Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand: Enesetapp-kas ainus võimalus ? (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Enesetapp – kas ainus võimalus ?
Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ?
Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi , keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule , mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellegagi rääkida, sel on suurem lootus asjast välja tulla ja oma eluga jätkata.
Inimesed, kes enesetappe teostavad ei pruugi alati depressioonis või halvas olukorras olla. Mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu sooritama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. On erinevaid arvamusi , mis juhtub pärast surma: näiteks osa arvavad , et satutakse Paradiisi või Põrgusse ja teised usuvad, et inimesel algab uus elu pärast surma.
Põhjus, miks proovitakse sooritada suitsiidi, võib olla ka lihtne elu mõtte kadumine. Paulo Coelho raamatu „ Veronika otsustab surra“ nimitegelane tegi just sel viimasel põhjusel enesetapukatse. Ta leidis, et tal on kõik olemas ja teda ei ole siia ilma enam vaja. Tal oli kodu, armastavad vanemad, kena välimus, hea töö, mis pealtnäha oli kõik, mis inimesel eluks vajalik. Üks olulisemaid põhjuseid on ka see, et ta arvas end olevat tühine- maailmas oli nii palju halba ja ta ei saanud midagi paremaks muuta. Kahjuks või õnneks, kes teab, ei õnnestunud tal suitsiidikatse ning ta leidis end taas elu nautimast ning tundis, et on kellelegi vajalik ja oluline.
Maslow püramiidi järgi on armastus- ja kuuluvusvajadus inimese elus kolmandal kohal. Mõned peavad seda aga kõige olulisemaks ja ilma selleta ei näe oma elul mõtet. Sellest on tingitud ka klammerdumise segaminiajamine armastusega. Kui aga keegi ei pühenda neil oma täit aega, siis tunnevad nad end tõrjutuna ja tähtsusetuna.
Kõik saab alguse mõtlemisest. Kui inimene on kaotanud usu iseendasse, hakkab ta end põlgama. Pessimistlikult meelestatuna näib talle, et ka kogu ümbritsev maailm põlgab teda. Enim levinud näide on laste väärkasutamine: messenger’is suhtlevad noorukid ja veebikaamera. Pedofiilid kasutavad ära noorte teadmatust ja usaldust ning paluvad neil end demonstreerida ilma riieteta. Hiljem satuvad need pildid või videod interneti avarustesse ning nooruk tunnebki, et teda on kogu maailma ees häbistatud ja ainus pääsetee on enesetapp. See võib näida ainus tee, kuid võimalusi on teisigi, näiteks kolimine . Aja möödudes vajub see siiski unustusse ja inimene saab jätkata oma normaalse eluga.
Üks suitsiidi põhjuseid on ka tähelepanuvajadus. Seda soovitakse saada igal võimalikul viisil – tablettide üleannustamisega, veenide lõikumisega ja muu säärasega. Poisid ja tüdrukud, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu üritavad seda mujalt saada. Nad arvavad, et on lahe, kui käsi on kipsis ning teised tunnevad selle vastu huvi või kui teised kiidavad su hulljulgust. Enesetapp ei pruugigi olla kogu tegutsemise eesmärk, kuid vahel on piiri raske märgata enne kui tagajärjed on näha.
Alati on mingi võimalus olukorrast väljapääsemiseks. Kõiki raskusi, olgu need millised tahes, on võimalik ületada. Inimene peab teadma, et meie elu koosnebki tõusudest ja mõõnadest ja alati on ka midagi head ees ootamas ning surm ei ole kunagi millegi lahenduseks. Surm on lõplik lahendus ajutisele probleemile või olukorrale. Oma probleemidega tuleb võidelda ja teiste inimese toega on võimalik kõigest üle saada ning selg sirge edasi sammuda.
Kirjand-Enesetapp-kas ainus võimalus- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andrea Õppematerjali autor
Kiirelt kirja pandud kirjand, hinne 3, ilma parandusteta.

Sarnased õppematerjalid

Suitsiid
10
doc

Suitsiid

2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim ­ 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos

Ühiskond
Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi
48
pdf

Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi

poolt finantseeritud projekti EAAD “European Alliance Against Depression” (Eestis nimetusega “Eesti Depressioonivabaks”) raames.  SISUKORD ORIGINAALI EESSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 MIKS ON ESMATASANDI MEDITSIINITÖÖTAJA ROLL TÄHTIS? . . . . . . 5 ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA? . . . . .12 ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14

Psühholoogia
Noorte suitsiididest
3
doc

Noorte suitsiididest

Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 ­ 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 ­ 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 ­ 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime.

Psühholoogia
Referaat-Suitsiidid
18
docx

Referaat: Suitsiidid

Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." ning Camuse arvates on enesetapp absurdi lõpetamine. Nagu ka filosoofid tunnen ka mina huvi suitsiidi põhimõtete ja eriti ajaloo vastu. Selle töö kirjutamise käigus soovin saada ülevaadet suitsiidi viisidest ja ühiskonnategurite mõjust suitsiidi staatusele. 3 1. Mis on suitsiid 1.1. Suitsiidi definitsioon Suitsiidi on läbi aegade defineeritud mitmeti. Juriidilises käsitluses on suitsiid tahtlik iseenda

Suhtlemispsühholoogia
SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS
10
doc

SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS

nii muuta, et noor suitsiidi ei sooritaks. See pärast tuleb aga aidata teda vaimselt: kõigepealt märgata noort, kellel on kalduvus suitsidaalsele käitumisele ning seejärel püüda temaga ise rääkida või veelgi efektiivsem meetod oleks ta vastavate spetsialistide juurde saata. 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine Suitsiid on tegu, mis toimub kiiresti, kuid protsess, mis viib suitsidaalse mõtlemiseni, jällegi võrdlemisi aeganõudev. Tavaliselt ei ole enesetapp lihtsalt spontaanne idee, vaid seda valmistatakse mõtetes pikemalt ette. Seega on kogu ühiskonnal eriti tähtis ülesanne näha inimest, kes võiks sellele kuidagigi kalduda, sest üldjuhul suitsiidi plaaniv inimene räägib või mainib oma kavatsust eelnevalt kellelegi (WHO 2006: 11). Samas tuleb ka aru saada, et teismelise jaoks on normaalne mõelda aeg-ajalt eksistentsiaalsetele küsimustele ja tunda hingevalu eneseleidmisel ning seega ei tasu ka päris igaühte kahtlustama hakata (ERSI

Sotsiaaltöö
Suitsiid-psühholoogia referaat
6
docx

Suitsiid: psühholoogia referaat

Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi

Psüholoogia
Referaat teemal-Suitsiidiriski hindamine
9
doc

Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine"

Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005). Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma

Psühhiaatria
Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes
21
doc

Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes

(,,Veronika otsustab surra" lk 49) Kohtumine Eduardiga pani teda taas järele mõtlema ning igatsema seda, mis võimatu. Kõik need päevad, mis ta veetis teadmisega, et see võib olla viimane, äratasid temas vastapandamatu tahte siiski veel ühe korra proovida. Segaduses tüdrukust oli lõpuks saanud eneseteadlik ja hulljulge naine, kes oli õppinud hullumeelsusest ja hullumeelsetelt. Kui teadaolevalt oli jäänud elada veel 24 tundi, julges Veronika lõpuks tunnistada, et elada on eriline võimalus. Ta oli leppinud olukorraga ning ei võidelnud enam selle vastu ­ südames oli rahulolu. Ta mõtles kõigest, millest polnud varem julgenud mõelda, nautis seda, mida oli kartnud ja jälestanud, mõistis, et pole olemas keelatuid asju. 12 Dr. Igor oli välja mõtelnud uue ravivõimaluse ­ panna inimene fakti ette, et ta sureb, ning see teadmine paneb inimest uuesti elu hindama

Kirjandus




Kommentaarid (3)

stykos profiilipilt
styv solovjov: suureks abiks oli
17:19 29-01-2011
dsumansiii profiilipilt
dsumansiii: väga sisukas
20:11 22-04-2012
randok123456 profiilipilt
randok123456: oli kasuks
13:50 20-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun