Enesetapp
– kas ainus võimalus ?
Enesetapp on
tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks
nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu,
sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime
tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab
enesetapu ?
Elust tüdinud
inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrea
Õppematerjali autor
2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos
poolt finantseeritud projekti EAAD “European Alliance Against Depression” (Eestis nimetusega “Eesti Depressioonivabaks”) raames. SISUKORD ORIGINAALI EESSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 MIKS ON ESMATASANDI MEDITSIINITÖÖTAJA ROLL TÄHTIS? . . . . . . 5 ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA? . . . . .12 ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14
Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime.
Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." ning Camuse arvates on enesetapp absurdi lõpetamine. Nagu ka filosoofid tunnen ka mina huvi suitsiidi põhimõtete ja eriti ajaloo vastu. Selle töö kirjutamise käigus soovin saada ülevaadet suitsiidi viisidest ja ühiskonnategurite mõjust suitsiidi staatusele. 3 1. Mis on suitsiid 1.1. Suitsiidi definitsioon Suitsiidi on läbi aegade defineeritud mitmeti. Juriidilises käsitluses on suitsiid tahtlik iseenda
nii muuta, et noor suitsiidi ei sooritaks. See pärast tuleb aga aidata teda vaimselt: kõigepealt märgata noort, kellel on kalduvus suitsidaalsele käitumisele ning seejärel püüda temaga ise rääkida või veelgi efektiivsem meetod oleks ta vastavate spetsialistide juurde saata. 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine Suitsiid on tegu, mis toimub kiiresti, kuid protsess, mis viib suitsidaalse mõtlemiseni, jällegi võrdlemisi aeganõudev. Tavaliselt ei ole enesetapp lihtsalt spontaanne idee, vaid seda valmistatakse mõtetes pikemalt ette. Seega on kogu ühiskonnal eriti tähtis ülesanne näha inimest, kes võiks sellele kuidagigi kalduda, sest üldjuhul suitsiidi plaaniv inimene räägib või mainib oma kavatsust eelnevalt kellelegi (WHO 2006: 11). Samas tuleb ka aru saada, et teismelise jaoks on normaalne mõelda aeg-ajalt eksistentsiaalsetele küsimustele ja tunda hingevalu eneseleidmisel ning seega ei tasu ka päris igaühte kahtlustama hakata (ERSI
Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi
Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005). Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma
(,,Veronika otsustab surra" lk 49) Kohtumine Eduardiga pani teda taas järele mõtlema ning igatsema seda, mis võimatu. Kõik need päevad, mis ta veetis teadmisega, et see võib olla viimane, äratasid temas vastapandamatu tahte siiski veel ühe korra proovida. Segaduses tüdrukust oli lõpuks saanud eneseteadlik ja hulljulge naine, kes oli õppinud hullumeelsusest ja hullumeelsetelt. Kui teadaolevalt oli jäänud elada veel 24 tundi, julges Veronika lõpuks tunnistada, et elada on eriline võimalus. Ta oli leppinud olukorraga ning ei võidelnud enam selle vastu südames oli rahulolu. Ta mõtles kõigest, millest polnud varem julgenud mõelda, nautis seda, mida oli kartnud ja jälestanud, mõistis, et pole olemas keelatuid asju. 12 Dr. Igor oli välja mõtelnud uue ravivõimaluse panna inimene fakti ette, et ta sureb, ning see teadmine paneb inimest uuesti elu hindama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid