või muul viisil turustatav asi või õigus; · klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; · müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; · Omanik-moodustab kaupleja ringi. · Jaekaubandus-müüb kaupa suures sortimendis lõpptarbijale. · Hulgikaubandus-kaupa müüakse suurtes kogustes ja mitte lõpptarbijale. · Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv
seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; · universaalteenus üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava
esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda käesoleva seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine. Oma kohustuste täitmisel on maksuhalduril õigus töödelda isikukoodi ilma andmesubjekti nõusolekuta. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Võib taodelda tõlki, kui seda on vaja. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava
saadud infot ka peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutusele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll ning selle ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorüing vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustatud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustus lepingu. Kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus, kui selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevuse järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3
1. Tarbimine (lk 88-91): mis on tarbimine, kes on tarbija, iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale , mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart, mis juhul on neid mõistlik kasutada; Tarbimine on isiku vajaduse rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. Tarbija on iga füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbimise ja reklaami seosed: soodustab uute ja paremate toodete väljatöötamist, on ajakirjanduse suur tuluallikas, soodustab konkurentsi ja hoiab hinnad madalamad, levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta, teeb kauba leidmise hõlpsamaks, kaitseb rahvuslikku majandust välistootjate eest, harib inimesi. Tarbimise mõju keskkonnale: mida rohkem tarbida, seda kiiremini saavad otsa ressurssid ning toitu ja jooki ei jätku enam
Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul Kui seadusega on ette nähtud kohustuslik kontroll,siis vastutab audiitor või audiitorühing oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest Mitme audiitori või audiitorühingu poolt ühiselt süüliselt kliendile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutavad nad solidaarselt Audiitor ja audiitorühing säilitavad kutsetegevusega seotud dokumente seitse aastat Audiitori poolt kutsetegevusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on audiitor kohustatud kogu oma kutsetegevuse ajaks sõlmima kutsekindlustuslepingu Kui kliendile tekitatud kahju on välja makstud ning tuvastatud audiitori tahtlik õigusvastane tegu nõuab kindlustus kahju audiitorilt sisse. Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus
Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb: üksikjuhtumite kontrolliks; üldkontrolliks ehk revisjoniks. §59 (1);(2) 27. Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt? Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema
Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Klient on organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turuuuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist.
3 aastas kutsetegevuse sisulist ülevaadet. Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud
3 aastas kutsetegevuse sisulist ülevaadet. Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud
3 aastas kutsetegevuse sisulist ülevaadet. Kui audiitoril tegevusest või tegevusetuses nähtub et ta on minetanud audiitori kutsetegevuseks vajalikud kutseomadused siis suunab juhatus audiitori täiendavale kutseeksamile. Audiitorikutsetegevust on võimalik peatada ja ka taastada. Audiitori kutsetegevuse võib peatada audiitorkogu juhatus, kooskõlastatud kutsekomisjoniga: 1. Kui audiitor ei saa tegutseda kutsetegevusega järjest üle 6 kuu 2. Kui audiitor on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas ning ta ei saa tegutseda audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud
Bränd on see, mida tarbija ostab. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja tunnuslause. (www.ekk.edu.ee) 6 2. Kliendid Klient on organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Ettevõtja jaoks on põhiküsimus see, kui kergesti või kas üldse leiab klient tema pakkumise üles. (www.ekk.edu.ee) Pakkumiste tegemiseks tuleb esiteks täpsemalt piiritleda, kes võiks kaupa soovida ehk keda pidada eelkõige oma kliendiks. Klientide täpseks kindlaksmääramiseks ning nende tundmaõppimiseks tuleb kulutada nii aega kui ka ressursse. Siis on võimalik paremini mõista oma klientide soove ja vajadusi ning kujundada vastavalt sellele pakkumisi
Seadus teeb vahet olukorral, kus käendajaks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik või tarbija. Üldreeglina loetakse käendusleping sõlmituks majandus- või kutsetegevuses, kui see seondub mingi äritegevuse läbiviimisega. Samuti ei tohi sellisel juhul käendajaks olla tarbija. Samas tarbijakäendus on käendus, kus käendajaks on tarbija. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakäenduse peamisteks eritingimusteks on see, et käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning peab olema antud kirjalik allkiri. Tähtsaim erinevus majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt sõlmitud käenduslepingust on see, et tarbijakäenduse puhul peab olema käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Kohustuse osa, mis ületab lepingus ettenähtud maksimumsummat, käendaja täitma ei pea. Juhul, kui selline maksimumsumma puudub
Töövõtja saab tööd teha vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust töölepinguseaduses sätestatud puhkustele (nt põhipuhkus, õppepuhkus). avalik teenistus- töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. tarbija- füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. kaup- kaupleja pakutav, müüdav, või muul viisil turustatas asi või õigus. teenus- kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup. kvaliteet- omadus; laad; headus. Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele, tarbimisomaduste kogum. hind- mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. pretension-nõudlus; taotlus.
õigus? Teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda: 1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega; 2) arstil, notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta; 3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; 4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule; 5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
tugineda vabatahtlikus müügigarantiis lubatud õigustele. Seaduse mõtte kohaselt võib pakkuja poolt antav müügigarantii olla ka tasuline. Tasuline on garantii ka siis, kui tarbija peab puuduse kõrvaldamisel kandma omaosaluse. 6. Koduukseleping. Regulatsiooni kohaldamissfäär Koduukselepinguks nimetatakse võlaõigusseadusest tulenevalt sellist vallasasja üleandmise või teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus või kutsetegevusega tegelev isik teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Teine koduuuksepeinguline omane tingimus on see, et pakkumise või ettepaneku tegemine ei toimu pakkuja äriruumides. Koduukseleping on leping mis sõlmitakse tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetuse läheduses. Kodulepingute regulatsiooni peamise eesmärke on kaitsta tarbijat olukorras, kus ta
- Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks - Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingu ja FIE juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta 11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja • Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest
tasandil kogu rahandusinformatsiooni ja üksikute raamatupidamiskirjete tasandil. Selgitanud välja kliendi tegevus- ja sisekontrolli riskid ja seda tegevuse erinevates valdkondades, tuleb auditi põhirõhk suunata sinna, kus audiitorettevõtte arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrgeim. Olulisust võib määratleda ja planeerida näiteks vea aktsepteeritava väärtusega kroonides mingi perioodi või tehingute arvu juures või vara kogumahu suhtes. Vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumendid Vandeaudiitor kutsetegevuse dokumendid on audiitorettevõtte omand. Kutsetegevuse dokumentidega tuleb hõlmata auditi protseduuri, audiitorettevõtja võib vandeaudiitori poolt tehtud järeldused ning kogu auditi tõendusmaterjal. Kutsetegevuse dokumendid peavad kajastama auditi planeerimist, selle kajastamist, soovitatud kontrolliprotseduuri ning kõiki olulisi järeldusi. Dokumentide sisu ja maht sõltuvad oluliselt audiitorettevõtja
võlasuhtest tuleneval tähtpäeval. Täitmiseks võib olla ette antud ka tähtaeg. VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus täitmist nõuda. Kui täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ja see ei ole määratletav, võib võlausaldaja nõuda täitmist mõistlikult vajaliku aja möödumisel lepingu sõlmimisest või kohustuse tekkimisest. Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud majandus või kutsetegevusega seoses võib võlgnik täita ja võlausaldaja täitmise vastu võtma tavalisel tööajal. Enne tähtaegne täitmine VÕS § 84 on põhimõte, mille kohaselt on võlgnikul õigus täita oma kohustus ka enne kokkulepitud tähtaega v.a siis kui võlausaldajal on õigustatud huvi täitmise vastuvõtmisest keelduda. Võlausaldaja ei või nõuda täitmist enne kokkulepitud või kohustuse olemusest tulenevat tähtpäeva.
järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Prokuura äriõiguslik üldine esindusõigus, mis annab prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud tehingutes. Tal on keeld kinnisasja võõrandada ja koormata ilma vastava õiguse andmiseta prokuuras ja kandeta äriregistris. Teiseks äriõigusliku esindusõiguse liigiks on volitus ettevõtja majandus või kutsetegevusega seotud tehingute tegemiseks. Isik aga kellele on antud volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tavalisi tehinguid ei või eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Lepingu sõlmimisel tuleb kindlasti kontrollida kas isikule antud volitus sõlmida lepingut ei ole lõppenud. Esindatav võib igal ajal ka tähtajalise volituse tagasi võtta. Esindatav saab avalikkusele esindaja
on põhjust rääkida tarbijaõigusest kui eriregulatsioonist. EL õiguses on enamikes tarbijaõiguslikes direktiivides defineeritud tarbija isikuna, kes tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel.
(MKS § 61 lg 2) 29. Kellel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus? (MKS § 64 lg 1 p-d 1-7) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega; arstil, notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta; riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule; maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
Tehinguline esindusõigus-volitus Esindus-õigus kellegi teise nimel tegutseda Volitus-Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. ERINEVUS:esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta Volikiri-kirjalik volitus ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: *Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. EHK KUI majanduskutsetegevuses tegutsev isik(kauplus) kui seal on töötaja, see tehing puudutab majandustegevust, sisi eeldatakse esindusõigust. Töötaja esindusõigust eeldatakse. TALUMINE: *Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav
vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib
rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. 15. Manufaktuuritööstuse tekkimine Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abiettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase.
344. Mis on esinduse ja volituse erinevus? Esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta. volitus on tehinguline tahteavaldus 345. Mis on volikiri? Kirjalik volitus 346. Tehingu tegemise esindatava nimel? ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. EHK KUI majanduskutsetegevuses tegutsev isik(kauplus) kui seal on töötaja, see tehing puudutab majandustegevust, siis eeldatakse esindusõigust. Töötaja esindusõigust eeldatakse. 347. Volituse andmine? TALUMINE: Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu
Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Kompromissettepaneku võib esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt. § 180. Kompromissi tegemise otsustamine (1) Kompromiss tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg.
Millal on tähtpäev, Arvestades et neljapäev ja reede on riiklikud pühad?- esmaspäev kuini 24.00 Mis saab, kui esindaja ületab volituse Vastutus teise isiku eest Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Tsiviilõiguste teostamine Hea usu põhimõte: Rikkumisel – isik kaotab oma õigused Hädakaitse – Siis kui ennast kaitstakse rünnaku vastu – Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund – Olukord, seisund, oht – Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju
isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia)
Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta. Konkurentsi piirangu kokkulepe. P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav. Konkurentsipiiran täpselt ruumiselt piiratud, millisel paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivusaeg ei ole kindlaks määratud kehtib eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni. Konkurendid samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja FIE-d. N: raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid,
õigusvastase kahju tekitamist reguleerib VÕS, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on süüdi kahju tekitamises. VÕS-i kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses, vastutab ta selle eisiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- ja kutsetegevusega. Selle VÕS-i sätte alusel vastutavad kolmanda isiku eest töötaja ja tööandja solidaarselt. TLS kitsendab ka töötaja vastutust ja sätestab, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest, ning kohustust ise täitma. Seega töötaja süül kahju saanud kolmas isik võib kahju hüvitamist nõuda ainult tööandjalt.
kahjustav. Juhul, kui kasutatakse isiku suhtes ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi võib VÕS § 45 kohaselt seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras tingimuse kasutajalt nõuda ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist, tingimuse soovitajalt aga soovitamise lõpetamist ja soovituse tagasivõtmist.Nimetatud nõude võib esitada muu hulgas mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on ettevõtjate või kutsetegevusega tegelevate isikute õiguste kaitse ja kes oma tegevuse korralduse ja finantseerituse tõttu on võimeline neid huve ka tegelikult kaitsma Sidevahendi abil sõlmitud lepingud Tulenevalt VÕS § 52 loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja
kahjustav. Juhul, kui kasutatakse isiku suhtes ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi võib VÕS § 45 kohaselt seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras tingimuse kasutajalt nõuda ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist, tingimuse soovitajalt aga soovitamise lõpetamist ja soovituse tagasivõtmist.Nimetatud nõude võib esitada muu hulgas mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on ettevõtjate või kutsetegevusega tegelevate isikute õiguste kaitse ja kes oma tegevuse korralduse ja finantseerituse tõttu on võimeline neid huve ka tegelikult kaitsma Sidevahendi abil sõlmitud lepingud Tulenevalt VÕS § 52 loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja
2. eemalviibijale Aktsept Aktsepti mõiste ja viisid Aktsept on nõustumus sõlmida leping oferdis märgitud tingimustel. Aktsept võib olla märgitud otsese tahteavaldusega või kaudselt (mingi teoga, nt kauba ärasaatmine). Vaikimine või tegevusetus võib olla aktsept, kui see on nii kokku lepitud, tuleneb seadusest, pooltevahelisest praktikast või nende kutse- ja majandustegevuse valdkonnas kehtivatest tavadest. Tellimata asja saamisest majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku poolt ei teki üldiselt tarbijale mingit kohustust. Vindikatsiooninõue või nõue alusetu rikastumise alusel tekib, kui asja saatja ekslikult arvas, et tarbija asja tellis, ja tarbija sai või pidi aru saama eksimusest. Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept Selleks, et leping lugeda sõlmituks, peab aktsept vastama oma sisult oferdile. Aktsepti hilinemisel ofert lõpeb. Kui oferent saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see
reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. 19. Tarbijakaitseseaduse tähenduses on: 1) tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; 2) kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; 3) kaup vallasasi, mida kaupleja pakub, müüb või muul viisil turustab tarbijale; 4) teenus teenus, mida pakub või osutab kaupleja; 5) tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; 6) universaalteenus üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava
Millal on tähtpäev, Arvestades et neljapäev ja reede on riiklikud pühad?- esmaspäev kuini 24.00 Mis saab, kui esindaja ületab volituse Vastutus teise isiku eest Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Tsiviilõiguste teostamine Hea usu põhimõte: Rikkumisel – isik kaotab oma õigused Hädakaitse – Siis kui ennast kaitstakse rünnaku vastu – Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund – Olukord, seisund, oht, nt tulekahju – tule kahjustamiseks tuletõrjuja lööb ukse maha vms – Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse
Töötaja võib keelduda varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimisest, kuid sellisel juhul ei ole võimalik tal teha tööd, mis on seotud kaupade ja kassaga. 37. Töötaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest VÕS par 1054 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majndus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Selle alusel vastutavad kolmanda isiku ees töötaja ja tööandja solidaarselt. Töötaja süül kahju saanud kolmas isik võib kahju hüvitamist nõuda ainult tööandjalt. Samas annab par 76 lg 2 tööandjale õiguse tema poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju hüvitamist nõuda töötajalt par 74 lg 2 alusel e tööandjal tekib regressiõigus. Kui töötaja on kolmandale isikule tekitanud kahju tahtlikult (vargus, kehavigastuse
heauskselt omandatud õigusi. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] Viimane loeng : 5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST § 132. Teise isiku eest vastutamine (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. § 133. Teise isiku teadmise omistamine (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud
väljakujunenud praktikast. Ennetähtaegne täitmine - § 84. Võlausaldaja ei või nõuda kohustuse ennetähtaegset täitmist, kuid üldtunnustatud põhimõttena ei ole tal õigust keelduda kohustuse ennnetähtaegse täitmise vastuvõtmisest (§84 lg 1). Ta võib keelduda vaid siis, kui tal on keeldumiseks õigustatud huvi. Täitmisega viivitamine = kohustuse rikkumine Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud seoses majandus- või kutsetegevusega, võib võlgnik täita ja võlausaldaja peab täitmise vastu võtma tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti. See vastab hea usu põhimõttele, mille kohaselt ei ole võlgnik õigustatud nõuda täitmise vastuvõtmist väljaspool tööaega ja võlausaldajal ei ole õigust keelduda tööajal pakutud täitmise vastuvõtmisest. Täitmine õiges kohas VÕS § 85 kohustust loetakse täidetuks vaid siis, kui see on täidetud õiges kohas
Need patendid olid riigivalitsuse esimeseks katseks reguleerida agraarsuhteid eramõisates. Mõisakoormiste küsimus polnud otsustatud täpselt, nende suuruste määrasid endiselt mõisnikud ise. Kaebamise õigus mõisniku peale muutus seega mõttetuks. Manufaktuuritööstuse tekkimine. Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abi- ettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõni- kümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama
Kadri sai auto, ei andnud raha Auto on üle antud, leping tehtud, Kadri on omanik. Viimane loeng : 5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST § 132. Teise isiku eest vastutamine (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. § 133. Teise isiku teadmise omistamine (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud
oma toodete turvalisust väiksemategi või lokaalsete ohuilmingute puhul (Meel 2003: 74). Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid (Meel 2003: 75). Tarbijakaitse seaduse § 2 lõike 1 alusel on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega (Tarbijakaitseseadus 2004). Euroopa Liidus on tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel, elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti (Tarbija- ja turundusõigus 2011).
haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted Tarbijakaitseseaduse § 2 tähenduses on: 11 tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega; kaupleja isik, kes oma majandus või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup;
1) abielu lahutamine; 2) abielu kehtetuks tunnistamine; 3) abielu olemasolu või puudumise tuvastamine; 4) ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue; 5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu. KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Tsiviilasja hind. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. MENETLUSKULUD
lg 5). Kui Üks pool peab täitma teatud ajavahemiku jooksul ja teine pool võib teha soorituse ühekorraga. Siis eeldatakse, et ühekorraga täidetav kohustus tuleb täita pärast seda, kui teatud ajavahemiku jooksul täidetavad kohustused on täidetud (nt teenuste osutamine pikema aja jooksul, mille järel peab teine pool tasuma osutatud teenuste eest). Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud seoses majandus- või kutsetegevusega, võib võlgnik täita ja võlausaldaja peab täitmise vastu võtma tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik rikub kohustust, mille täitmine pakub võlausaldajale huvi ainult kindla aja jooksul, on tegemist eelduslikult olulise lepingurikkumisega, mis annab võlausaldajale õiguse leping ilma täiendava tähtaja andmiseta lõpetada (taganemise või ülesütlemisega). Ositi täitmise (VÕS § 83) õigus on küsimus täitmise viisist. Kui lepingu järgi tuleb
Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta. Konkurentsi piirangu kokkulepe. P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav. Konkurentsipiiran täpselt ruumiselt piiratud, millisel paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivusaeg ei ole kindlaks määratud kehtib eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni. Konkurendid samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja FIE-d. N: raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid,
Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia)
informatsiooni. Säte teenib nii andmesubjekti, kohustatud isiku kui ka ühiskonna huve tervikuna. Andmetöötlejale on kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete osas õigus keelduda ütluste andmisest vastavalt TsMS §-le 256 ja kriminaalmenetluse seadustiku §-le 72. EIÕK on lahendis Z vs. Soome leidnud, ete kuritegevusega teatavaks saanud isikuandmete kohta ütluste andmisest keeldumine ei ole absoluutne ning kutsetegevusega teatavaks saanud isikuandmeid võib avaldada nt teiste õiguste ja huvide kaitseks või kuriteo tõkestamiseks. KarS-i § 157´ näeb ette vastutuse delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest. Kuriteo koosseisulisteks elementideks on lisaks delikaatsetee isikuandmete avaldamisele ka andmetöötleja omakasu ajend või andmesubjektile tekitatud oluline kahju. Andmetöötleja tegevuse ajendiks peab olema omakasu või andmesubjektile peab
annaabi.ee 
