käitumine selline, et kadunukese konto eemaldati üks kuu pärast kasutaja surma. Kuid kasutajate vastukajale muutis FB oma seadust. Nüüd pannakse lahkunud kasutaja profiil ,,Mälestatava staadiumisse".
Samuti moodustatakse gruppe, et mälestada lahkunuid, kuid mis samas toimib ka tugigrupina nii leinajatele kui ka teistele ohvritele (näiteks koolitulistamised).
Psühholoogiliselt on sellised tugigrupid väga teretulnud, kuid kahjuks tekitavad nad seaduse silmis aeg-ajalt ka probleeme. Näiteks moodustati grupp Toronto teismelise Stefanie Rengeli mälestuseks: http://www.facebook.com/group.php?v=info&ref=search&gid=24342540224 Samal ajal tegeles politsei uurimisega ning meediale polnud veel avaldatud ei mõrvatud tüdruku nime ega ka oletatava mõrvari kirjeldust. Vastavalt Kanada seadustele , ei tohigi avaldata alaealise kriminaalide nimesid . Kui aga politsei palus FB meeskonnal uurimist takistava info kustutamist Stefanie mälestusgrupi seinalt, tõstsid FB esindajad käed üles ning teatasid, et nemad võivad küll teated kustutada, kuid nad ei suuda takistada selle info taas ülespanemist.
Grupid ja tugigrupid
Facebooki kasutajad saavad liituda erinevate gruppidega. Mõned grupid on väljendamaks oma hobisid, mõned niisama meelelahutusgrupid, kuid on ka tõsisemaid gruppe.
Üks vahvaid gruppe ,,Facebook Research" on tudengite jaoks, kes saavad abi oma uurimustööde läbiviimiseks. Kuna kasutajaid on FB-l palju, siis nii mõnigi uurimus on läbi viidud kasutajate põhiselt. Üks uurimus näiteks annab ülevaate FB kasutajate keskmisest vanusest , kust selgub, et USA kasutajatest on vaid 26,8% alla 24-aastaseid. See uurimus
6 näitab, kuidas sotsiaalne suhtlemine ka vanemate hulgas suundub rohkem internetti (üle 50% FB USA kasutajatest on 35 ja vanemad).
Samuti luuakse gruppe, et ühiskonnas/ümbruskonnas midagi muuta. Eesti näiteks võib võtta kasvõi grupi: Tuhala Nõiakaevule appi!
Võttes aluseks Maslow vajaduste hierarhia, on pärast füsioloogilise ja turvalisuse vajadust inimesele oluline kuuluvusvajadus. Ehk see ongi see, mis teeb sellised sotsiaalse võrgustiku lehed nii populaareks. Kõigepealt kuulub inimene gruppi, kes on selle lehe kasutajad ning seejärel teatud inimese sõpruskondadesse. Ehk see teeb ka sotsiaalvõrgustike grupid ja kommuunid nii populaarseteks.
Tänuväärseks võib pidada FB-s olevaid tugigruppe. Reaalses elus olevad tugigrupid on piiratud aja ja asukohaga, kuigi raskemate probleemidega on olemas ka tugiisik. Samas internetis oleva tugigrupiga liitumine võtab vähem energiat, kui päriselu oma. Liituda saab igal ajal ning teiste grupi liikmete mõtteid ja näpunäiteid saab ka hiljem lugeda. Tihti võib juhtuda, et abivajaja ise ei tunnetagi, et ta vajaks toetust, kuid sellise grupi lehel käies võib ta passiivselt abi leida.
Inglise keelsete tugigruppide näiteid:
Haigetele ja nende lähedastele (vähk, autism , AIDS jm)
Kaalulangetajatele
Värvilistele ( orientatsioon /rahvus)
Sõjaväelastele ja nende lähedastele
7 Sotsiaalse võrgustiku netikett
15 asja, mida ei tohiks kunagi FB-s või mõnes muus taolises võrgustikus teha:
1. Saata kirju FB kontole, selle asemel, et saata otse meiliaadressile
2. Lisada vanad sõbrad ja kohe nad unustada
3. Lisada inimesi, keda sa isegi ei tunne
4. Lisada reisikaaslased sõpradeks (reisi lõpus vahetatakse meili aadresse, sest nii on kombeks, see aga ei tähenda seda, et võiksid nad FB-s lisada ning onni peole kutsuda)
5. Aktsepteerida sõbrakutseid inimestelt, keda sa ei tunne
6. Uuendada oma staatust, kui sa peaksid hoopis haigena voodis olema
7. Kirjutada seinale, selle asemel, et suhelda privaatselt
8. Vigisema oma FB staatuses : kui sul on kellegi kohta midagi öelda, siis ütle sellele inimesele
9. Teised ärritavad staatuse uuendused (,, Juku on...", või laulusõnad)
10. Panna pohmas peaga üles eelmise õhtu raju pilte
11. Liituda naeruväärsete ketikirjade grupiga
12. Alustada ketikirjade gruppi
13. Kehv grammatika kasutamine
14. Laadida üles pildid FB-sse ja originaalid ära kustutada
15. Saata mulle kutse: be a Zombie Pirate Snot Monster
(James Rivington)
8 MARKETINGI VÕIMALUSED
Facebooki kasutajaid on kutsutud maailma suurimaks rahvuseks . Tegemist on omaette globaalse ,,külaga" ­ nagu Eesti, kus lõpptulemusena kõik tunnevad kõiki. Kui võtta aga aluseks FB keskmise kasutaja statistika, siis tegemist on väga soodsate võimalustega ettevõtetele. Kui veel võtta aluseks psühholoogilist fakti, et sõprade soovitusi usaldatakse rohkem kui tavalisi reklaame , siis sotsiaalse võrgustiku lehe kaudu on võimalik otse tarbijani jõuda.
SocialMarketingDiva on välja pakkunud järgmised mõtted, kuidas oma ettevõtet FB kaudu müüa.
· Postitada oma FB lehele nõuandeid, mis on tootega seotud; vihjeid; majandusharuga seotud uudiseid; uusi trende; info eriürituste ning võimaluste kohta; siseinfot; ettevõttega seotud infot.
· Postituste kohta annab ta järgmiseid vihjeid:
o Postitusi 2-4 korda nädala, kuid mitte rohkem kui 1 päevas
o Organiseeritud postitused (ajakava, sisu)
o Sisu kvaliteetsus ­ info peab olema mõttega ning vajalik
o Jääda oma liistude juurde
o Postituste erinevus ( lingid , videod, fotod jmt)
o Kutsuda esile kommentaare ning neile ka vastata, kaasa haarata kõiki lehe fänne
· Anna kõigile teada, et sa oled FB-s. Kutsu oma sõpru lehe fännideks, palu neid, et nad aitaks sul edu saavutada. Selleks saab kasutada ka firma töötajaid. Erinevad uurimused
9 on andnud erinevaid tulemusi, kuidas mõjutab töötaja töötulemust töö ajal sotsiaalse võrgustiku lehel käimine. Mõned uurimused väidavad, et tööandjad kaotavad aastas seetõttu miljardeid, teised aga, et töötaja produktiivsus tõuseb. Kindel on aga see, et töökoha sisekliima on kindlasti parem, kui töötajatel pole piiranguid teatud lehetedele sisenemiseks. Seega võidavad ju mõlemad: nii töötaja kui ka tööandja.
· (Näitena võiks tuua Eesti kindlustusmaaklerfirma IIZI, mis liitus FB-ga novembri lõpus 2009. Firma poliitika oli selline, et sotsiaalvõrgustiku lehed (orkut.com, msn) olid tööajal keelatud. Jaanuaris lubas ettevõte kasutada FB-d ka tööajal. Ettevõttel on Eestis umbes 80 töötajat ning selle lubamisega hakkasid kõik töötajad lehekülje fännideks. Kui me aga võtame aluseks, et keskmisel FB kasutajal on 130 sõpra, siis 436 fänni saamine pole 4 kuuga keeruline. Kuidas aga sisekliima muutunud on, selle kohta uurimused puuduvad.)
· Paigalda FB nupuke oma kodulehele.
· Fänna lehe reklaame.
· Leht annab ka kõikvõimalikku külastajate analüüsi
10 GOSSIP
Telegraph.co.uk teatab om 21.dets 2009 artiklis, et seoses FB kasutusega on tõusnud lahutuste arv. Lahutusadvokaatide arvates on sellised võrgustikulehed ahvatluseks suhtes inimestele et petta oma partnerit. Ühes advokaadifirmas on tehtud uurimus, et ühel viiest lahutusprotsessist vihjatakse FB-le. Mure siis peamiselt selles, et inimesed peavad seksuaalse alatooniga vestlusi selliste inimestega, kellega nad ei peaks seda tegema. Neid vestlusi kasutatakse ka lahutusprotsessides tihti asitõenditena. Armukadedate partnerite jaoks on programmeerimisettevõtted loonud isegi tarkvara, millega saab elektroonselt jälitada kellegi online tegevust.
Isegi lahutatud on läbi FB: üks 35-aastane naine teatas oma FB staatuses: "Neil Brady has ended his marriage to Emma Brady."
23.jaanuaril 2009 ilmus BCC uudistes artikkel: ,,Naine mõrvati FB staatuse pärast". Nimelt läks 41.a Edward Richardson marru, kui luges oma naise 26.a Sarah FB kontolt, et naine vallaline . Naine oli eelnevalt kolinud oma vanemate juurde, kus mees ta surnuks pussitas. Edward püüdis seejärel ensetappu sooritada, kuid ebaõnnestus.
U.S. Time ajakirjanik James Poniewozik arutleb oma artiklis The World Wide Living Room (8.märts 2010) teemal, kuidas televisooni populaarsus on hakanud viimaste aastatega tõusma. Selleks põhjuseks võib olla see, et koos sotsiaalvõrgustiku platvormidega on telerit tunduvalt huvitavam vaadata. On kellega käimasolevat arutleda. Oscarite gala ajal arutleti oma Twitteri või FB sõpradega moe teemadel .
11 KOKKUVÕTE
Facebook.com-i eesmärgiks on kasutajate võimalus jagada oma sõpradega erinevat infot: pilte, uudiseid jmt. Nagu interneti puhul üldiselt tuleb aga olla ettevaatlik, mida jagada ning mida mitte. Loomulikult ei tasu täielikult loota privaatsussätetele, mis FB puhul tugevalt on kriitika alla sattunud.
Kuid sotsiaalvõrgustiku lehel on ka häid omadusi. Inimesed, kes on geograafiliselt teineteisest kaugel või hoopis kontakti kaotanud, omavad võimalust siiski oma elu teistega jagada. Inimestel on ka vajadus teatud gruppidesse kuuluda , ka see vajadus saab täidetud vastavate lehekülgede kaudu. Samas on võimalik saada ka tuge nendes gruppides või midagi muuta teatud tingimustes/keskkonnas.
Ettevõttetel on võimalus oma äri laiendada sotsiaalse meedia kaudu, mida ka paljud ettevõtted läbi FB ka teevad.
12 KASUTATUD MATERJAL
http://www.techradar.com/news/internet/web/top-15-things-you-should-never-do-on-facebook - 470875
http://www.techshout.com/internet/2008/13/social-networking-increases-across-globe-facebook - tops -popularity- chart /
http://www.labnol.org/internet/favorites/popular-social-networking-websites-around-the - world/2377/
http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1971444,00.html
http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/staffordshire/7845946.st m
http://en.wikipedia.org/wiki/Criticism_of_Facebook
http://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_social_networking_websites
http://www.thesocialmarketingdiva.com/
http://www.economist.com/specialreports/displaystory.cfm?story_id=15350972
ja loomulikult: www.facebook.com
Videod
http://www.youtube.com/watch?v=nrlSkU0TFLs FB päriselus
http://www.youtube.com/watch?v=x-vb8N30CSA&feature=related Kuidas näha kõigi pilte
13