Inimloomus (9)

Referaat
Inimloomus
Kerttu Kruusma
Tallina Reaalkool
10. C
Sisukord
Inimloomusest 2
Arvustamine 2
Vajadused 4
Inimese mõjutamine 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 8

Inimloomusest

Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt.

• Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi.
  
• Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi.
  
• Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes.
  
• Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks.
  
• Kergem on näidata näpuga teise inimese poole kui iseenda peale.
  
• Teise inimese juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi.
  
• Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi.
  
• Me talume küllaltki hästi ebaõiglust, kui see meile kasuks tuleb.
  
• Hoiatavad sildid : “Läbikäik keelatud!” on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb.
  
• Laisad inimesed on meeldivad - ei viitsi kaaslasi tülitada.
  
• Iga kõrkuse taga on oma nõrkus.
  
• Võlad anname andeks oma võlglastele siis, kui need on ära makstud.
  

Arvustamine

Kuidas on võimalik suhelda inimestega õigesti? Kuidas aru saada, missugune on õigesti käitumine? Arvan, et need küsimused käivad meil tihti peast läbi, eriti juhul, kui meil on vaja midagi saavutada või uues keskkonnas hakkama saada.
Üheks esimestest sammudest, et saavutada paremat suhtlemisoskust, peaksime kõigepealt vaatama endasse. Inimestel on tihti kombeks teisi ja teiste tegemisi arvustada, nende üle kohut mõista ja ennast selle võrra paremana näidata. Tundub narr? Aga nii see on. Tihti unustatakse, mismoodi ise käitutakse ning vaadatakse vaid teiste vigu. Juhtub ka nii, et inimene ise ei saa arugi , et ta midagi valesti teeb. Võtame näiteks Ameerika jubedaima jõugujuhi, suurima rahvavaenlase Al Capone`i, kelle enda sõnad on: „Ma olen kulutanud oma elu parimad aastad selleks, et anda inimestele lõbusat ajaviidet, ja kõik, mis ma vastutasuks sain, oli sõim ning jälitatava seisund“.
Kas keegi oleks osanud arvata, et suurmees kuritegevuses enda kohta just niiviisi ütleks? Samas on selline asi ka inimloomuses olemas - eksija süüdistab igaüht, ainult mitte iseennast .
Teiste arvustamine on mõttetu, sest arvustamine on nagu kirjatuvi, kes pöördub alati koju tagasi. Kui inimene seda mõistab, siis võib ta paljutki saavutada. Siin võib tuua näiteks Abraham Lincolni, keda on peetud kõige täiuslikumaks juhiks. Nooruses oli tal kombeks inimesi teravalt kritiseerida ja seda nii, et tema kirjutised kindlasti ka kritiseeritava kõrvu jõuaks. Kuid ta sai tagasilöögi. Üks tema ohvritest otsis ta üles ja kutsus duellile, kuid õnneks see lõpetati enne kui alatagi jõudis. Lincoln õppis sellest ning kunagi enam ei kirjutanud ta ühtki solvavat kirja. Samuti vältis ta teiste arvustamist ja naeruvääristamist. Lincoln on öelnud: „Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks“. Tänu sellisele suhtumisele pälvis ta teiste austuse ja lugupidamise ning teda tuletatakse ka tänapäeval meelde auväärse mehena .
Iga rumal võib arvustada, süüdistada ja hukka mõista, kuid on vaja iseloomu ning enesevalitsust, et teisi mõista ja neile andestada . Selle asemel, et inimesi maha teha püüdkem neist aru saada. Katsugem selgusele jõuda, mispärast toimivad nad nii, nagu toimivad. See on hulga kasulikum ja huvitavam, kui arvustamine ning tekitab meis kaastunnet , sallivust ja sõbralikkust. „Kõike mõista tähendab kõike andestada”.

Vajadused

Kõigil inimestel on vajadused. Need on osalt teistega sarnased, kuid võivad ka paljuski erineda. Enamasti iga normaalne täiskasvanu soovib:
1 Enese-
teostusvajadus
Saavutusvajadus
Kuuluvusvajadus
Turvavajadus
Füsioloogiline vajadus
Vajaduste püramiid
) Tervist ja elu alalhoidu.
2) Toitu.
3) Und.
4) Raha ja asju, mida selle eest osta saab.
5) Tulevast elu.
6) Seksuaalset rahuldust.
7) Oma laste hüvangut.
8) Tähtsustunnet.
Kõik ülejäänu tundub loogiline, aga miks tähtsustunnet? Kui see mõistetamatuks jääb, siis katsu meelde tuletada: Kas teil on olnud kunagi hea meel, kui teid kiidetakse? Kas ei ole hea tunne kui keegi veel peale teie te saavutuste üle uhkust tunneb? Arvatavasti on vastus jah. Kõik me vajame vahel mõnd kiitvat sõna, või lihtsalt midagi, mis kõrvu paitaks. Tihtilugu aga jääb igapäevaselt just kiitusest puudu. Miks küll? Kas on tõesti nii raske kuuldavale tuua paar ilusat sõna, et inimestele head meelt teha? Tuleb välja, et on. Inimesel on kombeks nuriseda ja kritiseerida, kui midagi valesti on, aga kui keegi midagi hästi teeb, siis hoitakse suu lukus.
On tõestatud, et tähtsustunde puudumisel võib inimene lausa vaimuhaigeks jääda. Inimesed hakkavad endale ette kujutama „head maailma“, kus kõik toimub nii, nagu nendele meeldib. Nad leiavad seal tähtsustunde, mida neil reaalmaailmas oli võimatu saavutada. Siinkohal võib välja tuua ühe naise loo. See naine igatses armastust, seksuaalset rahuldust, lapsi ja seltskondlikku seisukohta, aga elu hävitas kõik ta ootused. Tema abielu osutus tragöödiaks. Tema mees ei armastanud teda. Naisel ei olnud lapsi ega seltskondlikku seisukohta. Ta jäi vaimuhaigeks. Kujutlustes laskis ta end oma mehest lahutada ning võttis tagasi oma neiupõlvenime. Nüüd usub ta, et on abiellunud ühe inglise aristokraadiga, ning nõuab, et teda nimetataks leedi Smith`iks. Lisaks kujutab ta ette, et saab igal ööl uue lapse.
Elu purustas selle naise unelmad, kuid oma fantaasiamaailmas elab ta õnnelikult. Üldiselt ongi vaimuhaiged õnnelikumad kui meie, terved. Aga miks nad ei peakski olema? Nad on lahendanud kõik oma probleemid, ning saavad elada oma soovide järgi. Jah, kõik inimese vajadused on võrdsed- nii nagu me vajame süüa ja und, vajame ka kiitust.
Samas, kui teistpidi mõelda - kui kogu aeg kiita, kas siis see kiitus ka midagi väärt on? Kuid ei, kiitus on asi, mis on siiras ja ainult ühele mõeldud. Aga mis on siis ebasiiras kiitus? See on lihtsalt üks imal meelitus, mis midagi väärt ei ole. Üks meelituse definitsioonegi kõlab nii :“Meelitus on see, kui teisele inimesele öelda täpselt seda, mida ta endast mõtleb”. Ja nii see ongi. Kui mees ütleb ilusale naisele, et too on imekaunis, on naine meelitatud ning võib lausa sulada. Naine ise teab väga hästi kui ilus ta on, aga kui keegi seda veel kinnitab on tal nina taeva poole.
On ameteid, kus meelitamine on oluline. Tihtilugu on müügimehed need, kes meelitustega oma kaupa püüavad müüa. See on nende töö, nad peavadki nii tegema. Leidub veel teisigi ameteid, kus meelitamist kasutatakse ja vahel kasutatakse seda isegi seal, kus saaks ka teisiti hakkama.
Kui kogu kunst seisneks meelitamises, siis õpiks igaüks selle selgeks ja me kõik oleksime inimsuhete eksperdid . Kui me parasjagu mingi konkreetse küsimuse üle ei juurdle, siis 95% oma ajast mõtleme me endale. Kui aga lakkaksime natukeseks mõtlemast endi üle ja hakkaksime meelde tuletama teiste inimeste häid külgi, siis ei pea me enam tarvitama nii odavaid ja võltse meelitusi, vaid suudame tulla mõne originaalse ja tõelise kiituse peale, mis inimesele palju rohkem tähendaks. Lakakem mõtlemast oma võimetest ning vajadustest . Katsugem üles leida teiste inimeste head küljed. Unustagem labased meelitused, kuid ärgem keeldugem avaldamast ausat ja otsekohest lugupidamist. Olge südamlik tunnustamises ja helde kiituses, siis armastavad ja hindavad inimesed teie sõnu ning mäletavad neid veel kaua peale seda, kui teie need juba unustanud olete.

Inimese mõjutamine

Kuidas on võimalik teisi inimesi mõjutada? Kuidas panna teisi tegema just seda, mida teie tahate? See ei ole tegelikult üldse nii keeruline, kui arvata võib.
Mis maitseb sulle kõige rohkem? See ei ole väga raske küsimus. Kellele maitsevad maasikad , kellele heeringas , õun, jogurt - mis iganes. Kõigil meil on midagi, mida me hea meelega sööks. Kujuta ette olukorda: lähed kalale , pakid kaasa varustuse, mis sisaldab ka kalasööta. Aga mida sa võtad kalasöödaks? Eks ikka selle, mida kalad söövad, mis neile meeldib. Vaevalt , kui sa õnge otsa maasika paneksid, su saak väga hea oleks. Selleks, et saavutada eesmärki - saada head kalasaaki - tuleb mõelda, mis kaladele meeldib, mitte mis teile meeldib.
Nii on ka inimestega suhtlemisel. Ainuke viis teise inimese mõjutamiseks on rääkida sellest, mida tema soovib ja näidata talle, kuidas seda saavutada. Asetage mõnikord end teise isiku asemele. Vaadelge olukorda tema seisukohast ja probleem võib saada lahenduse. Tähtis on teada, mida ise soovid ja teha teisele inimesele selgeks, kuidas see temale kasulik on.
Näide ka selle kohta. Kontoritöötajad. Üks mees tahtis veenda teisi korvpalli mängima ja ütles umbes nõnda: “Ma tahan, et te tuleksite korvpalli mängima. Mulle meeldib korvpalli mängida, kuid viimasel ajal, kui ma olen võimlas käinud, on seal ikka liiga vähe mängijaid olnud, et meeskoda kokku saada. Eile õhtul me loopisime kahe-kolmekesi natuke palli - ja ma sain sinise silma. Ma tahaksin, et teie poisid, tuleksite homme õhtul. Mulle meeldib korvpalli mängida“.
Kas teie sooviksite minna sellise kutse peale korvpalli mängima? Ei? Loomulikult mitte. Siin ei räägitud ju sõnagi teie vajadustest. Te ju ei taha minna võimlasse, kus keegi teine ei käi, ega ju? Veel vähem tahate te kindlasti sinist silma saada. Rääkija oleks võinud tähelepanu pöörata hoopis sellele, mida teie sellest saate, kui sinna mängima lähete. Saavutate parema füüsilise vormi, hea tuju, selgema mõistuse ja palju muud. Selliseid argumente välja tuua on palju arukam kui viidata näiteks vigastuse ohule ja võimla kehvale olukorrale. Siit tulebki välja tähtis seik: Kõigepealt ärata teises innukas soov. Kes seda oskab, see võidab terve maailma enda poole. Kes aga mitte, see käib üksi oma teed.

Kokkuvõte

Kui inimloomus ongi nii saamatu ja arutu, et mõtleb ainult endale, siis kust tulevad need head juhid ja suurmehed? Inimesed, kellega alati tahaks suhelda, nõu küsida, just nende läheduses olla? Mis teeb neid meist, teistest paremaks? Vastus on lihtne. Need inimesed ei mõtle ainult endale. Nad vaatavad ringi ning mõtisklevad, mismoodi teised asju näevad. Nad räägivad asjad lahti nii, et ka teised näeksid nende väärtust. Ning lõpuks - nad ei pea ennast kõige tähtsamaks, vaid pööravad tähelepanu ka sellele, kui keegi tunnustust vajab ja kiidavad teda. Sellega pälvivadki nad teiste austuse ja tunnustuse . Selle läbi võivad nad tõusta kõrgetele kohtadele.
Tuleb meeles pidada, et inimloomus pole alati kõige inimlikum. Tihtilugu tuleb mõte rebida endast eemale ja vaadata olukorrale teiste pilgu läbi. Ning eneseimetlemise kõrvalt võiks vahel ka teiste headele külgedele tähelepanu pöörata. Kõigele lisaks jääge alati iseendaks!

Kasutatud kirjandus

Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/inimloomus.ht m
2008