Kirjand: Enesetapp-kas ainus võimalus ? (3)

Enesetapp – kas ainus võimalus ?
Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ?
Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi , keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule , mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellegagi rääkida, sel on suurem lootus asjast välja tulla ja oma eluga jätkata.
Inimesed, kes enesetappe teostavad ei pruugi alati depressioonis või halvas olukorras olla. Mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu sooritama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. On erinevaid arvamusi , mis juhtub pärast surma: näiteks osa arvavad , et satutakse Paradiisi või Põrgusse ja teised usuvad, et inimesel algab uus elu pärast surma.
Põhjus, miks proovitakse sooritada suitsiidi, võib olla ka lihtne elu mõtte kadumine. Paulo Coelho raamatu „ Veronika otsustab surra“ nimitegelane tegi just sel viimasel põhjusel enesetapukatse. Ta leidis, et tal on kõik olemas ja teda ei ole siia ilma enam vaja. Tal oli kodu, armastavad vanemad, kena välimus, hea töö, mis pealtnäha oli kõik, mis inimesel eluks vajalik. Üks olulisemaid põhjuseid on ka see, et ta arvas end olevat tühine- maailmas oli nii palju halba ja ta ei saanud midagi paremaks muuta. Kahjuks või õnneks, kes teab, ei õnnestunud tal suitsiidikatse ning ta leidis end taas elu nautimast ning tundis, et on kellelegi vajalik ja oluline.
Maslow püramiidi järgi on armastus- ja kuuluvusvajadus inimese elus kolmandal kohal. Mõned peavad seda aga kõige olulisemaks ja ilma selleta ei näe oma elul mõtet. Sellest on tingitud ka klammerdumise segaminiajamine armastusega. Kui aga keegi ei pühenda neil oma täit aega, siis tunnevad nad end tõrjutuna ja tähtsusetuna.
Kõik saab alguse mõtlemisest. Kui inimene on kaotanud usu iseendasse, hakkab ta end põlgama. Pessimistlikult meelestatuna näib talle, et ka kogu ümbritsev maailm põlgab teda. Enim levinud näide on laste väärkasutamine: messenger’is suhtlevad noorukid ja veebikaamera. Pedofiilid kasutavad ära noorte teadmatust ja usaldust ning paluvad neil end demonstreerida ilma riieteta. Hiljem satuvad need pildid või videod interneti avarustesse ning nooruk tunnebki, et teda on kogu maailma ees häbistatud ja ainus pääsetee on enesetapp. See võib näida ainus tee, kuid võimalusi on teisigi, näiteks kolimine . Aja möödudes vajub see siiski unustusse ja inimene saab jätkata oma normaalse eluga.
Üks suitsiidi põhjuseid on ka tähelepanuvajadus. Seda soovitakse saada igal võimalikul viisil – tablettide üleannustamisega, veenide lõikumisega ja muu säärasega. Poisid ja tüdrukud, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu üritavad seda mujalt saada. Nad arvavad, et on lahe, kui käsi on kipsis ning teised tunnevad selle vastu huvi või kui teised kiidavad su hulljulgust. Enesetapp ei pruugigi olla kogu tegutsemise eesmärk, kuid vahel on piiri raske märgata enne kui tagajärjed on näha.
Alati on mingi võimalus olukorrast väljapääsemiseks. Kõiki raskusi, olgu need millised tahes, on võimalik ületada. Inimene peab teadma, et meie elu koosnebki tõusudest ja mõõnadest ja alati on ka midagi head ees ootamas ning surm ei ole kunagi millegi lahenduseks. Surm on lõplik lahendus ajutisele probleemile või olukorrale. Oma probleemidega tuleb võidelda ja teiste inimese toega on võimalik kõigest üle saada ning selg sirge edasi sammuda.